44

kaitse4nr2004.p65 1 11/09/2004, 12:02 · fence tried to clarify the questions hav-ing brought to the national defence arena now when classical warfare has been re-placed by asymmetrical

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:021

2 KAITSE KODU! 4� 2004

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

FOTOD: 7 x Ivar Jõesaar

Erna retk 2004Erna retk 2004

Erna retk 2004 avarivistusTallinnas Kaarli puiesteel.

Dessant läheneb Salmisturannale.

Pealtvaatajatele avatudvõistluspäeval oliesimeseks ülesandeksvõrkseina ületamine.

Kõige karastavam võist-lusala � veetakistusriba.

Tänavunemedistiiniülesanneeeldas tegutsemistlahinguväljal.

Kuue kilomeetri pikkusefini�ijooksu lõpus ootasvõistlejaid korraldajateviimane riugas � tuliületada ligi kolme meetrikõrgune võrgust takistus.

Nagu Ernal kombeks saanud,lõppesid retkeliste katsumu-sed sõjaväeveoki kastis luugikinnilöömise kolksuga.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:032

Kaitseliidu ajakiriKaitse Kodu!

Asutatud 11. september 1925

Väljaandja KaitseliitIlmub kuus korda aastas.

Peatoimetaja:ltn Ivar Jõesaar

Makett ja küljendus:Matis Karu

Reklaam ja levi:Virgo Tamm

[email protected]

Toimetus:Riia 12, Tartu 51013

Telefon 731 4151Faks 731 4150

Toimetuse e-mail:[email protected]@ksk.edu.ee

Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus kaastöid eiretsenseeri ega tagasta.

Kaitsejõud Internetis:www.kaitseliit.eewww.mil.eewww.mod.gov.eewww.ksk.edu.eewww.vdcol.eewww.erok.eewww.npkk.eewww.orkester.mil.eewww.erna.ee

SISUKORDKAANELUGU:

TÄNAVUNE ERNA RETK �PIKIM, RASKEIM, VESISEIMTänavune arvult üheteistkümnes rahvus-vaheline sõjalis-sportlik kaugluurevõistlusErna retk oli mitmes mõttes eriline. Esiteksläks rajale enneolematult palju võistkondi� kolmkümmend üks � kellest neliteist olidvälisriikidest. Teiseks oli retk ka linnulen-nult mõõdetuna senipeetuist pikim ningkolmandaks olid pikk vihmane kevad ja ret-ke ajaks saabunud suvekuumus muutnudPõhja-Eesti metsad tõeliseks subtroopiliseltniiskeks d�ungliks. LK 6Foto: Ivar Jõesaar

NAISTE TEENISTUSE KORRALDAMISE VÕIMALUSED KAITSEVÄESMaire KurvitsÜlevaade nais- ja ajateenistuse kogemuseta meesspetsialistide teenimis-võimalustest kaitseväes. LK 13

TERITORIAALKAITSE: KOMPANII LAHINGUGRUPID VERSUS PATALJONBoris PüssaMilline võiks olla parim Eesti territoriaalkaitsekorraldus. LK 25

NOORTE KOTKASTE ORGANISATSIOONIST JA JUHTIMISESTRaivo KalamäeNoorteorganisatsioon peab ajaga sammu käimiseks pidevaltuusi teid ostima. LK 29

Suvepäevade õppetunnid LK 10Kolmandal Läänemeremaade konverentsil räägitivabatahtlikest riigikaitseorganisatsioonidest LK 12Kuidas Kaitseliit ja Naiskodukaitse Tallinnas käisid II LK 18Kaitseliitlased käisid Rootsis visuaalvaatlust õppimas LK 20Tagavaravägi nr 7 LK 21Muutmine ja paremaks muutmine võib olla üks ja seesama! LK 28Pärnumaal koolitati välisernalasi LK 34Pioneerid ees, kärts ja mürts taga LK 36Kroonuklubi Erna-eelne soojendusretk LK 37Naiskodukaitse koormusmatk trotsis ilma LK 38Päästeõppusel Sarex/Divex 2004 harjutati ametkondadekoostööd LK 40

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:033

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

4 KAITSE KODU! 4� 2004

Ivar Jõesaar, ltn

SUMMARY

KAITSELIIT KUI RAHVASPORDI TAIMELAVA

Peatoimetaja veergPeatoimetaja veerg

ERNA Raid this year � thelongest, the most difficult andthe wettest

This year�s eleventh internationalmilitary-sportive long-range recce com-petition Erna raid was special in sev-eral aspects. Firstly, the number of com-peting teams was unprecedented �namely thirty-one of which fourteenwere foreign teams. Secondly, the routemeasured from the air was the longestand thirdly, the long and rainy springand the hot weather during the raid hadturned the forests in north Estonia into areal humid sub-tropical jungle. Twenty-eight teams managed to finish the ordeal.Scouts Battalion�s second team achievedan overwhelming victory, followed bythe reserve officers and Scouts Battal-ion�s first team.

The third conference of theBaltic Sea countries debatedabout voluntary nationaldefence organisations

On August 20�22, the third conferenceof the Baltic Sea countries was held inTallinn, organised by the Women�s Vol-untary Defence Organisation. At the con-ference the national defence-related wom-en�s organisations debated on the topic�Technocracy in the security strategy �does the state need its citizen?�

Several well-known men and womendealing with the matters of national de-fence tried to clarify the questions hav-ing brought to the national defence arenanow when classical warfare has been re-placed by asymmetrical conflicts, thegeneral draft and ability of national de-fence, common during the cold war, isdisapearing and the borders betweengender roles are blurring even in the mili-tary spheres.

Territorial defence: Company�sbattle groups versus a battalion

The fast-changing world forces us tomake fast changes even in the field re-quiring extensive time for preparation-the national defence system. Recently,they decided that the main battle units ofthe Estonian army are going to be territo-rial battalions. However, the experiencegained from preparing these battalionsand the consideration that it would bereasonable to make another step forwardproves that the battalions with their rigidstructure should be replaced by more flex-ible and dynamic company�s battlegroups. In addition to other advantagesthese units have bigger firepower andthey can be completed pursuant to theset task. And last but not least for theDefence League it is important that thisstructure of territorial defence enables tocontinue the manning of sub-units on thebasis of regional units.

ahva omaalgatuslik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit on olnud läbi aega-de Eesti rahva turvatunde indikaator. Kui mööda maad laamendasid ringivõõramaised marodöörid või omamaisedki riigikukutajad, tuli malev kok-

ku ja suunas rauad tülitajaile vastu. Kui valdavaks sai turvalisus ja rahu, leitiväljundeid ka muudel ühistegevuse aladel.

Üks Kaitseliidu ajaloolisi teeneid eesti rahva ees on rahvaspordi tutvustamiseleja viljelemisele kaasa aitamine. Olgugi, et sõjaeelne Kaitseliit õpetas puht riigikait-selistel eesmärkidel oma liikmed ja nende kaudu ka kaitseliitlaste sõbrad ja tutta-vad suusatama, püssi laskma ning meeskonnamänge mängima. Ja kuigi algul tun-dusid mitmed neist muskli- ja osavusetimmimise aladest igapäevaelus niigi füüsi-list tööd tegevatele talupojataustaga kaitseliitlastele ehk kerglastena, on need tä-naseks linnastunud inimestele sageli endastmõistetavaks saanud.

Rahvasport elab tänapäeva Eestis oma tugevat iseseisvat elu ega vaja enamKaitseliidu organiseerivat taganttorkimist. Tänapäeval vajab hoopis Kaitseliit spor-diorganisaatorite tuge, et malevates taas süstemaatilisele sporditegemisele jaladalla saada. Oleme ju jõudnud taas ajajärku, mil Kaitseliidu päevad ei tähendahambuni relvis meeste kokkutulekut ja oma riigikaitselise valmisoleku pidevatdemonstreerimist. Nüüd tulevad inimesed kokku, et puhata, sportida ja sellesmõõtu võtta. Lahinguline väljaõpe elab oma süstemaatilist elu ja Kaitseliidu ma-levate spordiklubidel on aeg alustada oma tegevust ning Kaitseliidu meistrivõist-lustel ka mõõduvõtmist. Sellise üleriigilise süsteemi käimalükkamine nõuab suurttööd ja palju energiat. Kuid e-riigi tingimustes, kus pealegi leidub hulgaliselt spor-dientusiaste, ei tohiks see ületamatu olla. Kõige selle käimalükkamiseks tahaksin-gi Kaitseliidu tulevasele(!) spordipealikule jõudu soovida.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:034

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 5

UudisedUudised

FOTO: Ivar Jõesaar

ALUTAGUSE NAISED VÕITSID NORRA

LOTTADE MEISTRIVÕISTLUSED

Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna naiskond võitis 3. ja 4.septembril Norras Lillehammeri lähistel peetud Norralottade meistrivõistlused, saades rändkarika kaheks aastaksenda valdusesse.

Lillehammeris peeti lottade kompleksvõistlus, kus võeti mõõ-tu trassi läbimises, traktorikummi vedamises, mäkkejooksus, täp-susvisetes, kauguste mõõtmises, takistuse ületamises, laskmises,laskemoona transportimises, ABK-harjutuses, meditsiinis ja rel-vatundmises. Võistluste teisel päeval tuli vastata teooriaküsimus-tele.

Norra lottade meistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel,2002. aastal saavutas Eesti naiskond alavõidu trassi läbimises. Tä-navustel võistlustel osales 11 naiskonda, kümme neist Norrast.

Eestit esindanud Alutaguse naiskodukaitsjad olid parimad mul-lusel Naiskodukaitse koormusmatkal. Võistkonda kuulusid VirgeKään, Kadre Maalma, Meila Paun ja Annely Kauril.

160 KAITSELIITLAST TULI

RESERVÕPPEKOGUNEMISELE

Pühapäeval, 5. septembril algab Jägalas endise Kalevi patal-joni territooriumil Kaitseliidu Järva ja Viru maleva reserv-väelaste õppekogunemise kolmas etapp, kus ohvitseride jaallohvitseridega liituvad ülejäänud õppekogunemisele kutsu-tud reservväelased � kokku 160 kaitseliitlast.

Kavas on riigikaitsealaste teadmiste ühtlustamine ja viimistlemi-ne, et valmistada mehi ette vajaduse tekkimisel ühe üksuse ehk kom-

panii koosseisus tegutsema. Reservväelaste õppekogunemise lõ-pus sooritatakse koostööharjutus maastikul.

Kaitseliidu Järva maleva pealik kapten Arvi Niglas ütles, et õp-pekogunemisele on kutsutud need mehed, kes on tervise ja vanusepoolest tunnistatud teenistuskõlblikuks ja on arvel reservväelaste-na. �Lisaks Järvamaa meestele osaleb õppusel üks rühm Viru male-va mehi,� lisas Niglas.

Õppekogunemisel osaleb ka Järva maleva formeerimismees-kond, kelle ülesanne on jagada kutsututele varustus, vorm ja relvad.

Niglas lausus, et meestel on esimene võimalus pärast õppekogu-nemist uuesti ühe üksusena tegutseda järgmise aasta mais, kui neiltuleb osaleda kaitseväe suurõppuse Kevadtorm vastutegevuses.

Lahingukompanii ülem on kapten Vello Pops, kompaniiülemaabi nooremleitnant Indrek Reismann, rühmaülemad lipnik Aare Ka-bel ja lipnik Aldur Lõhmus.

Tänavu septembris-oktoobris on reservõppekogunemised ka-vas ka Kaitseliidu Tartu, Lääne ja Tallinna malevas.

KAITSELIIDU KESKKOGU ARUTAS

KAITSELIIDU SEADUSE MUUDATUSI

Kaitseliidu Koolis Alu mõisas Raplamaal kogunes 7. septemb-ril Kaitseliidu keskkogu, et muu hulgas arutada Kaitseliiduseaduse muudatusi.

Kaitseliidu seaduse muutmise eesmärgiks on korrastada organi-satsiooni struktuure ja tegevust vastavalt aja nõuetele ning riigi- ja ko-danikukaitselistele ülesannetele, mida Kaitseliidul tuleb täita. AlgatusKaitseliidu seaduse muutmiseks tuli vabariigi valitsuselt, et viia organi-satsiooni majandustegevuse alused vastavusse Eesti seadustega.

Erakorralise keskkogu päevakorras oli veel naiskodukaitse põ-hikirja muudatuste kinnitamine ja kinnisvaraküsimused.

õru Noorte Kotkaste võistkond saavutas 28. ja 29. augus-til Rootsis peetud vabatahtlike riigikaitseorganisatsioo-nide noortevõistlustel kokkuvõttes kuuenda koha, ol-

les välisvõistkondadest parim.Kahepäevasel võistlusel pidi neljaliikmeline võistkond

võistlema patrull-laskmises, laskejooksus, moto- ja patrull-orienteerumises, kauguste ja sihtmärkide määramises, granaa-diviskes ning takistusriba läbimises. Üllatusülesandeks olitänavu meditsiiniharjutus.

Võru noored saavutasid kaks alavõitu: parimad oldi orien-teerumises ja takistusriba läbimises.

Eestit esindas traditsiooniliselt Rootsis suvise Mini-Ernavõitjameeskond, kellele see oli ühtlasi auhinnareisiks.

Noored Kotkad on võistlustel osalenud nüüd juba viiskorda, eelneval kolmel aastal on saavutatud esikoht, tänumillele on nüüd igavesti Noorte Kotkaste valduses kaheksakilogrammi kaaluv hõbedast rändkarikas.

Rootsi militaarsel noortevõistlusel osales 60 võistkondaRootsist, Soomest, Norrast, Lätist, Leedust ja Eestist. n

NOORED KOTKAD ROOTSIS PARIM VÄLISVÕISTKOND

Mini-Erna võitjavõistkond Erna retke avarivistusel auhindukätte saamas.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:035

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

6 KAITSE KODU! 4� 2004

Erna retk 2004Erna retk 2004

TÄNAVUNE ERNA RETK �PIKIM, RASKEIM, VESISEIM

Teisipäeval, 3. augustil algas Erna retk, mida sel aastal peeti juba 11. korda. Tähelepanuväärneosavõtjate ja väliskülaliste hulk � kolmekümne ühest retkele läinud võistkonnast oli

neliteist tulnud kaheteistkümnest võistlustel osalenud välisriigist.

Mihkel Loide

õigepealt hakkasid pärastlõuna-ses Salmistu rannas paistma sil-mapiiri tagant neli tillukest täp-

pi, mis lähemale jõudes osutusid Eestimereväe ja piirivalve laevadeks. Ärevadminutid ootuses, mõned justkui teosam-mul kulgevaina näivad manöövrid rei-dil ja pealtvaatajad märkasid esimesivette lastud kummipaate. Kaks kaitse-väe Robinsoni helikopterit tegid tiiruranda kogunenud pealtvaatajate ja puh-kajate peade kohal ning maandusidpaarsada meetrit tähistatud maabumis-kohast eemal rannaliival. Mõned minu-tid hiljem tõusid kõrgeid külalisi toonudkopterid taas õhku ning alustasid pikee-rimist maabumisalal. Koostöös juhtimis-pultide kohale kummardunud imiteeri-mismeeskonna operaatoritega saavuta-ti rannaliiva kõrgele pillutav kopteri

pardarelvade tulelöögi kõmisev efekt.Tsiviilrõivais pealtvaatajad kangestusidhetkeks jahmatusest või hirmust, niimõnelgi vajus suu lahti, sest sellist mü-rinat ja maapinna värisemist ei osatudette näha. Tänavune Erna retk oli ala-nud.

Päris algusestAlgus sellele suurele rahvusvaheli-

sele militaarüritusele oli tegelikult an-tud juba varem. Hommikul kell kümmealgas Tallinnas Kaarli puiesteel pidulikrivistus ja oma riigilippude taha rivis-tunud retkelistele esinesid kõnedegakaitseminister Margus Hanson ja Kait-seliidu ülem major Benno Leesik.

Ja veelgi varem, täpsemalt reedel, 30.juulil asusid imiteerimismeeskondakuuluvad Pommi-Aadu jüngrid Salmis-tu rannas maabumisala ette valmistama.Lahti rulliti sadu meetreid kaableid ning

liiva ja vee alla paigutati ühtekokku 350kilogrammi lõhkeainet. Suurem osa sel-lest kogusest ootas dessanti merepõhjas,samas kui kuivale maale jagus eksplo-sioone kõigest kümnendiku jagu. Põh-jus lihtne: vesi on märgatavalt tihedammaterjal, seega tuleb korraliku tulelöögiefekti saavutamiseks ka rohkem energiatkulutada.

Energiat kulutati aga Ernal mujalgikui maabumiskohas. Esimeseks reaal-seks energia põletamise kohaks oli nel-jaliikmelistel võistkondadel kummipaa-tidel randa sõuda, seal oodanud varit-sus automaaditulega kahjutuks teha jaokastraadi alt läbi ronides lagedast ran-naribast üle saada.

Seersant Christian Grant (USA) üt-leb: �Aerutamine polnud nii raske, kuidme peame sellele rohkem tähelepanupöörama, muidu lõpetame Soome ran-nas. Me pole varem rahvusvahelisel

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:036

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 7

Erna retk 2004Erna retk 2004võistlusel osalenud, ainult üksusesises-tel. Arvan, et see on tore võistlus ja meilon hea meel siin olla.�

Veidi pärast neid sõnu asusid publi-kule mõeldud maabumissohu läbi tei-nud võistkonnad üksteise järel mais-maal tegelikule retkerajale.

Erna korraldajatel tuleb iga kord mi-dagi võistluse ülesehituses muuta japarandada. Luureülesanne näiteks eikordu kunagi, ka tänavust stsenaariu-mi oli võrreldes eelmise aastaga oluli-selt muudetud. Ka trass tervikuna oli lin-nulennult palju pikem (eelmistel aasta-tel on retke pikkus 70�75 kilomeetrit, see-kord aga 95 kilomeetrit) ja võistlus päe-va võrra pikem. Lisatud oli ka muid üles-andeid. Sel aastal oli suur tähtsus justluureülesande täitmisel, mis andis 43%üldhindest. Lisaks rängad loodustingi-mused, sest kaua sadanud vihm oli muut-nud maa pehmeks ja veekogud suureks.Võistluse ajal muutis lõõskav päike met-saalused soojast veeaurust küllastunudja ihu kurnavaks subtroopikaks.

Avatud uste päeva võistlusaladRetke korraldajad on veendunud, et

kogu aeg peab ettevõtmist huvitavamaksja keerulisemaks tegema. Samas peabseda asja arukalt ajama, et võistlus eimuutuks liiga kunstlikuks, vaid jääksvõimalikult ligilähedaseks olukorrale,mis võib kaugluure mehi oodata, kuinad kusagil reaalselt tegutsevad ja omatööd teevad.

Reaalsusele püütakse iga kord järjestrohkem rõhku panna. Lisaks eelmaini-tud lõhkeainele ja randumisel pauguta-misele üritati reaalseid olukordi jäljen-dada kõikjal, kus võimalik. Näiteks ree-desel pealtvaatajaile avatud kompleks-võistlusalade päeval Mustajõe karjäärisraskendasid meditsiiniülesande täitmistvaljuhääldist kostev lahingumüra jaaeg-ajalt paugatavad lõhkepaketid, missegasid teadete edasiandmist ja toimi-sid ka võistkondadele stressi tekitavafaktorina. Nähtavust piiras suitsugra-naadi suits.

Seal, kus kohtunike tööd arvestadesei saanud olukorda väga reaalseks teha,suudeti siiski leida täitmist raskendavaidasjaolusid. Näiteks laskmisharjutusesolid tõusvad ja langevad märklehed pai-gutatud liivakottide taha nii, et neid oleksraskem märgata. Kogu laskeharjutus olitänavu uut moodi. Nimelt tuli ühel nelja-

se võistkonna liikmel juhtida veoautot,mille kastis ülejäänud kolm pidid varit-sust korraldavaid sihtmärke tulistama.Vihjena võib öelda, et sõita ei tulnud as-faldil ega isegi mitte teel.

Ka püstolitiirus oli püütud luua ta-valisest keerulisem olukord: esimesi siht-märke, mis kujutasid endast tuntud-tea-tud VIPi ahistavaid kurjameid, tuli taba-da ümaratel palkidel seistes, teist liiku-mist ja sihtimist takistava ja küürutamasundiva varjualuse alt laskepilust. Need-ki märklauad olid asetatud nii, naguoleks tegemist pantvangisituatsiooniga.

Sõjaväe mitmevõistluse radadelt tun-tud harjutust meenutav vees hulpivatepalkide alt läbi ujumine tundus meeste-le sobivat, sest vesi karjääri kraavis tun-nistati üldiselt soojaks ja karastavaks.Paraku ei ole mõnedes välisriikides uju-mine igameheoskus, nii ei läinud ida-poolsete maade võistlejatel see asi kuigilibedasti. Kuid visad olid nemadki japalkide alt läbi teise kraaviotsa jõudsidkõik. Et järgmine ülesanne pärast vor-mirõivas ujumist oli kohe okastraattõk-ke alt liivakaldast ülesronimine, arva-sid paljud, et hea oleks olnud vastupi-dine järjekord. Aga sõjapidamine ei pai-ta ja erandeid ei tehta.

Vesi ja liiv üheskoos annavad kurat-liku efekti. Märg saabas teadagi venib ja

liiv pääseb sisse. Ja niiske tallanahk oneriti varmas hõõruma. Ning kui kaasa-võetud rohtudest-sidemetest puudu jäi,mindi esmaabipunkti leevendust saama.

�Ega siin peale hõõrutud jalgade eritimuud ole olnudki. Aga päike paistis küllkogu aeg lagipähe. Tegelikult peaksidvõistlejad olema võimelised kaasa võt-ma isiklikud väiksemad meditsiinitar-bed, kuid samas � meditsiiniteenistus onju olemas, milleks ennast vaevata. Egameil siis tööd oleks, tahame ju ka ini-mestega suhelda. Tuleb leida kompro-miss. Teine tähtis nüanss meditsiinitee-nistuses on psühholoogi asendamine. Etkui inimene tuleb meie juurde, saab tapositiivse laengu, kui talle naeratada,�saavad kaitseväe sanitaarautos päikeseeest varjus aega surnuks loovad kaitse-väe meedikud mõtteid mõlgutada.

Ernalased päästsid metsasinimesi

Tänavuse Erna retke käigus vajasidaga retkeliste abi ka kaks juhuslikultvõistlejate teele jäänud tõelist hädasoli-jat. Nii pakkus võistlus omalaadse pa-ralleeli ajaloolise Erna salga tegevuse-ga, kes jätsid metsa peitu pagenud tsi-viilinimeste NKVD ja hävituspataljon-laste käest päästmise nimel oma vait javarjuliselt olemist nõudva kaugluure-ülesande tagaplaanile ning asusid eba-võrdsesse lahingusse, et inimesed saak-sid piiramisrõngast välja.

Seekord lahingut ei löödud, kuid ini-mesi päästeti. Esimene oli uppumisohusnoor õpetajanna, kes oli kolmapäevalläinud Piibe maantee 3. kilomeetril Jä-gala küla silla juures Jägala jõe kiire voo-luga alasse ujuma. Ta ei tulnud voolugatoime ja klammerdus tammi tala külge.Taani II võistkond märkas hädasolijatja nad lasid koos ühe samasse kohtajõudnud Leedu võistkonna liikmegatammilt alla köie, mille abil hädaliseveest välja tõid.

Teisele naisterahvale andis abiScoutspataljoni 1. võistkond, kes, ollesreede, 6. augusti hommikul kella neljapaiku silmanud Raudoja veehoidla juu-res kõrvalise metsatee ääres kraavis la-mavat naisterahvast, arvas esiteks, ettegemist on meditsiiniülesandega. Nadotsisid pilguga metsa alt kohtunikku, �etega leitnant Lehtmets tule juba oma me-ditsiiniülesande punktitabeliga, et tehkeuuesti, halvasti läks�. Kohtunik jäigi leid-

Erna traditsiooniline avakatsumus olidessant Salmistu rannas.

FOTO: Ardi Hallismaa

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:037

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

8 KAITSE KODU! 4� 2004

mata, kuid naisterahvas oli tegelikult vi-gastatud ja �okis. Kannatanu oli oma sõ-nul juba teist päeva metsateeäärses kraa-vis lebanud. Ta oli jalgrattaga kukkunudja kurtis valu puusas. Scoutspataljonivõistkond kutsus võistluse staabist väljakiirabibrigaadi. Kaitseväe meditsiinitee-nistus sõitis kohale, andis esmaabi ja viiskannatanu Mustamäe haiglasse.

Sellesse võistkonda kuulusid hiljutiIraagist missioonilt naasnud üksuse oh-vitserid, kellelt oli hea pärida ka kliima-tingimuste võrdlust. Siin olevat tundu-valt niiskem õhk, temperatuur aga sama.�Raske on igal pool, lihtsalt erinevalt.Missioonil peab rohkem igasugu asjade-ga tegelema, seepärast ei pane eriti tähe-le, mis kliima parasjagu on või kuidasmõjub. 30 kraadi näiteks ei ole seal mida-gi, siin aga küll. Seal on seda justkui liht-sam taluda. Üks asi on temperatuur jaõhuniiskus, teine on see koormus, midataluma pead, ja varustus, mis sul seljason. Erna on selle koha pealt tunduvaltraskem. Trenni selleks Ernaks eriti ei tei-nud, ainult ühel Kroonuklubi korralda-tud võistlusel käisime, rohkem pole mi-dagi teinud. Ainult juttu oleme sellel tee-mal ajanud, rääkisid võistkonna liikmed.

Missioonil võid avastada küll, et mõniasi on nagu klassiruumist tuttav, aga sealselle peale ei mõtle, kui tegevusi on piisa-valt. Sa võid ju lugeda mis iganes raama-tuid, memuaare ja instruktsioone, kuidkui kohale lähed, on hoopis teine pilt.�

Erna retk kui vabatahtlikeühispingutus

Reedel käis komplekskontrollpunk-tis Echo teiste militaar- ja tsiviilautori-

teetide hulgas võistluste käiku jälgimaska Kaitseliidu ülem major BennoLeesik, kes varem on olnud ise Ernaretke ülem.

�Erna tegelik eesmärk on kindlastimälestada neid mehi, kes kunagi tegeli-ku Erna salga retkest osa võtsid, ajaloo-line tagasivaade ja lugupidamisaval-dus. Teine eesmärk peitub selles, et võist-lus on alati edasiviiv jõud. See ei ole ru-tiinne treening, selle retke läbimine onosavõtjatele selgelt suur saavutus. Kol-mandaks tutvustab see üritus Eestit rah-vusvaheliselt: meie õpime teisi, teisedmeid tundma.

Ma usun, et kui militaarmaailmasöelda �Erna�, teavad kõik, et jutt on Ees-tist, samamoodi nagu siis, kui ütledmuus maailmas �Saku� � siis tead ju ka,millest on jutt. Olen kaks korda Ernaülem olnud ja seda võistlust juhtinud,sealt väga häid ja huvitavaid kogemusisaanud. Erna põhiideede hulka peaksjääma vabatahtliku töö osa. Kindlasti onvõimalik seda ülesannet täita professio-naalselt, aga need inimesed, kes seda õp-pust tegelikult tagavad, on kõik vaba-tahtlikud, just vaba tahe annab selle kva-liteedi ja hea tunde. Inimesed tahavadseda teha.�

Just rahvusvahelist suhetekorral-dust, olgu see siis militaarmaailmasvõi igapäevaelus, peab oluliseks kapresident Lennart Meri, kelle sõnul onErna retk Eesti Vabadussõja jätkami-ne teiste vahenditega, teisel ajal ja tei-ses ruumis. �Minu isiklik suhe Erna-ga on see, et ma olen oma neeme pu-hastanud kõigist punaarmee ja Wehr-machti jäänustest.

Mulle tundub, et meil kõigil tuleb esi-le tõsta Hiina Rahvavabariigi tegevust,nende sügavat ja pidevat kiindumust,mis on seletatav sellega, et 1963. aastaloli Mao Zedong see mees, kes esimese-na ütles, et Hiina Rahvavabariik ei lepimitte kunagi Eesti Vabariigi okupeeri-misega Nõukogude Liidu poolt. Muloleks hea meel, kui lisaks minule ja minuHiina kolleegidele ka Eesti poliitikudselle riigi, rahva ja kultuuri vastu huvitundma ja lugupidamist avaldama hak-kaksid.�

Rahvusvahelised suhted on igaErna-aastaga järjest elavnenud. Sedatõendab ka asjaolu, et Ernale pääsemi-seks korraldatakse välisriikides, nagu kaEestis, eelvõistlusi. Ernale pääsevadvaid parimad, nii on see alati olnud jaloodetavasti nii ka jääb. Et Erna toimussel aastal juba üheteistkümnendat kor-da, on loomulik, et selle tuntus maail-mas üha kasvab ja võistlema soovijaidtekib üha juurde. Seekord tulid võistkon-dadest juba rohkem kui pooled piiri ta-gant.

Erna enam kui kuuskümmendaastat hiljem

Need mehed, kes ööl vastu 10. juulit1941 aastal Salmistu randa jõudsid, eiosanud ilmselt kuidagi ette näha sünd-musi, mis hakkavad veidi enam kuipool sajandit hiljem sellelsamal ranna-ribal aste leidma. Õigupoolest, neil eiolnud sellisteks uitmõteteks aegagi,sest olukord oli tõsine, sest punaste ka-ristusüksuste piiramisrõngas ümberKautla raba ja seal varjupaika otsinudpaarituhande eestlase (kelledest suu-rem jagu olid naised ja lapsed) tõmbusüha koomale.

Ernalased, eirates Soomes antud van-net, asusid esialgse edasitungimise plaa-ni asemel omasid kaitsma. Vabatahtli-kult eluga riskimine on Eesti riigi aja-loos mänginud olulist rolli, mis annabtunnistust, et 1941. aastal nähtud vaim-sus on au sees ka tänapäeval, 2004. aas-tal.

Kaitseminister Margus Hanson ütlesKaarli puiesteel peetud avakõnes:�1941. aastal võidelnud Erna mehedolid siiski suhteliselt üksi. Väliskülalis-te aktiivne osavõtt tänapäeva Erna ret-kest näitab aga, et nüüdseks on Eestilpalju usaldusväärseid partnereid, liitla-si ja sõpru. Jäägu see muutumatuks. Loo-

Erna retk 2004Erna retk 2004

Lõpujooksu lõpus avanes võistlejail vaade viimasele takistusele � fini�ist lahutasneid võrkredeli ületamine.

FOTOD: 2 x Ivar Jõesaar

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:038

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 9

dan et teie saavutused innustavad oma-korda noori.�

Erna sai sõpru juurdeVõistlused läksid suhteliselt nor-

maalselt, seda tõendab ka asjaolu, etmingisuguseid kaebusi ega proteste eiesitatud. Kõike tehti võimalikult neut-raalselt ja läheneti kõigile võrdselt, sel-lepärast olid ka kõik 58 kohtunikku vä-lismaalased, ühtegi eestlast kohtunikehulgas ei olnud.

Kindralmajor Ants Laaneots, Ernaretke peakorraldaja: �Minu jaoks oliErna võistlus huvitav, sest varem polema Ernat tervikuna läbi viinud. Luure-diversioonigrupi tegevus oli mulle tut-tav, Erna retke puhul on aga rohkem rõh-ku pandud võistlusele, seega olid ka tea-tavad piirangud, mida luuregruppidetegevuses tavaliselt ei esine. Kas või näi-teks veega varustamine. Luuregruppi eivarusta ju keegi, selleks antakse neilespetsiaalsed tabletid, desinfitseerimis-vahendid, nad kasutavad seda vett, misneil parasjagu käepärast on. Ernal agavarustati kõiki värske veega ja mingeidkõhuprobleeme ei tekkinud.

Mingeid keerulisi olukordi ei tekki-nud, mingeid eriolukordi ei olnud. Staa-biohvitserid olid kogenud eesotsas ko-lonelleitnant Jaak Kallakuga, kes ise oneestlane, kuid teenib Rootsi armees. Kõikteadsid, mida nad tegema peavad. Min-geid pisiasju tuleb ikka ette, neid lahen-dati käigult.�

Ja kindral tunnistab: �Kuigi ma ju-hatuses olles kedagi eelistada ei saanud,hoidsin siiski eestlastele pöialt.�

Väliskülalised jäid samuti toimunu-ga rahule. Pärast lõpetamist, pidulikulvastuvõtulgi ei tekkinud mingisugustkriitikat ega jäänud vastamata küsimu-si. Vähemalt mitte selliseid, mis vajaksjuba tõsisemat käsitlemist. Ainult esi-mest korda osalenud, Türgi ja Rumee-nia võistkonnad arvasid, et oleks võinudolla rohkem informatsiooni võistlusekohta. Kuid ilmselt ei viitsinud nad sedaErna koduleheküljelt lugeda.

Neile, kes ei saanud relvadega tulla,anti Eestist relvad ja võimalus need esi-mesel päeval sisse lasta, seega saadi ra-hulikult uued relvad ära proovida. Võist-konnad said ka autodega testsõitu teha,sest ühe laskeharjutuse sooritaminenõudis legendis, et kolm meest lasevadliikuva Unimogi kastist automaadist

Erna retk 2004Erna retk 2004märki, neljas aga juhibsedasama autot.

Erna on omapäranevõistlus, mis on seotudajalooliste sündmustega.Selle populaarsus kasvabaasta-aastalt. Tänavu olikohal rekordiliselt palju �31 võistkonda. Seni oliparim saavutus 28 võist-konda. Ka pole varem ol-nud võistlejaid kaheteist-kümnest riigist. Kusjuu-res bulgaarlased olid ko-guni kolmeteistkümnen-dad, seda küll vaatlejate-na. Võib-olla näeme järg-misel aastal ka Bulgaariavõistkonda rajal. Võistle-vad põhiliselt eriüksus-lased, kes sellistel võist-lustel saavad üksteise ta-set vaadata, uurida ja pa-randada varustust. Hiin-lased näiteks tulevadpeaaegu iga kord mõneuue automaadiga välja,see on päris huvitav.

Tegevuspiirkonnaspaiknevate liiklusmärki-de toimivus oli sel aastalkõige valusam murelaps.Meie rahvas ju kihutab.Liikluspiirangute kont-roll ja tagamine oli vägatähtis ülesanne. Teed onkitsad, kraavid kohe kõr-val. Paar plekimõlkimist oli ka. Inime-sed küll kannatada ei saanud. Varustusvõiks enne valmis olla, et seda ei peakskohapeal enne võistlust palehigis komp-lekteerima. Ka võistluste dokumentat-sioon, igasugused blanketid, kõik for-maalsed paberid � need võiksid juba va-rem valmis olla.

Järgmisteks kordadeks võiksid üles-annete seas olla ka mõned diversiooni-aktid, kas siis mõni sild või raudtee õhkulasta või mis iganes. Peaasi, et kohtuni-kud saaksid seda kontrollida. Sellesplaanis annab palju fantaseerida.�

Erna teeb kuulsaks võistluseomapära

Selle tõestuseks, et Erna on maail-mas ainulaadne ja väga tõsine võistlus,räägib ka asjaolu, et paljud välisvõist-lejad, kes on maailmas ringi käinud ja

VÕISTKON- VÕISTKOND KARISTUSPUNKTE KOHT

NA NR

1 SCOUTSPATALJON 2 269,42 1

17 RESERVOHVITSERID 316,30 2

18 SCOUTSPATALJON 1 317,35 3

25 KAITSEVÄE LAHINGUKOOL 347,97 4

30 KAITSELIIDU PÄRNU MALEV 360,60 5

16 KAITSELIIDU JÄRVA MALEV 369,88 6

4 TAANI 1 374,23 7

24 SOOME 2 437,06 8

10 LEEDU 470,96 9

12 LUUREPATALJON 479,43 10

29 KAITSEVÄE LOGISTIKAKESKUS 488,45 11

20 HIINA 2 492,78 12

5 ÕHUTÕRJEDIVISJON 495,29 13

15 KVÜÕA 495,65 14

23 TAANI 2 538,72 15

13 HIINA 1 540,18 16

31 KAITSELIIDU VÕRU MALEV 556,28 17

8 SOOME 1 619,42 18

6 ROOTSI 644,53 19

22 SAKSAMAA 673,23 20

21 ÜKSIK-VAHIPATALJON 684,61 21

14 BELGIA 690,10 22

9 KAITSELIIDU TALLLINNA MALEV 789,78 23

28 RUMEENIA 792,79 24

19 TÜRGI 843,16 25

11 NAISKODUKAITSE 1001,54 26

27 USA 1022,23 27

3 SUURBRITANNIA 1115,64 28

2 KAITSELIIDU PÕLVA MALEV Katkestas

7 TALLINNA ÜKSIK-PÄÄSTEKOMPANII Katkestas

26 PIIRIVALVE Katkestas

selles vallas kogenud, ei suuda vaheluskuda, et Eestis nii tublid ja taibukadmehed ja naised on, kes võistlust taga-vad.

Välismaalased küsivad iga kord, etmis arvutiprogrammi pommimeistridkasutavad, tahaksid ka saada. Siis tu-leb neil seletada, et kõike tehakse käsit-si ja omatehtud pultidega, kuid kunagiei taheta seda uskuda, et inimkätegamidagi sellist on võimalik teha. Arva-takse, et see peab kindlasti arvuti ole-ma. Ühel aastal oldi koguni solvunud,miks eestlased salatsevad ega taha tõtträäkida.

Erna on oma koha selle sinise taevaall välja võidelnud, loodetavasti on sel-lisel võistlusel tulevikku, sest see onomapärane, originaalne ja spetsiifilinening pakub seetõttu huvi ka kõrvalseis-jale. n

ERNA RETK 2004 TULEMUSED

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:039

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

10 KAITSE KODU! 4� 2004

Kaitseliidu suvepäevadKaitseliidu suvepäevad

Neeme Brus, leitnant

äärikul 20.�22. augustini peetudKaitseliidu suvepäevadel osalesparematel hetkedel ligi 1200 ini-

mest. Kohal olid kaitseliitlased, pereliik-med, Kaitseliidu sõbrad ja toetajad.

Sedapuhku oli korralduses üht-teistuut, millest ka õppetunnid. Otsustasi-me, et suvepäevalised on väärt puhkust,mistõttu ei koormanud korralduslikutööga kedagi rohkem kui hädasti tarvi-lik. Kõik teenused, kaasa arvatud spor-dikohtunikud ja sekretariaadi töö, telli-sime neilt, kellele see on igapäevatöö.Samas ei saa päris kõike ka osta: Kaitse-liidu lõunapiirkonna malevad eesotsasValgaga tegid ära korraliku logistiliseettevalmistuse; Kääriku puhkekeskus jaValgamaa spordiorganisatsioonid and-sid samuti oma parima. Eraldi tuleb agakiita neid tublisid naisi, kes kööki toi-dujagamisele abiks läksid.

Spordivõistluste parimad tulemusedon tänases ajakirjas ka ära toodud. Oma-ette võistlesid noored ja lapsed, kes sel-lest asjast vast enim rõõmu tundsid,nagu ka näha oli. Lisaks n-ö tõsiselespordile tuli malevapealikel ennast eri-lises teatevõistluses proovile panna, misrahvale palju rõõmu valmistas.

SUVEPÄEVADE ÕPPETUNNIDAinus, mille vastu suvepäevalised ei

saanud, oli heitlik ilm. Aga sedagi trot-siti nii kuidas jaksati, eriti tantsuplatsil.

Minule kui peakorraldajale ja minutublidele abilistele olid seekordsed su-vepäevad mitmes mõttes õpetlikud.Koormamata lugejaid tehniliste üksik-asjadega, rõhutan peamist. Nägin taaskord, kui hakkajad, tublid ja rõõmsa-meelsed me tegelikult siin Kaitseliidusoleme. Nägin, kuidas inimesed iga üles-ande ja kõigi raskustega tegelikult toi-me tulevad. Nägin tugevat ja sportlik-ku eluhoiakut. Need on asjad, mis an-navad meile kõigile kindlust ja julgustkoos edasi minna. Need olid õppetun-nid.

Kasutades veel mõne sentimeetri aja-kirja ruumi, tänan kõiki, kes seekordse-test suvepäevadest osa võtsid, ja neid,kes selle ürituse võimalikuks tegid. Jubaliigub mõtteid, et Kaitseliidu suvepäe-vad võiksid toimuda senise intervalliasemel igal aastal, aga eks see sõltubmuu hulgas ka meie võimalustest. Osa-lejate ja tegijate taha sõit igatahes seis-ma ei jää, nii nagu on näha ka juuresole-vatel piltidel. n

Neeme Brus oli Kaitseliidu 2004.aasta suvepäevade peakorraldaja.

TULEMUSED. KAITSELIIDU SUVEPÄEVAD 20.�22. august 2004. a Kääriku spordibaasisMINIJALGPALLI Põlva malev I (Sten Mõtus, Rein Lätt, Raul Han-sen, Rauno Rammo, Kristo Kolk)II Põlva malev II (Rainer Vijard, Rainer Rahasepp,Romes Kera, Gerrit Oberg, Mario Karuse)III Järva malev (Tarmo Tuuleveski, Toivo Subi, Al-lan Põldmaa, Kaido Mettus, Ulvar Järvepera)4. Rapla malev; 5.�8. Harju malev II; Tallinna malev;Tartu malev; Jõgeva malev; 9.�12. Harju malev; Pärnumalev; Viru-Alutaguse malev I; Kaitseliidu peastaap;13.�16. Valga malev; Rapla malev; Sakala malev;Viru-Alutaguse II.

KÖIEVEDUI Jõgeva malev (Hardi Perk, Janno Rosenberg, ValdurRosenberg, Taivo Lalin, Aivo Kerb, Arvi Ilves)II Tartu malev (Risto Pool, Argo Auri, Marten Ka-rise, Madis Nigula, Ants Tumanski, Lauri Teppo)III Rapla malev (Peep Ummalas, Kalev Kiviste, ValloUnga, Sven Soomets, Rene Kokk, Aivo Rahuoja)4. Harju malev; 5.�7. Tallinna malev; Valga malev;Põlva malev I; 8.�14. Põlva malev II; Järva malev;

Pärnu malev; Saaremaa malev; Viru-Alutaguse ma-lev; Lääne malev; Võru malev.

TÄNAVAKORVPALLI Põlva malev I (Peep Helgand, Markel Padar, KahroPeedosaar)II Järva malev (Ulvar Järvepera, Priit Aavik, Too-mas Leif)III Põlva malev II (Ako Birnbaum, Arne Leib, RainOberg)4. Valga malev; 5.�6. Jõgeva malev; Saaremaa ma-lev; 7.�8. Rapla malev; Kaitseliidu peastaap; 9. Harjumalev.

VÕRKPALLI Tartu malev (Heli Tennosaar, Peeter Kessa, AimurKruuse, Lauri Teppo, Kaarel Kollo, Anneli Kollo, TõnuToomla)II Põlva malev (Margus Pärsik, Urmas Kilg, AkoBirnbaum, Viljo Randoja, Markel Padar, Margo Ma-dismäe)III Lääne malev (Lauri Lilleoks, Renek Loorents,

Reigo Kleemann, Tiit Rae, Tiina Laurand, Kaja Jurtom,Tiia Kruusel, Reemet Sits)4. Viru-Alutaguse malev; 5.�8. Järva malev; Harjumalev I; Valga malev; Kaitseliidu peastaap; 9.�12.Tallinna malev; Põlva malev II; Sakala malev; Harjumalev II; 13.�16. Võru malev; Jõgeva malev; Raplamalev; Saaremaa malev.

PETANQUEI Võru malev (Kalev Ader, Aivar Jõemägi, RagnarPalover)II Sakala malev (Enn Soots, Aili Mägi, Artur Saar)III Harju malev (Hanno Tooding, Mihkel Loorits,Aksel Avald)4. Tallinna malev; 5.�6. Lääne malev; Tartu malev;7.�9. Valga malev; Viru-Alutaguse malev I; Jõgevamalev; 10.�12. Saaremaa malev; Pärnu malev; Järvamalev; 13.�15. Kaitseliidu peastaap, Põlva malev,Rapla malev.

SANGPOMM 32 kgKuni kuni 70 kg (rinnalt tõukamine + rebimine)

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0310

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 11

Kaitseliidu suvepäevadKaitseliidu suvepäevad1. Aivo Traks, Harju malev, 16 + 50 = 662. Vahur Licht, Rapla malev, 1 + 35 = 363. Arvo Maasik, Alutaguse malev, 4 + 20 = 24

70 � 90 kg1. Eduard Virkus, Pärnu malev, 41 + 229 = 2702. Margus Pärsik, Põlva malev, 20 + 60 = 803. Toomas Kiirop, Valga malev, 12 + 62 = 744. Rene Kokk, Rapla malev, 11 + 62 = 73; 5. GuidoKadak, Harju malev, 10 + 60 = 70; 6. Tarmo Tuuling,Pärnu malev, 6 + 50 = 56; 7. Taavet Evert, Läänemalev, 9 + 7 = 16; 8. Andrus Veertee, Harju malev,5 + 0 = 5; 9. Risto Luksepp, Võru malev, 0 + 5 = 5.

Üle 90 kg1. Valdi Killing, Pärnu malev, 35 + 240 = 2752. Arne Leib, Põlva malev, 12 + 51 = 633. Hardi Perk, Jõgeva malev, 10 + 50 = 604. Kristo Tõkke, Pärnu malev, 4 + 40 = 44

RAMMUMEES1. ala AUTO VEDAMINE; 2. ala RASKUSE HOID-MINE; 3. ala SANGPOMMI HEITMINE; 4. ala RAS-KUSE KANDMINEI Margus Pärsik (Põlva malev) 7 punkti(1 p (1.) � 22,3 s; 2 p (1.) � 49,7 s; 4 p (2.) � 5.76;3 p (3.) � 18.5 s)II Hardi Perk (Jõgeva malev) 10 punkti(2 p (2.) � 28,5 s; 8 p (6.) � 33,1 s; 9 p (1.) � 6.03;1 p (1.) � 16,7 s)III Arne Leib (Põlva malev) 17 punkti(7 p (7.) � 36,9 s; 9 p (2.) � 44,9 s; 15 p (6.) �4.90; 2 p (2.) � 19,7 s)4. Lauri Jaunzemis (Valga malev) 17 punkti (4 p(4.) � 30,9 s; 8 p (4.) � 35,6 s; 13 p (5.) � 4.95; 4 p(4.) � 10.00 m); 5. Valdur Rosenberg (Jõgevamalev) 18 punkti (5 p (5.) � 31,7 s; 10 p (5.) � 33,8s; 13 p (3.) � 5.17; 5 p (5.) � 4.00 m); 6. JannoRosenberg (Jõgeva malev) 21 punkti (3 p (3.) �30,4 s; 10 p (7.) � 32,9 s; 14 p (4.) � 5.15; 7 p (6.)� 0); 7. Aimur Kuuse (Tartu malev) 25 punkti (8 p(8.) � 37,0 s; 11 p (3.) � 40,8 s; 18 p (7.) � 4.63; 7p (6.) � 0); 8. Rein Säinas (Valga malev) 29 punkti(6 p (6.) � 33,2 s; 14 p (8.) � 27,3 s; 22 p (8.) � 3.59;7 p (6.) � 0).

* 3.�4. koha määrajaks sai 4. ala tulemus

ÕHUPÜSSIST LASKMINE (KP = karistuspunkte)I. Liina Nurk, 19 a, Viru malev, 0 KPI. Sven Suija, 14 a, Võru malev, 0 KPI. Heinar Väljak, 29 a, Tartu malev, 0 KPI. Toomas Leppik, 33 a, Tartu malev, 0 KPI. Viljo Randoja, 39 a, Põlva malev, 0 KPI. Indrek Pais, 17 a, Sakala malev, 0 KP7.�8. Raivo Saar, 44 a, Jõgeva malev, 3 KP; TõnisRahe, 14 a, Sakala malev, 3 KP; 9. Romes Kera, 27 a,Põlva II malev, 4 KP; 10. Kristjan Uibo, 15 a, Võrumalev, 6 KP; 11.�12. Hellat Rumvolt, 42 a, Läänemalev, 7 KP; Peeter Pau, 33 a, Põlva malev, 7 KP;13. Reimo Saar, 18 a, Jõgeva malev, 8 KP; 14.�15.Harry Märra, 12 a, Võru malev, 9 KP; Juhan Jerlov,37 a, Jõgeva malev, 9 KP; 16. Eveli Kallubava, 20 a,Valga malev, 10 KP; 17.�19. Kristofer Soop, 17 a,Tallinna malev, 11 KP; Janek Männik, 32 a, Järvamalev, 11 KP; Mati Kaskelainen, 39 a, Sakala malev,11 KP; 20. Maret Naagel, 19 a, Saare malev, 12 KP;21.�23. Taavi Härma, 20 a, Tallinna malev, 13 KP;Mart Naagel, 17 a, Saare malev, 13 KP; Rene Rät-sep, 22 a, Võru malev, 13 KP; 24.�25. Heili Johan-son, 18 a, Tallinna malev, 14 KP; Billu Susi, 70 a,Rapla malev, 14 KP; 26.�27. Jürgen Sarnet, 18 a,Tallinna malev, 15 KP; Villu Põldsepp, 14 a, Tartu

malev, 15 KP; 28.�30. Endel Kaasiku, 60 a, Raplamalev, 16 KP; Eveli Lepik, 29 a, Tartu malev, 16 KP;Priit Perna, 18 a, Tartu malev, 16 KP; 31.�32. EnnoJersov, 51 a. Viru malev, 17 KP; Erik Oganjan, 25 a,Rapla malev, 17 KP; 33.�35. Jaanus Ernits, 38 a,Sakala malev, 18 KP; Ryan Saar, 15 a, Jõgeva malev,18 KP; Alar Karileet, 22 a, Tallinna malev, 18 KP;36.�38. Merlin Järvpõld, 18 a, Võru malev, 19 KP;Kalev Maarand, 46 a, Jõgeva malev, 19 KP; ErnstTungel, 33 a, Tartu malev, 19 KP; 39.�41. MarkoJerlov, 16 a, Jõgeva malev, 20 KP; Stela Kilk, 18 a,Tallinna malev, 20 KP; Egles Selge, 23 a, Pärnu malev,20 KP; 42.�44. Gris Kallas, 14 a, Võru malev, 22KP; Kristjan Tsahk, 21 a, Tallinna malev, 22 KP; MikkPaldesport, 15 a, Tallinna malev, 22 KP; 45.�47.Raid Saar, 27 a, Järva malev, 23 KP; Mare Laide, 41 a,Lääne malev, 23 KP; Rauno Lillma, 18 a, Harju ma-lev, 23 KP; 48. Jaak Ernits, 16 a, Sakala malev, 24KP; 49. Mihkel Jakobson, 61 a, Pärnu malev, 28 KP;50. Allan Malleus, 11 a, Kaitseliidu peastaap, 29 KP;51. Kadi Vaher, 19 a, Sakala malev, 30 KP; 52. AntsPiiroja, 61 a, Tartu malev, 31 KP; 53.�54. Henri Lalin,12 a, Jõgeva malev, 32 KP; Margo Moder, 46 a, Võrumalev, 32 KP; 55.�56. Marti Kõiv, 12 a, Tartu malev,33 KP; Mati Brus, 12 a, Kaitseliidu peastaap, 33 KP;57.�59. Rivo Rehe, 13 a, Lääne malev, 35 KP; IndrekNaagel, 18 a, Saare malev, 35 KP; Aili Vakker, 71 a,Viru malev, 35 KP; 60. Ergo Remvald, 22 a, Tallinnamalev, 37 KP; 61. Vladimir Kosmonenko, 16 a, Viru-Alutaguse malev, 39 KP; 62.�63. Rait Väeno, Kaitse-liidu peastaap, 41 KP; Tõnu Haavik, 45 a, Kaitseliidupeastaap, 41 KP; 64.�65. Janek Kaljumägi, 32 a, Kait-seliidu peastaap, 46 KP; Tarvo Saar, 17 a, Valga ma-lev, 46 KP; 66. Ranno Lukksepp, 14 a, Võru malev, 51KP; 67. Maire Meitsar, 41 a, Põlva malev, 52 KP; 68.�69. Ivar Nikkel, 13 a, Lääne malev, 55 KP; Kärt Raud-oja, 16 a, Põlva malev, 55 KP.

KIIRMALEI Lembit Kuzs, Tallinna malev, 12 pII Aivar Sepp, Tartu malev, 7 pII Priit Silla, Sakala malev, 7 p4. Liina Nurk, Viru malev, 6 p; 5. Endel Kaasik, Raplamalev, 4 p; 6. Enn Henrikson, Harju malev, 3 p; 7.Kaido Kiritsenko, Jõgeva malev, 1 p.

ISETEGEVUSE KONKURSSI Järva malev, 116 pII Lääne malev, 108 pIII Pärnu malev, 102 p4. Rapla malev 92 p; 5. Tartu malev 91 p; 6.�7.Valga malev 76 p; Jõgeva malev 76 p; 8. Alutagusemalev 60 p; 9. Sakala malev 59 p; 10. Saaremaamalev 54 p; 11. Põlva malev 51 p; 12.�13. Harjumalev 27 p; Võru malev 27 p

SUUNDORIENTEERUMINE(Läbiviija Voldemar Tasa, Valga malev)

NAISED 2,5 km � 5 KPI Heli Kuuseorg, Viru malev, 0:24.38II Terje Albert, Järva malev, 0:25.06III Liina Nurk, Viru malev, 0:28.424. Bärbel Albert, Järva malev, 0:29.53; 5. KerstiJärva, Pärnu malev, 0:33.29; 6. Pirjo Peterson, Raplamalev, 0:35.14; 7. Piret Toome, Tartu malev, 0:38.56;8. Taimi Ummelas, Rapla malev, 0:40.44; 9. PirkoPeterson, Rapla malev, 0:43.35; 10. Keiti Karro,Võru malev, 0:49.01; 11. Ingrid Kuningas, Harju malev,0:51.05; 12. Stela Kilk, Tallinna malev, 0:51.47; 13.Marit Kolberg, Põlva malev, 1:03.25; 14. Anu Lillipuu,Valga malev, 1:08.22; 15. Reet Holm, Harju malev,1:09.23.

MEHED 4 km � 9 KPI Roman Kattai, Tartu malev, 0:42.01II Kristofer Soop, Tallinna malev, 0:46.02III Heiki Rammul, Tartu malev, 0:48.094. August Albert, Järva malev, 0:48.36; 5. ReneRätsepp, Võru malev, 0:48.59; 6. Marek Kopelmann,Tallinna malev, 0:49.29; 7. Ken Toots, Tallinna ma-lev, 0:57.23; 8. Kaimo Vahtra, Valga malev, 1:09.54;9. Janar Kabrits, Sakala malev, 1:09.59; 10. MeelisEelmaa, Sakala malev, 1:10.20; 11. Arvi Künnapuu,Harju malev, 1:11.02; 12. Hardi Purga, Rapla malev,1:14.18; 13. Olav Ojasaar, Jõgeva malev, 1:22.02;14. Aso Licht, Rapla malev, 1:28.56; 15. TarmoTammus, Rapla malev, 1:33.13; 16. Hellat Rumvolt,Lääne malev, 1:34.02; 17. Tarvo Saar, Valga malev,1:36.02; 18. Vahur Licht, Rapla malev, 1:37.13; 19.Jaanus Smirnov, Rapla malev, 1:38.02; 20. JürgenSarmet, Tallinna malev, 1:39.13; 21. Urmas Koe-mets, Võru malev, 1:40.42; 22. Peeter Pau, Põlvamalev, 1:43.13;

NOORTEVÕISTLUSED

RAHVASTE PALLI Võru malev (Gris Kallas, Rauno Luksepp, LauraJõemägi, Katri Järvpõld, Kadi Kaskelainen, KristjanUibo)II Võistkond TIIGRID (Liisi Pehka, Andres Rahe,Siim Kallari, Tarmo Narrusk, Harry Härra, Tõnis Rahe)III Jõgeva malev (Madis Evert, Henri Lalin, KairiJerlov, Sandra Ott, Nerle Roio, Marko Lalin)

KOMBINEERITUD TEATEVÕISTLUSI Võistkond KONNASILMAD (Villu Põldsepp,Martin Käiu, Helin Lokka, Kerli Piiroja)

PIME RADA � KESKMINE VANUSEGRUPPI Harju malev (Geilika Korm, Silvia-MariaGustavson) 07.13,6II Viru malev (Meryn Lass, Meryl Lass) 07.22,2III Lääne malev (Rika Rehe, Birgit Jõekääru)07.43,14. Malev nimega Lääne (Kristi Suur, Jüri Suur) 10.57,5;5. GMW.2 (Jane Kitsapea, Katriin Beresnev) 13.30,7.

PIME RADA � NOOREM VANUSEGRUPPI KAKS SEIKLEJAT (Rauno Raud, Maido Lillipuu)11.59,5II Võistkond OSKAMATUD (Sander Pärtel, Too-mas Tõnisson) 15.00,7

KIMi MÄNG � KESKMINE VANUSEGRUPPI Võistkond ISAKENE & EMAKENE (Kerly Piir-oja, Helen Lokko, Rauno Raud, Riho R�tt)II Lääne malev (Kristi Suur, Jüri Suur, Rika Rehe,Birgit Jõekäära)III Võistkond VÕROKESE (Keiti Lõhmus, KerstiLõhmus)

ESEMETE OTSIMINE �KESKMINE VANUSEGRUPPI Võistkond A.S.T. (Katriin Beresnev, Jane Kitsapea,Silver Niinemets, Aso Luht)II Lääne malev (Birgit Jõekäära, Jüri Suur, KristiSuur, Rika Rehe)III Võistkond MILLI-MALLIKAD (Silvia-MariaGustavson, Kätlin Traks, Geilika Korm, Janelle Korm)

ESEMETE OTSIMINE �NOOREM VANUSEGRUPPI Võistkond VÕITMATUD (Toomas Tõnisson,Maido Lillipuu, Vaiko Licht, Sander Pärtel)

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0511

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

12 KAITSE KODU! 4� 2004

Riigikaitse konverentsRiigikaitse konverents

Rita Loel

kskaitseministri ja Riigikogu riigi-kaitsekomisjoni esimehe Sven Mik-seri hinnangul võib Eestis naiste

kaitsetahte edendamise lipulaevaks pi-dada Naiskodukaitset � organisatsioo-ni, mis oli ka rahvusvahelise kokkusaa-mise korraldaja (esimene konverentspeeti Visbys, teine Helsingis).

Tallinna olid kohale tulnud naisedRootsi, Norra, Soome, Leedu ja Eesti rii-gikaitseorganisatsioonidest. Ehkki kon-verentsi üldteemaks oli valitud veidikeerukalt kõlav �Tehnokraatia julgeole-kustrateegias � kas riik vajab kodanik-ku?�, kippusid kõne alla tulema just (va-batahtlike) riigikaitseorganisatsioonides(t)aatus ja naiste osa neis.

�Ärge tehke neidsamu vigu, midameie oleme teinud,� andis eestlastelesoovituse kaptenleitnant Jens KoefoedTaani Kodukaitsest. Märkusena olguöeldud, et ehkki kaptenleitnant Koefoedon Eesti Kaitseliidu ülema nõunik sõja-listes küsimustes, esindas ta konverent-sil oma isiklikke seisukohti.

�Nende aastate jooksul, mis ma olensiin olnud, on mul tihti olnud eestlas-test kahju, kui nad on pidanud viisakaltära kuulama kõik need toredad ettepa-nekud selle kohta, kuidas nad siin riigisoma asju peaksid korraldama. Kogumaailm on üksteise seljas trügides�müünud� oma häid ideid, kuid tegeli-kult on Eestis kümne aastaga saavuta-tud areng, milliseks Taanis kulunud 50aastat,� rääkis kaptenleitnant Koefoed.Ta kõneles Taani Kodukaitsest, mis1980. aastatel koosnes kuuest iseseis-vast, kolmest meeste- ja kolmest naiste-organisatsioonist, kuid võrdõiguslikku-se seaduse ja raha lugemise poliitikataustal otsustati need ühendada. Esma-pilgul läks kõik hästi � kokkuhoid oliilmne ja naised said organisatsioonismeestega võrdsed võimalused. Peagi

KOLMANDAL LÄÄNEMEREMAADE KONVERENTSIL RÄÄGITIVABATAHTLIKEST RIIGIKAITSEORGANISATSIOONIDEST

selgus, et tegelikult läksid asjad nende-le naistele, kes olid otsustanud Kodu-kaitses karjääri teha, raskemaks � ümb-ritsev keskkond ja perekonnastruktuurei jõudnud oma arengus järele ja nüüd-seks on tulemus selline: viimase viie aas-ta jooksul ei ole ükski Kodukaitsessekuuluv naine taotlenud minna õppimaohvitseride kooli.

Naised vajavad omariigikaitselist organisatsiooni

Kaptenleitnant Koefoedi sõnul oneraldiseisvad naisorganisatsioonid katänapäeva kaitsejõududes vajalikud,kuid nende vajadus muutub samas tem-pos ühiskonna muutumisega.

Et soorollid määravad ühiskonnasüsna palju, näitab kas või sellineKoefoedi toodud näide: kui peetaksekoosolekut ja tekib kohvi joomise vaja-dus, vaatavad kõik mehed naisohvitse-ri poole, kes osaleb koosolekul meeste-ga võrdsetel alustel, ja imestavad, miksta ei tõuse ja kohvi ei too. Samuti on

naiste �integreerumine� meeste organi-satsiooni Koefoedi sõnul kaotanud õr-nema soo motivatsiooni osaleda Kodu-kaitse töös.

Siiski soovivad ka eestlannad min-na kaitseväkke meestega võrdsetelalustel. Nii rääkis Maire Kurvits, kait-seväe juhataja nõunik. Iseküsimus on,kuidas nad seal hakkama saavad �praeguseks on ajateenistuse suutnudläbida üldse vaid kaheksa neidu(soomlaste kinnitusel on neil see arv300 naist aastas). Et aga kaitseväetee-nistus on karjääriteenistus, on neil, kesei ole läbinud ajateenistust, ühelt ast-melt teisele �ronimine� puudulikealusteadmiste tõttu tunduvalt raskem.Ometi teenib Eesti kaitseväes 398 naist(54 ohvitseri, 235 allohvitseri ja 109 sõ-duri ametikohal).

Ka Soome endine kaitseminister Eli-sabeth Rehn (Euroopa esimene naiskait-seminister) toonitas naiste osaluse täht-sust riigikaitses. Et Rehn on viimased10 aastat teinud tööd erinevates kõrge-

�Naised osalevad Eestis riigikaitses aktiivselt, kuid nende roll võiks olla kindlasti suurem,�märkis 20.�22. augustini Tallinnas peetud 3. Läänemeremaade konverentsi Baltic Sea avades

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser.FOTO: Irina Mägi/Meie Maa

Keskustelu hetk enne konverentsi algust.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0512

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 13

Riigikaitse konverentsRiigikaitse konverentstes komisjonides, mis käinud sõjajärg-setes riikides olukorda hindamas, teabta täpselt, et just tsiviilelanikud, enne-kõike aga naised ja lapsed on need, kessõdades kõige enam kannatavad.

�Ma ei aja taga võrdõiguslikkust,kuid naised peaksid siiski enam riiki-de arengus rohkem kaasa rääkima: metahame paremat maailma, soovimeaidata ja toetada oma mehi,� märkisRehn, kelle kinnitusel ei tohi naised omategevuses (olgu või sõjas ja sõjaväes)matkida mehi. �Just kriiside lahenda-misel on oluline, et naised osaleksid karahuläbirääkimistes, sest pärast kriiseon paigast ära nii haridus, tervishoidkui ka sotsiaalsektor.� Viimased aladon aga just need, kus õrnema soo esin-dajad ennast kõige rohkem �kodus tun-nevad�.

Ka peaks Elisabeth Rehni hinnangulenam tähelepanu pöörama naiste tege-vusele kodaniku- ehk tsiviilkaitses, sestjust rahuaegsete kriiside ja õnnetuste �olgu need üleujutused või suurvihmad,tulekahjud või mis iganes � korral on

naiste hoolitsevat kätt ja mõistust kõigerohkem vaja. Ning muidugi ei saa unus-tada tänapäevaseid uusi ohte (terro-rism!), sest sõdu ei peeta juba ammuüksnes lahinguväljadel. Elisabeth Rehnon juhtinud ka Soome Naiste Valmisole-kuliitu, katusorganisatsiooni, mis koon-dab põhjanaabrite 11 vabatahtlikku rii-gikaitseorganisatsiooni.

Vabatahtlikudkaitseorganisatsioonidsõjandussotsioloogi pilgu all

Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealikkapten Erik Reinhold, kes on tegelnudka sõjandussotsioloogiaga, andis üle-vaate vabatahtlike organisatsioonidekujunemisest läbi ajaloo, mis kordubpendlina kõikudes.

Kindlasti on huvitav teada, et Eestikaitsejõudude rahuaegses koosseisusmoodustavad ajateenijad 20, kaadrikait-seväelased 17 ja Kaitseliidu liikmed 63protsenti. Kusjuures Kaitseliidu ülalpi-damiseks kulutatakse vaid 6% riigi kait-se-eelarvest. Samas on tekkinudka meil

Maire Kurvits

rtikli teemaks on küll naiste tee-nistuse korraldamine kaitseväes,kuid samasugune kaitseväega lii-

tumise küsimus tekib ka paljude kõrgha-ridusega meeste osas, kes vabastati eri-nevate õigusaktide alusel ajateenistusko-hustusest ning kellel ei ole analoogseltnaistega sõjalist väljaõpet. Seega tuleb tee-nistuse korraldamisega seonduvat vaa-delda tervikuna ja leida sobivaim lahen-dus sõltumata inimeste soost.

Kaitseväes on teenistus korraldatudkahe erineva teenistusliigi alusel: teenis-tus kaitseväelasena ja teenistus riigiamet-nikuna. Kaitseväes teenib 2004. aastal398 naissoost kaadrikaitseväelast, neist

NAISTE TEENISTUSE KORRALDAMISEVÕIMALUSED KAITSEVÄES*

54 ohvitseri, 235 allohvitseri ja 109 kaad-risõdurit. Samas on ajateenistuse läbinudvaid kaheksa naissoost kodanikku.

Koos avalikus teenistuses olevatenaistega küünib naiste arv kaitseväeskolmandikuni, mis on kahtlemata soliid-ne number. Et suures osas on just riigi-ametnikud naissoost, toon siinkohalvõrdluseks veel mõned arvud: 2003. aas-ta seisuga on kaitsejõududes ca 3500kaitseväelast ning 1300 ametnikku. Kait-sejõudude peastaabis on teenistuses 17kõrgemat (neist 12 naist), 79 vanemamet-nikku (neist 60 naist) ning siin võiks olu-liseks pidada naissoost kõrgemate amet-nike suhteliselt suurt osa. Kaitsejõudu-de peastaabis on erineva tasandi struk-tuuride juhatajate ja ülemate kohal küm-

me naissoost kaitseväelast ja riigiamet-nikku.

Kaitseväeteenistuse olemusning kaitseväeteenistusepõhimõtted

Avaliku arvamuse uuringud riigi-kaitse alal ja riigikaitseõpetust kui va-likainet õppinute hulgas on näidanudtütarlaste suurt huvi kaitseväelase elu-kutse ja ajateenistuses teenimise vastu.Arvestades avalikkuse hoiakuid ningkaitseväe organisatsioonilise ja tehni-lise arengu taset, ei räägi me täna kait-seväest kui sõjameeste ühendusest,vaid tõhusast riigikaitselisest organi-satsioonist, kuhu kuuluvad kaitseväe-lased.

*  Läänemeremaade riigikaitsega seotud naisorganisatsioonide 3. konverentsil peetud ettekanne �Tehnokraatia julgeolekustrateegias� kas riik vajab kodanikku?�.

tendents, kus mõeldakse: �Riigikaitse?Jah! Loomulikult! Aga palun, ilma mi-nuta!�

Kapten Reinholdi arvates moodus-tavadki lähitulevikus osalise teenistus-ajaga vabatahtlikud suurema osa Euroo-pa sõjajõududest. �Nende kanda jääb kaEuroopa militaarkultuuri alalhoidmineja üleminek järgmisse arengufaasi kuniüldise kaitsekohustuse taaskehtestami-seni pikemas perspektiivis. Kui küsida,kas vabatahtlikud riigikaitseorganisat-sioonid peavad jääma, võib vastata ühe-selt: �Ei. Vabatahtlikud riigikaitseorga-nisatsioonid tulevad.��

Kokkutulnute arvates olid kõik ette-kanded igati õpetlikud ja harivad. Li-saks on oluline suhelda teiste riikidenaistega, vahetada kogemusi ning tun-da, et ei olda üksi mures ega rõõmus.Kahe aasta pärast saavad vabatahtlikudriigikaitsenaised uuesti kokku, siis jubaNorras. n

Rita Loel on Naiskodukaitse keskju-hatuse liige.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0513

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

14 KAITSE KODU! 4� 2004

Eestis reguleerib teenistust kaitseväeskaitseväeteenistuse seadus, mis võetiRiigikogus vastu 2000. aastal ja millegamääratleti esmakordselt teenistuse kor-raldamise põhimõtted. Senised õigusak-tid kirjeldasid lepingulist teenistust üld-sõnaliselt ja keskendusid suuremas osasajateenistuse korraldamisele. Kaitseväe-teenistus on avaliku teenistuse eriliik.Kui avalik teenistus on positsioonitee-nistus, kus ametikohale määramine eieelda alati varasemat teenistusstaa�i egaerialase töö kogemust, siis kaitseväetee-nistus on oma olemuselt karjääriteenis-tus, kus liikumine karjääriredelil toimubaste-astmelt, alustades madalaimastning liikudes kõrgemale. Astmete läbi-misel on võtmesõnaks haridus � midaparem erialane ettevalmistus on, sedaparem on tööalane sooritus ja seda suu-remad on võimalused tõusta järgmiseletasemele. Teoreetiliselt on igal vastavatettevalmistust ja kogemust omaval kait-seväelasel võimalik tõusta kõrgeimaleametikohale kaitseväes ehk saada kait-seväe juhatajaks.

Kes on kaitseväelane? Seaduse ko-haselt on kaitseväelaseks tegevteenis-tuses olev isik, olgu ta siis ajateenija,kaadrikaitseväelane või õppekogune-misest osavõttev reservväelane. Õigus-keel kasutab kahte esmapilgul sarnastmõistet: kaitseväeteenistus ja kaitseväe-teenistuskohustus. Kaitseväeteenistusjaguneb tegevteenistuseks ja teenistu-seks reservis. Tegevteenistusel on kolmalaliiki: ajateenistus, lepinguline tee-nistus ja osavõtt reservõppekogunemis-test.

Seaduse kohaselt on meessoost Eestikodanik kohustatud teenima kaitseväes,täites sellega põhiseadusest tulenevatkaitseväeteenistuskohustust. Ajateenijaon kaitseväekohustuslane, kes kutsutak-se ajateenistusse 18.�27. aasta vanuselt.Kaitseväeteenistuskohustuse täitminejaguneb ajateenistuskohustuse ja reserv-teenistuskohustuse ehk õppekogunemi-sel osalemise täitmiseks. Kaadrikaitse-väelasena võib lepingulisse teenistussevõtta Eesti kodaniku, kes on vähemalt18 aastat vana; omab nõutavat kvalifi-katsiooni, haridust ja sõjaväelist välja-õpet; valdab eesti keelt kaadrisõdurilt,kaadriallohvitserilt või kaadriohvitseriltnõutaval tasemel ja on oma tervislikuseisundi poolest võimeline täitma tee-

nistuskohustusi. Reservväelane on kait-seväeteenistuskohustuslane, kes omatervisliku seisundi ja vanuse poolest ontunnistatud kaitseväeteenistuskõlbli-kuks ja arvatud kaitseväe reservi.

Nii kaadrikaitseväelane kui ka õp-pekogunemisele kutsutud reservväela-ne määratakse ametikohale, mis peabvastama kaitseväelase haridus- ja kva-lifikatsioonitasemele. Nii nagu pedagoo-gidele ja arstidele on ka kaitseväelastelekehtestatud erialase ehk sõjaväelise ha-riduse nõuded. Sõjaväelise haridusenakäsitletakse kaitseväe õppeasutusesõigusaktides sätestatud korras kinnita-tud ja registreeritud õppekavadega keh-testatud teadmiste, oskuste, vilumuste,väärtuste ja käitumisnormide süsteemi,mida vajab kaitseväelane oma kutsealalrahu- ja sõjaajal teenistuskohustusteedukaks täitmiseks.

Ajateenija haridustasemele esitatak-se järgmised nõuded:

1) sõduril vähemalt alusharidus;2) nooremallohvitseril üldkeskhari-

dus või kutsekeskharidus.Kaadrikaitseväelase haridustaseme

nõuded on järgmised:1) sõduril vähemalt üldkeskharidus

või erialane kutsekeskharidus;2) nooremallohvitseril vähemalt üld-

keskharidus või erialane kutsekeskha-ridus;

3) vanemallohvitseril vähemalt sõja-väeline keskharidus või erialane kutse-keskharidus;

4) nooremohvitseril vähemalt sõja-väelise kõrghariduse I aste või erialanekõrgharidus, diplomiõpe;

5) vanemohvitseril vähemalt sõja-väelise kõrghariduse II aste või erialanekõrgharidus, bakalaureuseõpe;

6) kõrgemal ohvitseril vähemalt sõ-javäelise kõrghariduse III aste või eriala-ne kõrgharidus, magistriõpe.

Reservväelase haridustaseme nõue-tena kohaldatakse ülalnimetatud hari-dustasemeid.

Nagu toodud loetelust ilmneb, on tee-nistuseks alates vanemallohvitseri ame-tikohast vajalik sõjaväeline keskhari-dus, millena käsitletakse üldkeskharidu-se baasil omandatud kutsekeskharidustkaitseväe õppeasutuses või vastava sisuja tasemega õppekava alusel välisriigisõjalises õppasutuses omandatud kut-sekeskharidust.

AuastmedKaitseväeteenistuse lahutamatuks

osaks on auastmete andmine ja ülen-damine. Kaitseväelast ja reservväelastvõib esitada auastme ülendamiseks,kui ta on saanud vastava sõjaväeliseväljaõppe või omandanud hariduse,määratud ülendatavale auastmele vas-tavale ametikohale ja välja teeninudjärgmisse auastmesse ülendamiseksnõutava teenistusaja. Niisiis on ka au-astmes ülendamisel esimeseks tingi-museks sõjaväelise väljaõppe olemas-olu.

FOTO: Ivar Jõesaar

Suure osa kaitseväeteenistuses olevatest meedikutest moodustavad naised.

Riigikaitse konverentsRiigikaitse konverents

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0514

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 15

Teenistuse üldise korraldamise tee-ma kokkuvõtteks võib öelda, et sisene-miseks karjääriteenistuse esimesele ast-mele ja teenistuses liikumiseks on vajamuude seaduses sätestatud tingimustehulgas omada sõjaväelist väljaõpet.

Siin tekib tõsiseim probleem naisteteenistusse võtmisel: meeskodanik läbibüldreeglina seaduses sätestatud kaitse-väeteenistuskohustuse täitmise käigusajateenistuse kestusega 8�11 kuud,omandades selle käigus lepingulisse te-gevteenistusse astumise eelduseks vaja-liku sõjaväelise väljaõppe. Seega on kõi-gile meessoost kodanikele, kes on läbi-nud ajateenistuse, loodud kaitseväetee-nistuskohustuse täitmise tulemusenavõimalus valida kaadrikaitseväelaseelukutse. Kaitseväeteenistuse seadustvälja töötades ei eristanud eelnõu auto-rid ega Riigikogu liikmed meeste ja nais-te teenistuse erisusi. Ehk seetõttu ei leid-nud ka piisavat reguleerimist naiste väl-jaõppe küsimus.

Seadusandja on põhiseadusest tule-nevalt näinud ajateenistust kui kohus-tust, mitte kui õigust ja võimalust. Samamõtet kinnitab ka soolise võrdõiguslik-kuse seadus, mille kohaselt sooliseks dis-krimineerimiseks ei loeta kohustuslikukaitseväe ajateenistuse kehtestamistainult meestele. Seetõttu on riiklikul tase-mel naiste sõjalise väljaõppe korraldami-ne kaadrikaitseväelase elukutse valikulseaduse tasemel üheselt reguleerimata,kaitseväe senine praktika antud vald-konnas ei ole olnud süsteemne tegevus.

OhvitserikursusedNaiskaitseväelased on sisenenud

karjäärisüsteemi erinevate Eestis ja vä-lismaal korraldatavate kursuste kaudu.Aastate lõikes on üheks produktiivse-maks kursuseks reserv-erialaohvitseri-de orientatsioonikursus reservkaplanierialal, millel on osalenud ka teiste eri-alade esindajad. Samuti toimub kursus-te baasil kaitseväe meedikute teenistus-se võtmine. Siinjuures tuleb märkida, etkursusi läbivad nii naised kui ka me-hed, kellel on ajateenistus läbimata.

Reserv-erialaohvitseride kursuse lä-bimine võimaldab lahendada ka reserv-väelaste ja õppekogunemistega seotudprobleeme. Pärast nimetatud kursuseedukat läbimist ja auastme saamist hak-kab teenistus reservis kulgema seadu-ses sätestatud korras ja õppekogunemis-

tel osalemine toimub vastavalt kaitse-väelase sõjaaja ametikohale.

Alguses nimetatud arvudest on kaht-lemata tõsiseima sisuga ajateenistuseläbinud naiskodanike hulk, neid vaidkaheksa. Ülejäänud on seega saanuderineva taseme ja kestusega sõjaväeliseväljaõppe.

Vaatamata positiivsetele arengute-le võib eelnevast järeldada, et lepingulis-se teenistusse astudes on eri soost kaad-rikaitseväelastel eri tasemel sõjaväelineväljaõpe. Selline diferentseerimine, kuskõik kaadrikaitseväelased ei läbi kõikisõjaväelise väljaõppe astmeid, on agakarjääriteenistuse ühetaolisel korraldami-sel küsitav. Samuti võib ebaühtlane väl-jaõpe muutuda kriisisituatsioonis eluli-selt määravaks küsimuseks. Arvestades,et naisi on kaitseväes kaadrikaitseväelas-te koguarvust 16,5%, ei saa rääkida eran-dite tegemisest, vaid kogu väljaõppesüs-teemi ülevaatamisest ja ühesuguste reeg-lite kohaldamisest.

Seega tuleb märkida, et lepinguliseteenistuse korraldamisel kaitseväes ei olejärgitud karjääriteenistuse peamist põ-himõtet, mille kohaselt toimub organi-satsiooni sisenemine ühesuguselt mada-laimalt astmelt ja võrdsetel alustel.

Lähtealuste korrastamineMiks on oluline teenistuse lähtealus-

te ühesugune korraldamine ning midatuleb siinjuures lisaks seadustele ja kait-seväe vajadustele arvestada? Esimene jakõige tähtsam tegur mis tahes organisa-tsoonis on ikka ja alati inimene. Rääki-des kaitseväest, kipume kasutama mit-must ja rääkima sõduritest, ohvitseridestvõi siis kaitseväelastest. Needsamadkaitseväelased täidavad oma ülesan-deid ning on kutsutud ja seatud kaits-ma riiki sõjaliselt ning olema valmis tee-nima kõige erinevamates maailma pai-kades ja kõige erinevamates tingimus-tes. Kui mitmus kõrvale jätta, näeme, etkaitseväelased on küll riigi kaitsel sei-sev armee, kuid see koosneb üksikindi-viididest, kellel on igaühel oma vajadu-sed, huvid, ootused, iseloom ja sugu. Jä-relikult peame teenistuse korraldamiselarvestama inimeste eripära ja leidmaneed ühisosad, mis liidavadki kodani-kud Kati ja Mati kollektiiviks nimetuse-ga kaitsevägi.

Kaitseväge eristab mis tahes teiseststruktuurist kaks momenti: tegevus toi-

mub ainujuhtimise põhimõttel ning tea-tud tingimustes on kaitseväelasel õigusja kohustus kasutada relva. Ainujuhti-mise ja käsuõiguse põhimõtte sätestabkaitseväe distsiplinaarseadus, mille ko-haselt on käsuõigus ülema õigus vasta-valt tema ametikohale kaitseväes andaoma alluvatele teenistuskohustuste täit-miseks käske tulenevalt seadustest jaselle alusel kehtestatud õigusaktidestning nõuda nende käskude täpset ja õige-aegset täitmist.

Nendest kriteeriumidest tulenevalton vajalik, et kõik organisatsiooni liik-med mõistaksid teenistuse olemust üh-temoodi, tunnetaksid käsu andmise jaselle täitmisega kaasnevat ning kannak-sid endas sarnaseid väärtusi.

Kaitseväelased on uurimuste koha-selt keskmiselt kohesiivsemad ja eelis-tavad otsustusprotsessis meeskonna-tööd. Sellele väitele tuginedes võiks ar-vata, et kaitseväega liitunud inimesedon valmis ühiselt pingutama ja andmaoma panuse süsteemi kui terviku aren-gusse. Eriti oluliseks muutub kohesiiv-sus kriisisituatsioonis, kus elu võib sõl-tuda kaaslase tegutsemisest ja vastupi-di. Seega ei saa igapäevase teenistusekorraldamisel olla vahet, kas tegu onmehe või naisega, sest mida suurem onrisk, seda kindlam peab olema usk la-hingupaarilisse või rühmakaaslastesseja teadmine, et kõik suudavad täita nei-le pandud ülesandeid.

Olgugi, et nüüdisaegsetes juhtimis-teooriates on esikohal meeskonnatöö jasama ideed kannab ka töökorraldus kait-seväes, tuleb teenistuse põhimõtteidpuudutavate otsuste langetamisel arves-tada indiviidi omaduste ja nendest tule-nevalt diversiteedi ehk organisatsiooni-siseste erinevustega.

Diversiteedi all mõeldakse neidomadusi, mille poolest inimesed orga-nisatsioonis ükteisest erinevad. Needomadused võib jagada näiteks nelja ka-tegooriasse:

1) isiksuse tüüp ehk töötaja iseloomueripärad;

2) primaarne diversiteet, mida ei saamuuta � näiteks sugu ja rahvus;

3) sekundaarne ehk muudetav diver-siteet, kuhu kuuluvuad haridus, pere-seis ja välimus;

4) organisatsiooniline diversiteet ehkomadused, mis on seotud töökeskkon-naga. Kaitseväes on selleks kindlasti

Riigikaitse konverentsRiigikaitse konverents

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0515

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

16 KAITSE KODU! 4� 2004

ainujuhtimine ja käsuliini vastuvaidle-matu järgimine.

Seega on selge, et organisatsioonisvalitseb sõltumata rangest seadusand-likust regulatsioonist n-ö liikide mitme-kesisus ja juhtidel on võimalus valida,kas seda juhtida või jätta tähelepanuta.Olgugi, et tegu on keeruka ülesandega,peaks siin valima erisuste juhtimise tee,kus püütakse erinevusi tunnustada jarakendada inimesi nii, et igaüks tunneksennast täisväärtuslikuna.

Inimesele ei piisa üksnes organisat-siooni moraalimaailmaga kohandumi-sest, ta peab tunnetama ka oma panustorganisatsiooni traditsioonide säilitami-sel ja uuendamisel.

Selleks, et organisatsiooni liikmedoleksid motiveeritud, peab olema täide-tud kolm nõuet:

1) inimene on valmis pingutuseks jatal on tahtmine oma tööd teha;

2) inimene on võimeline oma tööd te-gema ja tal on selleks vajalikud oskused;

3) keskkond ehk organisatsioon onloonud vajalikud tingimused ja andnudvahendid hea töö tegemiseks.

Hästi juhitud ja motiveeritud orga-nisatsioonid kannavad endas elulisipõhiväärtusi, mis kindlustavad väärtinimeste soovi sinna tööle tulla. Vaja onpalju positiivseid tundeid, et inimesedtahaksid oma organisatsiooni kuuluda,olla uhked oma organisatsiooni üle, hoi-da seda, mitte rääkida oma organisat-sioonist selja taga halba jne.

On oluline, et nii ülem kui ka käsu saa-ja saaksid organisatsiooni eesmärkidest,püstitatud ülesannetest ja nende täitmi-seks antava käsu eesmärgist ja mõttestning muudest täitmisega seotud tingimus-test ühtviisi aru, sest käsu andmise ja sel-lest tulenevalt täitmise viis mõjutavad ot-seselt juhtimisotsuste tegemist.

Kokkuvõttes võib öelda, et organisat-sioonis tuleb omavahel siduda selle liik-me huvid organisatsiooni huvidega ningtagada selle kaudu vastastikune rahul-olu ja seeläbi ka edukam sooritus tee-nistusülesannete täitmisel.

Tunduvalt keerulisemaks küsimu-seks on eelkuuldud teoreetiliste mõtte-terade realiseerimine praktikas.

Rivi- ja erialaametikohadÜheks viisiks õigete inimeste paigu-

tamiseks õigetele teenistuskohtadele onkaadrikaitseväelaste ametikohtade liigi-

Praktilise väljaõppe eesmärk on andavajalik ettevalmistus erialaametikohalteenimiseks, kindlaks teha teenistuja so-bivus teenistuskohale � hinnata temateadmiste, oskuste ja isiksuseomadus-te vastavust teenistuskohale esitatava-tele nõuetele. Ühtlasi võimaldab prak-tilise väljaõppe aeg teenistujal veendu-da enda sobivuses määratavale ameti-kohale. Kuivõrd sõjaline väljaõpe toi-mub kaitseväe õppeasutuses, kannabsõjaväelisel väljaõppel olev isik välja-õppeperioodil analoogselt kaitseväeõppuritega nimetust �kursuslane� ningtalle laieneb vormikandmise kohutus,samuti tagatakse talle sel ajal tasutatoitlustamine.

Vastava õppekava alusel toimuvasõjalise väljaõppe lõppedes antakse isi-kule ohvitseri auastmena nooremleit-nandi või allohvitserile nooremveebliauaste ning ta võetakse lepingulisseteenistusse. Lepingulises teenistuse ol-les jätkab ta teenimist vastavalt kaitse-väeteenistuse seadusele. Selline süs-teem annab kaks olulist plussi: esitekstõhustub kvalifitseeritud spetsialistidevärbamine kaitseväkke ja teiselt pooltareneb vajaliku sõjalise väljaõppe and-mine, mida eeldab kaitseväeteenistuseseadus ja mis on primaarne mis taheskaadrikaitseväelase ametikohal teeni-misele.

Ülalkirjeldatud erialaametikohaleteenistusse astumiseks esitatavad nõu-ded on kaitseväeteenistuse seadusemuutmise faasis ja sellega leitakse lahen-dus ühele küsimuse osale. Samas polelõplikult selge, kas ja kuidas korraldadanaissoost isikute ning nende meessoostkodanike, kes olid ajateenistusest seadu-se alusel vabastatud, kaitseväeteenistusvõi selle asendamine vajaliku sõjaliseväljaõppega, tagamaks pädevate rivioh-vitseride teenistuse korraldamist.

Kaitseväeteenistuse seadus sätestabüheselt, et riviametikoht on sõjalise ük-suse juhi ametikoht, millel teenival kait-seväelasel peab olema ametikohale vas-tav sõjaväeline väljaõpe ja sõjaväelinekeskharidus või sõjaväeline kõrghari-dus. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus-te vastuvõtutingimuseks on ajateenistu-se läbimine ja selle nõude on sõjakooliõppima asunud tütarlapsed ka täitnud,teenides aega võrdselt ja samadel alus-tel noormeestega. Praeguseni on tütar-lapsed ajateenistuses pigem erand kui

tamine rivi- ja erialaametikohtadeks, kusarvestatakse eelnevat väljaõpet, ameti-kohta ja teenistusülesandeid ning misvõimaldab spetsialistidel � olgu tegumees- või naissoost isikuga � omandadaettevalmistusteenistuse kaudu sõjalineväljaõpe ja asuda kaadrikaitseväelasenateenistusse erialaohvitseri ametikohal.

Eeltingimuseks ettevalmistusteenis-tusse asumisel on erialase kutsekeskha-riduse või kõrghariduse olemasolu. Sel-lise mehhanismiga avame tee kaitseväk-ke ka neile, kellel on eeldused ja soovteha sõjaväelist karjääri oma tsiviilielusomandatud erialal ja sellega võib näi-teks suurendada juristide ning meedi-kute teenistusse värbamist.

Erialaametikoha ettevalmistustee-nistuse kestus on kuni kuus kuud ningsee koosneb sõjalisest ja praktilisest väl-jaõppest. Erialaametikoha ettevalmis-tusteenistuse läbiviimise kohaks on isi-ku teenistuskoht, kus isik osaleb prakti-lisel väljaõppel, või kaitseväe õppeasu-tus, kus isik osaleb sõjalisel väljaõppel.Erialaametikoha ettevalmistusteenistu-sele laienevad avaliku teenistuse seadu-se sätted, välja arvatud kaitseväe õppe-asutuses toimuva sõjalise väljaõppe ajal,mil isik on võrdsustatud kursuslasega.Isik võetakse struktuuriüksuse koossei-sus olevale vakantsele ja komplekteeri-da planeeritavale ohvitseri või vanem-allohvitseri erialaametikohale etteval-mistusteenistusse.

FOTOD: 2 x Ardi Hallismaa

Valdavalt erialaohvitseridena kaitse-väes teenivatel naistel on raskemeestega riviohvitseridega karjäärire-delil sammu pidada.

Riigikaitse konverentsRiigikaitse konverents

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0516

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 17

reegel ja seetõttu on teema lahendami-seks valitud pikem ning mõnevõrra kee-rulisem tee.

Ajateenistusse võetakse üldreeglinaneed tütarlapsed, kes on edukalt soori-tanud sisseastumiskatsed sõjakooli. See-ga toimub siin nõuete täitmine vastupi-dises järjekorras: tütarlaps astub sõja-kooli ja läheb siis ajateenistusse, mittevastupidi. Sisseastumiskatsetel on neiudmõistnud, et võrdõiguslikkus tähendabka võrdsust ja seda igasuguse sooritusejuures. Tuleb tõdeda, et mitmele tütar-lapsele on ajateenistus osutunud üle jõukäivaks ja nad on loobunud edasisestkaadrikaitseväelase karjäärist.

Otsuseid ettevalmistavuurimustöö

Kuidas lahendada nii eriala- kui kariviteenistuse korraldamist parimal või-malikul viisil? Senine arendus- ja õigus-loomealane kogemus näitab, et suurema-huliste muudatuste läbiviimisele peabeelnema sellekohane uuring, mis vastabmuutmist tingivatele põhiküsimustele.Ka naiste kaitseväega liitumise teemalvalmib teoreetilise materjali läbitöötami-se ja uuringute läbiviimse järel uurimus,mille eesmärgiks on selgitada kaitseväevalmisolekut korraldada naiskodanikesõjaväelist väljaõpet ajateenistuse kau-du.

Uurimuse käigus intervjueeritaksekaitseväes teenistust korraldavaid üle-maid, selgitamaks välja nende kogemusja/või valmisolek korraldada naiste sõ-jalist väljaõpet ning nende arvamusedja seisukohad naiste ja meeste sõjaväeli-se väljaõppe ühesuguse korraldamise

teemal. Teiseks suunaks on meesoostajateenijate seas läbiviidav ankeetküsit-lus, milles selgitatakse ajateenijate arva-mus ajateenistuse korraldamise kohtakoos naissoost ajateenijatega.

Uurimuse tulemusena valmib ra-kendusuuring, mille praktiliseks väär-tuseks on õigusliku regulatsiooni väl-jatöötamine välja selgitatud arvamusteja võimaluste põhjal kaitseväeteenistu-se seaduse muutmiseks koos rakendus-aktide muudatustega. Ühtlasi kujuneksuuringust alus tingimuste (logistika,infrastruktuur, meditsiiniteenindus,teenistuse korraldamine) loomiseksnaiskodanike sõjaväelise väljaõppekorraldamiseks kaitseväes kas ajatee-nistuse kaudu, või kui tulemusest näh-tub, et kaitseväes ei ole võimalik ajatee-nistuse kaudu naiste sõjaväelist välja-õpet korraldada, siis muus vormis.

Avalik teenistus kaitseväesSeni olen põgusalt peatunud kaitse-

väeteenistuse olemusel ning naiste või-malusel teenida kaitseväelasena eriala-ja riviametikohal, kuid pole andnud üle-vaadet kolmandast teenistuse võimalu-sest kaitseväes ehk avalikust teenistu-sest.

Nagu eespool nimetatud, on avalikteenistus positsiooniteenistus, mis eieelda kõikide karjääriastmete läbimist.Samas on avaliku teenistuse ametikoh-tadele esitatavad üldnõuded rangemadja reeglina ka haridusnõue võrreldessamaväärsete kaitseväeteenistuse ame-tikohtadega kõrgem. Kui kaitseväetee-nistuse seaduse kohaselt peavad kait-seväelased aastaks 2008 alustama kõrg-

hariduse omandamist (kui isik pole sedavarasemalt omandanud), siis alates va-nemametnike kategooriast on kõrghari-duse olemasolu (või selle omandamiselõppstaadium) teenistusse võtmise põhi-nõue. Avalike teenistujate kaasaminekaitseväkke on ametikohtade lõikes lai:osakonna- ja jaoskonnajuhtidest ningtippspetsialistidest osakondade referen-tideni. Sellega oleme toonud kaitseväkkeerialase oskusteabe, võimaldades kaitse-väes teenivatel isikutel täita nende oskus-tele ja kompetentsidele vastavaid ülesan-deid. Ühtlasi on tegu mõlema teenistus-liigi väärtustamisega, sest inimesel onvõimalus valida, millises suunas ta soo-vib oma karjääri arendada.

Ametnik allub vastavalt avaliku tee-nistuse seaduse sätetele sõjaväeliseleülemale. Sisemäärustik rakendub amet-nike osas niivõrd, kuivõrd avaliku tee-nistuse seadus ei sätesta teisiti. Kaitse-väelaste seisukohalt on ametnike teenis-tuse korraldamisel suurim miinus see,et ei eksisteeri nn ööpäevast teenistusesolekut, vaid üldreeglina kehtib 8-tunni-ne tööpäev. Igapäevane teenistus räägibpigem seda keelt, et sõltumata teenistus-suhtest ollakse tööl just nii palju ja niikaua, kui see hetkel vajalik.

Lihtsaim viis teenistussuhete võrdselalusel korraldamiseks on üldnõuete sä-testamine üksuse ja asutuse kodukorras.Et seadus nõuab kõikidelt asutustelt ko-dukorda, on see dokument täitmiseks kakõikidele organisatsiooni liikmetele.

LõpetuseksEesti kaitsevägi on viimase kümnen-

di jooksul astunud suure sammu nüü-disaegse, areneva ja avatud organisat-siooni suunas, kus püütakse parimalviisil täiustada teenistustingimusi ja ta-gada riigi kodanikele võrdsed võimalu-sed teenistusse astumiseks.

Kaadrikaitseväelase elukutse vali-nud on loodud tütarlastele võimalus lä-bida ajateenistus ja mõned neist on selleväljakutsega ka suurepäraselt hakkamasaanud. Erialaametikohtadele nimeta-miseks alustatakse ettevalmistusteenis-tusega. Kuid see on praegu paljus veeleelnõude ja ideede tasandil ning meiekohus on leida eelkäsitletud küsimuste-le vastused ja asjakohased lahendid. n

Maire Kurvits on kaitseväe juhatajanõunik.

Paljud tsiviilkõrgharidusega erialaohvitserid on asunud kaitseväe teenistussepärast reservohvitseride kursuste läbimist.

Riigikaitse konverentsRiigikaitse konverents

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0517

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

18 KAITSE KODU! 4� 2004

NaiskodukaitseNaiskodukaitse

Merike Jürjo

õidupüha hommikul, 23. juunil1938 äratati Tallinna jõudnudKaitseliidu suurparaadist osavõt-

jad kell 5. Veelgi varem, vaevalt esimesekoiduga olid tõusnud toitlustajad, et selpäeval pidulistele välikateldest kolm kor-da kõhutäidet anda. Hommikuks ja õh-tuks pakuti võileibade kõrvale magusatteed ja lõunaks makaronisuppi. Kuivtoit(leib) tuli pidulistel endal kaasa võtta.

Toidu ja teevee võtsid vastavatet�ekkide alusel vagunite vanemad väljakogu rühmale. Vajaliku hulga abilisileidsid nad endale ise. Toitlustaminemaksis igale isikule 1 kroon. Ringkon-nad korraldasid vagunites tasulised,aga odavad einelauad, kus söögi- ja joo-gikraami kõrval kaubeldi ka spetsiaal-selt selleks tähtpäevaks müügile jõud-nud Naiskodukaitse kölni vee, hamba-pasta, puudri, näokreemi, märkmike japiltpostkaartidega. Naiskodukaitse eri-märgistusega kondiitrivabrikus Kawevalmistatud 30-sendine �okolaad andisjõudu ja reipust paraadil marssida ningkõikjale jõuda. Seevastu järgmisel, lau-lupeo päeval ühistoitlustamist ei olnudning kokkadest lauljateks ja kuulajateksümber kehastunud naiskodukaitsjadsuundusid lauluväljakule peole.

Pidu on käesVõidupühale eelnenud nädal oli ol-

nud vihmane, parasjagu tormine ja ise-gi meie karge põhjamaise ilmastiku koh-ta külm. Kuid kella 8 paiku, kui algaskolonnide kogunemine Vabaduse plat-sile, vilksatas pilveservast esimene päi-kesekiir, et tõrjuda taevast kõik pilved jakallata oma sooja valgusega üle nii pa-raad kui ka sellele järgnev laulupidu.

Kõige ees marssisid Vabaduse plat-sile liputoimkonnad, nende järel nais-kodukaitsjad ringkondade ja kaitseliit-lased malevate järjekorras: Tallinn, Tar-tumaa, Tartu, Narva, Valga, Petseri,Harju, Sakalamaa, Järva, Viru, Lääne,Võrumaa, Pärnumaa, Pärnu ja Saare-

KUIDAS KAITSELIIT JA NAISKODUKAITSE TALLINNAS KÄISID II

1938. aasta võidupühast on ajalukku jäänud iseseisvusaja suurim paraad ja rahvarohke laulupidu,kuid ka rõõmsaid ettevõtmisi varjutanud kurvad vahejuhtumid rongisõidul valgamaalaste e�elonis.

maa. Noored Kotkad ja Kodutütred saa-busid ühises rivis. Neile lisandus 400-meheline sõjaväe koondpataljon. Vii-mastena paigutusid oma kohale Tallin-na maleva motoriseeritud üksused.

Üle 16 000 inimese liikus Vabaduseplatsi poole �pisemagi viperuseta ningjättis pealtvaatajaile unustamata mulje�,nagu kirjeldas toimunut Tallinna ajale-he Teataja reporter. Tribüünil seisid pi-dulikus ärevuses Eesti Vabariigi valit-suse liikmed eesotsas peaminister Kaa-rel Eenpaluga, välisdiplomaadid, kõikvälisriikide sõjaväelised esindajad Ees-tis ning Soome kaitseliidu ülem kindralMalmberg. Samuti Läti ja Leedu kaitse-liitude ülemad ning Poola kaitseliiduülema asetäitja. Suurim paraad Eesti ise-seisvusajal oli kohe-kohe algamas.

Kella kolmveerand kaheksaks oliparaad tikksirgeks rivistatud ja agarsulerüütel Teataja toimetusest sunnitudnentima, et �muidu avarana tunduvplats ägas suures ruumipuuduses�.

Tähekujuline sinakashall meriKaitseliidu ülema kindralmajor Jo-

hannes Orasmaa veerandtunnisele pa-raaditervitusele järgnes tema ettekannekaitsevägede ülemjuhatajale kindral Jo-han Laidonerile. Kindrali tervituselevastasid malevate orkestrid 600 pillito-rust tuleva �Porilaste marsiga�. Täpseltkell 9.15 saabus Eesti Vabariigi presi-dent Konstantin Päts käsunduskindralGustav Jonsoni ja kapten Tederi saatel.Kui seni oli alati presidenti eskortinudratsaüksus, siis esmakordselt Eesti aja-loos saatis teda seekord motorüksus.See au oli usaldatud Tallinna malevakergedivisjoni mootorratturite eskadro-nile, mida juhtis divisjoni pealik kap-ten Onni.

Vabariigi presidendi kõne tõid tervi-kuna ära kõik ajalehed. Eesti Vabariigihümni viimaste helidega, mis helisesidveel väljaku kohal, algaski paraadmarss.Kõige ees liikus lippurite kolonn lippu-dega, siis pealike rühm ja seejärel kom-paniid. Kõik Kaitseliidu üksused olid

ühtses vormis, vaid üliõpilased marssi-sid erariides, peas värvimütsid ja vasa-kul varrukal käeside tekstiga KL. Nais-kodukaitse ei defileerinud, vaid suun-dus paraadi lõppedes ringkondade kau-pa oma asukohtadesse.

Päevaleht iseloomustas seda nii:�Naiskodukaitse lahkumine väljakultjättis eriti meeldiva pildi, kuidagi tähe-kujuliseks, sinakashalliks mereks muu-tus kogu plats, kuna iga ringkond suun-dus ise tänava suunas.�

Üle tunni kestnud paraadmarsis osa-les 11 000 kaitseliitlast, 1500 noorkot-kast, 600 kodutütart, 2500 naiskodu-kaitsjat ja 400 kaitseväelast.

Paraadilt laulupeoleParaadilt saadud ülev meeleolu il-

mestas kõiki järgnevaid ettevõtmisi. Pä-rast paraadi liikus Tartumaa malevaKirepi üksikrühm Kopli kalmistule, kusasetati pärg Vabadussõja kangelase kap-ten Ratassepa hauale ja meenutati kap-teni teeneid Kirepi vabastamisel vaen-lasest.

Pealinna tulnud kaitseliitlased janaiskodukaitsjad kasutasid võimalusttutvuda linna vaatamisväärsustega,kuulata kontserte ja vaadata näitusi.Vahest on siinjuures huvitav lisada kaalkohoolsete jookidega kaubelnud mee-lelahutuspaikade nimekiri, kuhu Nais-kodukaitse liikmetel sobis vormis sisseastuda: restoran-öölokaalid Estonia Selt-si einelaud ja Dance Palace-Gloria, ho-tellirestoranid Kuldlõvi, Bristol ja Pa-lace, restoranid Ku-Ku-Ku-Klubi, Ran-nasalong Pirital, Palais-Reval Nõmmelja Du Nord, mille puhul aga eraldi too-nitati, et alumise korruse baaris viibimi-ne on keelatud. Vormis oli lubatud kü-lastada ka Eestimaa Merijahtklubi eine-lauda sadama lõunamuulil.

Järgmisel päeval, 24. juulil peeti lau-lupidu. Sellest ja muudest pidustustestosavõtjad moodustasid rühmad ja rüh-mapealikud muretsesid kassast pääs-med kogu rühmale. Oli ju ette teada, etüksikisikutel on seoses arvukate küla-

Vt ka Kaitse Kodu! 2003, nr 3

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0518

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 19

NaiskodukaitseNaiskodukaitselistega kodu- ja välismaalt piletite saa-mine väga raske. Hinnangute kohaseltmoodustasid värvikirevatest laulupeo-listest peaaegu 70% Kaitseliidu ja Nais-kodukaitse liikmed. Vaid Kaitseliidu or-kestrandid ja Naiskodukaitse laulukoo-rid hõiskasid laulupeol äratuntavaltvormiriietuses.

Õnnetus ei hüüa tullesVaatamata hoolikale ettevalmistus-

tööle ning ülitäpsetele tegevus- ja ron-gigraafikutele jäi pidu varjutama kurbõnnetus Puka jaamas. Teel Tallinna jäiValga maleva e�elon ajagraafikust maha.Puka jaamas peatust kasutades palusidnaiskodukaitsjad ühel kaitseliitlasel jaa-

ma kaevust pangega vett tuua. Ootama-tult hakkas aga rong liikuma ajal, kuikaitseliitlane veel pange vagunisse upi-tas. Ise rutuga peale hüpates kukkus taaga õnnetult liikuvate vagunite vaheleja sai silmapilkselt surma.

Kurb sündmus rusus kogu e�eloni,sest mõttetult hukkus noor 30-aastaneTahevalt pärit Matimäe talu perepoegElmar Paas, kellele sama aasta vabarii-gi aastapäevaks oli omistatud Kaitselii-du Valgeristi III klass.

Valga maleval oli üldse must päev.Pukale eelnenud Mägiste jaamas oli ükskaitseliitlane jäänud peadpidi vagu-niukse vahele. Temaga siiski midagihullu ei juhtunud, vaid ta saadeti koju

ja pidi veetma võidupüha kodusel ravil.Toimunu kohta viidi läbi juurdlus ja ilm-selt oli juhtunu üheks põhjuseks, mikssenine Valga maleva pealik kolonelleit-nant Johannes Hiob, kes oli ka e�eloniülemaks, pidi andma maleva juhtimisenelja kuu pärast üle kolonelleitnantKulbokile.

Ebameeldivustest ei pääsenud kasaarlased, kes asusid kodust teele enamkui pooletuhandelise seltskonnaga, etaurikuga Tallinna jõuda. Teel tabas neidseitsmepalline torm ja laev oli sunnitudsaarele tagasi pöörduma. Merehaigedjäeti koju, kuid vintskemad pidulisedsaabusid üksjagu hilinedes Virtsu ron-giga Tallinna. n

Marta Mälberg (neiuna Kõlli) sün-dis 25. septembril 1910. aastal Võru-maal Orava vallas Päevakese külasAsti talus pere noorima tütrena. Koo-litee algas Kahkva külakoolis ja jätkusPetseri Gümnaasiumis.

1931. aastal asus Marta Kõlli tegut-sema Naiskodukaitse Räpina jaoskon-na tegevliikme ja sekretärina. Tema te-gevust Kaitseliidu naisorganisatsioo-nis tunnustati 1937. aastal ValgeristiIII järgu teenetemärgiga.

1938. aastal abiellus ta Eesti Vaba-riigi Riigikogu liikme, elukutselt ag-ronoomi Jaan Mälbergiga ja temast saiLeevakul suure Mäleto talu perenai-ne. 1939. aastal sündis poeg Toomas.Elu Leevakul oli õnnelik, kuid jäi Ees-ti Vabariiki tabanud poliitiliste keeris-tormide tõttu lühikeseks. 1946. aastalsuri abikaasa Jaan Mälberg ja MartaMälberg jäi pojaga kahekesi. Murran-gulisel 1947. aastal tuli jätta kodutaluja põgeneda kümne minuti jooksul.Teade lähenevatest arreteerijatest jõu-dis kohale õigel ajal, kuid maha jäikogu maine vara ja majapidamine.Aastatepikkuse töö viljad tassiti uuevõimu poolt laiali, talu riigistati. Järge-sid keerulised nõukogude aastad, milMartal tuli koos pojaga sageli vaheta-da elu- ja töökohta. Tänu edasipüüd-likkusele ja teadmistele oli Marta

MARTA MÄLBERG25. SEPTEMBER 1910 � 1. AUGUST 2004

Mälberg juba sula-aastatel jõudnud väl-ja töötada peazootehniku ametikoha tol-leaegses Põdrangu sovhoosis, kus rajatisellel ajal Eesti suurimat linnukasvatust.Püüd kindlamat kodu rajada tõi MartaMälbergi Tallinna lähedale Sakku, kusta töötas pikki aastaid Eesti MaaviljeluseInstituudis. Pensionärinagi jätkas 20 aas-tat ta tööd instituudis.

Ka vanaduspõlves oli Mälberg liikuvja tegev, nõudlik enese ja teiste suhtes,püüdes ikka saavutada täiuslikkust.Alati oli tal midagi teha, kedagi aidata,meeles pidada. Nooruspõlves teoks te-

gemata jäänud unistuse � õppida teat-rikoolis � asendas ta huviga teatrieluvastu. Tal olid vaadatud kõik Tallin-na teatrite parimad lavastused.

Marta Mälberg avaldas trükis omaõe Ida Raudsepa Siberis kirjutatudluuletused kodustele ja mälestused ko-dumaast. Ta tegeles ka ise kodulooga,Karl Rumor Asti mälestuse jäädvus-tamise ja tema perekonna tuha toomi-sega Ameerikast Vastseliina kodukal-mistule.

Naiskodukaitsega otsis Mäesalukontakti 1990. aastate teisel poolel ja saimeie ürituste ja tähtpäevade oodatud jaarmastatud külaliseks. Tarm, terasedtähelepanekud päevapoliitika ja kultuu-risündmuste kohta, peenetundelisus jahuumorimeel tõid tema ümber alati kok-ku rõõmsa seltskonna. 1998. aastal ni-metas NKK Keskjuhatus Marta Mälber-gi Naiskodukaitse auliikmeks.

Oleme kaotanud ühe järjepidevu-se kandjatest, kes aastakümnete taganttõi kaasa meie eelkäijate kalliks pee-tud aated ja tuletas juba oma olemas-oluga meelde, kui võimsatel alustelvaimses plaanis meie ühine organisat-sioon seisab. Marta Mälbergi jäävadleinama naiskodukaitsjad, kaitseliitla-sed, head sõbrad ja aatekaaslased.

Naiskodukaitse

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0519

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

20 KAITSE KODU! 4� 2004

Haritud sõdurHaritud sõdur

Vello Jaska

ursuse ülemaks oli määratudnooremveebel Taavi Tali Tallin-na malevast ja kursuse vanemaks

Moonika Raudsepp Lääne malevast.Kursuslasi lähetas õppustele enamikKaitseliidu malevatest.

Kursuslased astusid 8. juuli hommi-kul Paldiski Lõunasadamas laevale. 304kilomeetrit mereteed ja sadamalinnastKapellskärist veel poolteist tundi bussi-sõitu ning oldigi Uppsala lähistel sõja-väebaasis paiknevas õppekeskuses.

Kümme päeva väldanud õppus kät-kes eneses nii teoreetilist kui ka prakti-list osa. Kõigepealt selgitas Kaitseliidupeastaabi staabiohvitser nooremleitnantAndres Maddison visuaalvaatluse ole-must ja vajadust:

�Vaatlust on vaja kriisi- ja sõjaolu-kordades totaalse luure ja info kogumi-se eesmärgil. Õhuvaatlust on kasutatudjuba enne Teist maailmasõda ja sellepäevil. Kuni 1942. aastani koosnes õhu-vaatlusteenistuse võrk õhuvaatluspos-tidest, sidepostidest ja õhuvaatluse kesk-postidest. Vaatlusteenistuse juhtimiseksmoodustati õhuvaatlusrajoonid. Posti-de ülesandeks oli toimetada õhuruumikatkematut vaatlemist ja kuulamist niipäeval kui ka öösel eesmärgiga avasta-da õhuvaenlasi ja teatada nendest kind-laksmääratud kohtadesse.�

Maddison lisas, et 1942. aasta lõpuksoli Eestis õhuvaatlusteenistuses ükskompanii 21 vahtkonnaga. Need paik-nesid Eestimaa erinevates kohtades. Isik-koosseisu moodustasid peamiselt üliõpi-lased ka kohalikud elanikud. Vaatlusepõhieesmärgiks oli lennukite tüüpide,arvu, lennusuuna ja kõrguse kindlakste-gemine ning sellekohase teabe edastami-ne. Hiljem lisandus sellele ka plahvatus-test, suurtükitulest, valgusrakettidest jneteatamine. 1944. aasta 18. septembril antikorraldus õhuvaatlusrajatised hävitada.Ainult Tahkuna vahtkond pidi tegutse-ma veel kuni 22. septembrini.

�Õhuvaatlusega hakati taasiseseis-vunud Eesti Vabariigis tegelema 1995.

KAITSELIITLASED KÄISID ROOTSIS VISUAALVAATLUST ÕPPIMASRootsi Kuningriigis korraldati tänavu 3.�18. juulini kestnud visuaalvaatleja vaatluskursused.

Eesti Vabariigist kutsuti nendele kursustele 39 kaitseliitlast, sh üheksa instruktorit.

aastal, mil toimus esimene õhuvaatlu-sega tutvumise visiit Taani. 1997. aastalvõttis grupp kaitseliitlasi osa Soomes jaTaanis korraldatud õhuvaatluskursus-test. 1999. aastal toimus õhuvaatlust tut-vustav kursus Rootsis, millest paluti osavõtma ka Eesti kaitseliitlasi. Pärast sedaon visuaalvaatluskursusi korraldatudnii Eestis kui ka välismaal igal aastal,�ütles nooremleitnant Maddison.

Äsja lõppenud vaatlejakursuse ku-lud ja korraldamise võttis täielikult endakanda Rootsi riik. Eesti pool loobus ise-gi kursuslastele päevaraha maksmisest,põhjendades, et eelarvesse pole vasta-vaid summasid sisse kirjutatud.

Vaatlejakursustel instruktorina te-gutsenud kapral Argo Auri Tartu male-vast ütles:

�Olen juba neli korda olnud seotudRootsis korraldatud vaatlejakursustega:üks kord kursuslasena, kaks korda inst-ruktorina ja osalesin ka rahvusvahelis-tel õppustel. Selliseid kursusi on vägavaja. Saame teada, kuidas on korralda-tud välisriigis teoreetiline ja metsas läbiviidav praktiline õppus. Olen omanda-nud palju selliseid teadmisi, mida Eestiskahjuks praegu veel rakendada ei saa.�

Auri lisas, et Eestist saabunud kur-suslased olid igati asjalikud. �Iga aasta-ga muutub tase üha paremaks. Instruk-torid saavad ise rohkem teada ja oska-vad seda ka kursuslastele selgemalt eda-si anda.� Kuigi Eestis visuaalvaatlust ei

kasutata, võib seda välja õpetatud ini-mestega igal ajal rakendama hakata, kuipeaks vajadus tekkima.

�Rootsi spetsialistid suhtuvad meis-se nagu võrdväärsetesse partneritesse.Õpetavad, juhendavad ja selgitavad aru-saadavalt. Samuti on nendel meie käest-ki palju õppida. Näiteks maskeerimist,teadete edastamist jne,� ütles kapral Auri.

Kursuste käigus tulid ilmsiks ka mõ-ned vajakajäämised. Praktilise õppuse ajalmetsas jättis soovida Rootsi-poolne vas-tutegevus. Mõneti on see aga põhjenda-tudki, sest nende seadused ei luba tulista-da, kui relvakandja on kõrvaklappideta.See-eest usaldasid rootslased meid agajäägitult, olid väga inimlikud ja mõistvad.

Uppsala polügooni esimese vahtkon-na ülem Peeter Seemre ütles, et jäi eestlas-tega väga rahule. Tema arvates pidanuksväljaõpe enne metsa minekut olema tõ-husam. Ka Rootsi poolt korraldatud infoedastamise süsteem ei toiminud vajali-kul määral. Seda peaks 2005. aastal kor-raldatavatel samalaadsetel kursustel ar-vestama. Tervikuna võib tema väitel kur-susi igati kordaläinuks pidada.

�Rootslased suutsid anda enesestparima. Saime kõik, mida antud kursus-telt oodata ja loota oskasime. Ka kollek-tiiv oli sõbralik ja mõistev. Sellisel tase-mel korraldatud kursused on väga õpet-likud ja jäävad kauaks meelde,� ütlesidRein Rätsepp ja Andrus Poola Kaitselii-du Valgamaa malevast. n

Eesti visuaalvaatlejate teine jagu Rootsis korraldatud kursuste praktilistel õppustel.

FOTO: Vello Jaska

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0520

TagavaravägiMeie siht on Eesti tulevik!

Nr 7 Eesti Reservohvitseride Kogu väljaanne september 2004

Sõbrad!

HENNOPIIRSALU,leitnat,EROK juhatuseesimees

Sularaha on väga likviidne makseva-hend, kuid selle kasutamine jääb tänapäe-val üha väiksemaks. Kui seda napib, siispangaautomaadist saab iga kell lisa võtta.Muidugi kui arvelduskonto saldo on posi-tiivne ja ettenägelikul inimesel tavaliselt on.

Umbes samasugune on olukord täna-päeva armeedega. Maailmas valitseb relva-jõudude koosseisude vähendamise, palga-armeedele ülemineku ja ajateenistusest loo-bumise tendents, mis on hämmastavalt sar-nane sularaha käibeloleku vähenemisele.Kuid maailmapoliitika populistlike otsustetuhinas on juba ununenud oma pangaarvesaldo, s.t armee reservi eest hoolitsemine.Paljude riikide reserv ongi nüüd hoogsalttühjenemas nulli suunas. Tõestuse leiameIraagi operatsioonist.

Viimase poole aasta jooksul olen mitme-sugustel rahvusvahelistel foorumitel kuulnud

murettekitavaid ettekandeid sellest, et ka mit-med suured NATO riigid on tõsistesraskustes missioonikontingentide komplek-teerimisega, ja veelgi enam, katkenud on niireservohvitseride, -allohvitseride kui ka -sõdu-rite ettevalmistamine. Mõnede riikide puhulhaigutab reservide ettevalmistamises jubapeaaegu kümneaastane vahe. Teema oli tõsi-selt arutusel k.a augustis CIORi Viini kongres-sil, ja üheks peamiseks Soomes Tuusalas 9.�12. septembrini peetud seminaril Baltic Talks.

Eesti oma väiksuses on siiani jäänud re-servarmee kontseptsiooni juurde. Kui üksus-te tootmine reservi on juba süsteemselt käi-vitunud, ei saa sama öelda reservohvitseri-de täiendkoolitamise ja sõjaaegse paiguta-mise kohta. Kohtumistel nii kaitseministee-riumi ametnike kui ka peastaabi ohvitseri-dega on kõnesolevat probleemi viimasel ajalkorduvalt käsitletud ja tundub, et oleme

jõudmas ühisele arusaamisele selle lahen-damise vajalikkuses. Lähematel kuudel onplaanis vastavateemalise ümarlaua korral-damine asjast huvitatute osavõtul ning konk-reetsete sammude kavandamine reservoh-vitseride rahu- ja sõjaaegse rakendamisekonkretiseerimi-sel. Loodan sel-les teie kõigitoele ja kaasa-löömisele.

NATO reservohvitseride (CIOR) ja medit-siinireservohvitseride (CIOMR) suvekong-ressil Viinis 25.�31. augustini 2004 tööta-sid CIORi poliitilises nõukogus EROK pre-sident leitnant Heino Piirsalu ja leitnantTiit Meren ning juriidilises komitees leit-nant Madis Päts esimest korda hääleõigus-liku täisliikme staatuses.

Seekordne CIORi/CIOMRi suurkogu (31NATOga seotud riiki ja külalisena Venemaa)suvekogunemine oli uuenenud korraldusega:kaks päeva kongressi organisatoorsete küsi-muste ja komiteede tööks ning kaks järgnevatpäeva koolitusliku sihitusega sümpoosioni.

Pikalt on üritatud osavõtjaskonda opti-meerida ja CIORi töökorraldust moderniseeri-da. Juba avaettekanne näitas, et president-uuri üleminekuga Itaalialt Saksamaale on saa-bunud preisiliku täpsuse ja eesmärgi seadmi-se aeg. Uue presidendi kolonelleitnant Hans

Eesti reservohvitserid CIOR suvekongressil ViinisTiit MEREN, leitnant, EROKi delegatsiooni juht

Jürgen Strauti kaks juhtmõtet: 1) CIOR peabsaama ühendavaks sillaks NATO ja tsiviilühis-konna (avalikkuse) vahel; 2) CIOR ei peaksolema NATOst ei parem ega kiirem, aga kamitte aeglasem ega halvem.

Jälgides lähedalt uue presidendi lobby-vest-lusi delegatsioonide juhtidega, võib ennusta-da, et Saksamaa, USA, Taani ja Briti reservoh-vitseride kogud saavad CIORi mootoriks.

Üllatuslikult esitas Straut positiivse väl-jakutse nn uutele liikmesriikidele. Peame omasenise assotsieerunud liikme korraliku koo-lipoisi (vaatleva) käitumisstiili vahetama ak-tiivse, kiiresti kaasamineva ja oma seisukoh-ta välja ütleva täisliikmesriigi omaga.

Sümpoosioni teemakäsitlus lähtus reser-vi kohast ja rollist kaitse- ja julgeolekupolii-tiliste küsimuste lahendamisel. Seekord ana-lüüsiti peatükki �Defence Security ja reserv-väelased�.

Et saalis viibisid USA Kongressi vaatle-jad (tulevane finantsabi sõltub nende ette-kandest Kongressile), närveerisid korralda-jad, kas tuleb tõsine arutelu või pelgaltwindow decoration, s.t mokalaat.

Erilist äramärkimist väärib Briti leiboris-tist parlamendisaadikust riigikaitsekomisjoniesimehe Ivor Caplini ettekanne �Reserv � elu-jõuline täiendus rahvusvahelistes operat-sioonides Suurbritannia vaatenurgalt�. Mõ-ned mõtted tema esinemisest: �kuumadestpäevadest� alates on välismissioonidel ka-sutatud kokku 12 000(!) Briti reservisti. Kuioled reservist ja regulaarselt koolitatud, peadolema valmis, et saad kutse ja ajad kahenädalaga asjad joonde nii perekonna kuika tööandjaga ning lähed kuueks kuuks.

Pidevalt näiteid tuues kõneles esineja brit-tide senistest kogemustest ja tehtud vigadestmissioonile saadetavate, nende pereliikmete

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0521

Tagavaravägining tööandjatega. Briti reservi mudel ja mis-siooniltnaasja tsiviilühiskonda taaslülitami-se mudel ei ole veel valmis. Aga sellega tegel-dakse kõigil tasemetel, sest rahutagamismis-sioonid ei näi tulevikus lõppevat, vaid hoopismuutuvad kestvuselt ettearvamatumaks jaiseloomult mitmetasemelisemaks. Kuid mehiregulaarväelastaste rotatsiooniks napib, sestvajadus on suurem kui seni prognoositud.

Kanada kogemusest kõneles brigaadi-kindral B. G. Tabbernor ja kasutas regu-laarväelastest ja reservistidest rääkides võrd-lust: �One Army, One Team, One Vision.�

Sümpoosioni teine päev algas Ühendrii-kide presidendi nõuandja reservi küsimustesA. C. Zapanta mõtlemapaneva ettekandega:�Reserve Forces Policy Briefing�.

Mainiksin vaid lühikese ajaga aktuaalseksmuutunud võtmeteemasid: reservistide vaja-dus ja missioonidele mobiliseerimise protsessikitsaskohad, regulaarväelastega ühisväljaõp-pe korraldamine, rahalise kaotuse kompen-seerimine, kui tsiviilametis oli palk kõrgem, töö-

andja toetamise viisidajal, mil tema töövõtjaon missioonil, elukind-lustus, tervishoiukuludekatmine, perekonnatoetamise viisid jne.

Tõeliselt avameelseja kriitilise ettekandegaesines KFORi (Kosovosasuvate NATO jõudude)eksjuht Kosovos KindralFabio Mini, märkidesmuu hulgas, et olukor-ras, kus kriisikolde regu-leerimises osalevatel rii-kidel on oma erihuvidkaitsta (ja nad ei suudateatud asjades kokkule-peteni jõuda), pole va-het, kas rahutagamisjõudude tuumiku moo-dustavad regulaar- või reservsõjaväelased.

Tuleb tõdeda, et sümpoosionist kujunesettekandjate ja auditooriumi moodustava-

EROK esindus CIORi suvekonverentsil Viinis.

NATO riikide reservohvitsere koondavorganisatsioon CIOR (Confederation Inter-alliee des Officiers de Reserve ehk Liitlasrii-kide Reservohvitseride Konföderatsioon)korraldab igal aastal sõjalise viievõistluse,kuhu kutsutakse ka PfP (Partnership forPeace) riike. Sel aastal korraldas CIOR sõ-jalise mitmevõistlus Austria väikelinnasWiener Neustadtis.

Eesti reservohvitserid saavutasid üldkok-kuvõttes 11. ja noviitside kategoorias esi-mese koha. Senine parim saavutus oli 2002.aastal üldarvestuse 22. koht ja 2003. aas-tal 24. koht. Eesti Reservohvitseride Koguvõistkonna varumees, nooremleitnant Ind-rek Reismann, saavutas koos sakslase kap-ten Klaus-Dieter Zyluse ja soomlase leitnantJuha Kajavaga rahvusvaheliste võistkonda-de kategoorias neljanda koha.

Olgu selgituseks toodud kategooriad(kehtivad ainult NATO riikidele):

� noviitsid � kõik kolm võistkonnaliigetosalevad võistlusel ametlikult esimest korda;

� eksperdid � kui vähemalt üks liige onametlikult osalenud võistlusel 2�5 korda;

� veteranid � kui vähemalt üks liige on osa-lenud võistlusel ametlikult rohkem kui 5 korda;

� naised ja� rahvusvahelised võistkonnad � koosta-

takse võistkondade varumeestest.Lisaks osalevad võistlusel külalised mit-

te-NATO riikidest, nagu Soome, Rootsi,�veits, Austria, Lõuna-Aafrika Vabariik.

Kolm võistluspäevaEesti võistkonda kuulusid sel aastal leit-

nant Raul Hindov (võistkonna kapten), lipnik

Eesti reservohvitseride edu CIORi sõjalisel mitmevõistluselKaido RUUL, nooremleitnant

Ralf Neemlaid, nooremleit-nant Kaido Ruul ja varume-hena nooremleitnant Ind-rek Reismann. Võistkonnaesindaja ja tugimees oli leit-nant Lauri Kurvits.

Eesti võistkond komp-lekteeriti 5. juunil Soomespeetud katsevõistluse põh-jal. Samas koosseisus osa-lesid Eesti reservohvitseridCIORi 2002. ja 2003. aas-ta võistlusel Prantsusmaalja Hollandis (tol korral mit-te NATO riikide arvestuses,vaid ainult külalistena).

Võistkonnad peavadsooritama kolmel päevalviis ala: automaadist ja püstolist kiir- ja täp-suslaskmine (200 ja 25 m), 500 m pikkusemaatakistusriba ja 50 m pikkuse veetakistus-riba läbimine ja orienteerumine (kolm ala).

Esimesel päeval viiakse läbi püstolist jaautomaadist laskmised, teisel läbitakse ta-kistusribad ja kolmandal on orienteerumine.Automaadist laskmisel kasutati Steyr STG 77automaati, püstolilaskmine käis Glock 17st.Automaadist täpsuslaskmisel tuleb 5 minutijooksul sooritada 9 lasku märklehte 200 mkauguselt ning kiirlaskmise puhul 1 minutijooksul 9 lasku 200 m kaugusele märklehelkujutatud kolme kiivrisse.

Püstolilaskmine toimub analoogselt auto-maadilaskmisele, kuid distants on 25 m jatäpsuslaskmise ajalimiit on 2 minutit, kiir-laskmisel 35 sekundit.

STG 77 sobis meile hästi: Ruul 163,Hindov 160 ja Neemlaid 158 silma 180stvõimalikust. Püstolilaskmises on arenguruu-mi veel kõvasti: Hindov 157, Ruul 137, Neem-laid 120 silma 180st võimalikust. Võistkond-likult saime punkte kokku automaadist 481(2003: 443) ja püstolist 414 (2003: 401).Pärast laskmist olime üldarvestuses 56 võist-konnast üheksandad (2003: 20).

Võistluse teine päev algas maismaata-kistusribaga, mis koosneb 20 takistusest500-meetrisel distantsil. Rada tuleb läbidakolmekesi koos (välivormis) ja aeg läheb kin-ni kui viimane on ületanud lõpujoone. Pari-mad läbivad takistusriba alla 3 minuti, meilAustrias võttis raja läbimine aega 3 minutitja 30 sekundit (2003: 3:26). Takistusriba kii-remaks läbimiseks peaks harjutama rohkem

Eesti võistkond autasustamispjedestaali kõrgeimal astmel.

te delegatsiooniliikmete arvamustevahetus,mis vääris iga üritusele kulutatud penni jaseakt oli õpetlik üht-teist kodusteks mõtte-talguteks kaasa tuua.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0522

Tagavaravägitakistuste ületamise tehnikat, kuid kahjuksei ole Eestis ühtki korralikku analoogset ta-kistusriba. Veetakistusriba pikkus on 50 mkokku 5 takistusega. Võistkond peab rajaläbima koos ning seljas peavad olema väli-vormi püksid ja frent�. Parimad võistkonnadläbivad raja ligikaudu 35 sekundiga. Eestla-sed läbisid raja 47 (2003: 44) sekundiga.

Kolmandal päeval võisteldi orienteerumi-ses. Orienteerumise alguses oli kaardiharju-tus ja kauguste hindamine. Hinnata tuleb kau-gusi viie objektini ja reeglite järgi peavad ob-jektid paiknema 60�600 meetri kaugusel. Ob-jektideks olid maastikule paigutatud kaubik,inimese siluett, põõsas, tank ja põhupall. Jäi-me pisut ajahätta ja punkte 229 (maksimum280). Kaardiharjutuses pidasime liigselt reeg-litest kinni. Nimelt tohivad objektid olla kuni3 km kaugusel, kuid sel aastal oli üks hooneenam kui 4 km kaugusel. Tähistasime nõela-ga vale maja 3 km kaugusel. Seega 1:50 000kaardil eksimus üle 2 cm. Seejärel anti orien-teerumise start. Orienteerumine osutuski sel-le võistluse kõige vaheldusrikkamaks ja põ-

nevamaks alaks. Orienteerumise rajameis-ter peaks reeglite järgi tegema raja, milleparimad võistkonnad suudaksid läbidaühe 1tunni ja 40 minutiga. Tavaliselt toi-mub rajal mitu kaardivahetust. Näiteks tuliAustrias orienteeruda järgmiste kaartidega:mustvalge aerofoto (mõõtkava 1:5000), topo-kaart (1:50 000), orienteerumiskaart (1:7500ja 1:10 000), ilma teedeta kaart (1:10 000);teedeskeem (1:10 000), üks punkt mäluorien-teerumist ning asimuudi jakauguse järgi. Pea-miselt eksisid võistkonnad mäluorienteerumi-ses, ja eksisid kõvasti (umbes 30 minutiga).

Võistlejad rajal, esindajad koosolekusaalisTänavu oli ühe orienteerumisetapina ka-

vas valikorienteerumine, kus võistkonna liik-med võisid minna lahku. Jagasime punktidära ja saime selle etapiga päris olulise edu-maa võrreldes teiste võistkondadega. Lõpu-sirgel tuli üks orienteerumisetapp läbida ka-nuuga. Ka see ei olnud eestlastele midagienneolematut � Ruul ja Hindov on harjuta-nud kanuusõitu multispordivõistlusel.

Orienteerumises saavutasime üldarves-tuses päeva neljanda tulemuse. Päevatule-musega poodiumile jõudmisest jäi napiltpuudu.

Võistluse lõpus peeti delegatsioonideesindajate tehniline koosolek, mis tavaliseltkestab kümmekond minutit ja kus delegat-sioonijuhid kinnitavad allkirjaga, et on tule-mustega nõus. Kuid sel aastal venis koos-olek 1,5 tunni pikkuseks, kusjuures ainukevaidlusteema oli Eesti. Nimelt arvasid britid(nad oleksid saanud noviitside kategooriaskaksikvõidu, kui eestlased oleks ekspertidekategooriasse tõstetud), et eestlased peak-sid olema ekspertide kategoorias (olemevõistlusel osalenud ka varem � tõsi küll, kü-lalistena), kui nendele osutasid elavat vas-tupanu kanadalased (kanadalased oleksidmuidu ekspertide kategoorias jäänud ilmaoma ainsast pronksist). Vaidluse lõpus söan-dati küsida ka Eesti delegatsiooni juhilt,mida eestlased ise arvavad. Kanadalasterõõmuks ei andnud delegatsioonide juhidbrittide protestile ühtki poolthäält.

Koosseisus leitnant Raul Hindov, noorem-leitnant Kaido Ruul, lipnik Tiit Riisalo,reamees Timo Suppi ja tugiohvitsernooremleitnant Toomas Männasteregistreerus EROK luulepatrullide sõjalis-sportlikule võistlusele Erna retk 2004.

22. juunil 2004 loositi Erna Seltsis võist-kondade stardijärjekord, mille järgi me star-tisime nr 17 all 3. augustil (teisipäev) kell19.40 (2h:40, s.t 2 tundi ja 40 minutit esi-mesest hiljem, sest stardiintervall 10 min).

-48 tundi (pühapäeva, 1. augusti õhtu)Võistkond kogunes varustuse kokkupa-

nekuks Köie tänava staapi ehk Riisalo koju.Varustuse nimekirja ülevaatamine ja reaal-ne pakkimine läksid kiirelt, vaid reamees Supiei suutnud uskuda vanemate kaaslaste nõu-andeid ja võitles viimase võimaluseni õigu-se eest võtta kaasa enda arust hädavajalikkogus riidevarustust ja toitu.

-31 h (esmaspäeva lõuna)Võistkonna kapten läbis mandaadi

Kautlas, kus saime trassi läbimise ajagraa-fiku, kaardid ja osavõistluste kirjeldused.

-24h (esmaspäeva õhtu)Võistkond arutas Köie tänava staabis

trassi läbimise teekonna valikuid ning val-mistas ette luureraporti ja -kaardi alused (s.tkiletas ruudulist paberit).

-12h (teisipäeva hommik)Toimetasime varustuse ja kummipaadi

Miinisadamasse, kus läbisime varustuse

EROK meeskond sõjalis-sportlikul võistlusel Erna retk 2004Raul HINDOV, leitnant, võistkonna kapten

ametliku kontrolli. Seejärel paraad Kaarlipuiesteel ning siis juba laevadele. Traditsioo-niliselt pühendusime laeval tõsiselt söömi-sele ja magamisele.

-4h (teisipäeva pärastlõuna)Lasksime paadid vette. Dessant läbi

marulise vastutegevuse ei ole võistluse amet-lik osa, vaid publikule tehtav etendus ja sel-lest oleme püüdnud alati liigselt adrenaliiniraiskamata läbi tulla.

Enne tegeliku starti Salmistu lähedal jäimeil veel ligi 3 tundi puhkeaega. Seegi õn-nestus konstruktiivselt, eelkõige süües jamagades mööda saata.

Start 031940 (kuupäev ja kell)Tavakeelde tõlgituna tähendab see NATO

märkides tähistatud aeg �3. august kell19.40� (sellises kirjapildis ka edasised ajad).Algas esimene etapp elektrijaama tamminiJägala jõel. Tegime kaare vasakult läbi Ko-dasoo ja Koogi, ca 12 km. Kaalusime ka pu-nast joont (s.t otse minekut), aga otsustasi-me minimeerida kohtumisvõimalust vastute-gevusega. Selle astumisega õnnestus agamõnel jalad paarist kohast hellaks teha. Pa-lavus ja märg metsaalune all tegid ikkagi omatöö.

+4h (032340)Alustasime teist etappi Rebala prügila

lähistele. Üle laiade lagedate minnes nägi-me üsna tihti teedel patrullivaid vastutege-vuse autosid, palju tüli nad meile siiski eiteinud. Sel etapil tegime esimese ujudes jõe-ületuse. Kohmitsesime ligi 30 minutit, hil-

jem vilumuse kasvades käis sama operat-sioon 10 minutiga (kõik riided ja asjad kile-prügikotti ja seda ees tõugates ujuma).

+8h (040340)Kolmas etapp Maardu karjääri lõuna-

serva oli lühike. Et KPsse pidime jõudma kell0620, jäi meil aega varastel päikesetõuse-aegsetel tundidel veidi magada (2 h). Seeõnnestus hästi, sest öö oli isegi nii leebe jasoe, et kastetki polnud.

Selles KPs peeti ka esimene osavõistlus �aja peale võistkonna (kogu varustusega) köieabil paejärsakust üles ronimine. Trikk nõudissobivate köiekasutamisvõtete valdamist. Kõikvõistlejad ronisid ise küll nobedalt nõlvast üles,aga varustus kippus paljudel takerduma. Siinoleks pidanud alumine mees abiköiega va-rustust seinast eemal hoidma, sel ajal kui üle-mine asju üles vinnas. Parima aja tegidScoutpataljoni teine võistkond (nn Linkovivõistkond), meie saime 9. koha, aga nnernapunktides oli kaotust vaid 3 punkti.

+12h (040740)Neljandal etapil Jägala jõe sillani lage-

datel Kostivere põldudel ja karstialal mat-kates elasime võistlusrütmi sisse, väsimusveel ei murdnud, aga tegime esimesi pike-maid söögi- ja puhkepeatusi.

+15h (041040)Viienda etapi alguses kaotasime hetkeks

valvsuse või õigemini ei osanud arvata, etvastutegevus kohe turvaala piirile varistusesöandaks panna. Ja hoolimata sellest, et nadlahingus vaid Riisalo kätte said, luges koh-

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0523

Tagavaravägi

Eesti Reservohvitseride Kogu infolehtTagavaravägi ilmub ajakirja Kaitse Kodu!vahelehena.Toimetaja leitnant Lauri Kurvits([email protected], tel 508 6355)

EESTI RESERVOHVITSERIDE KOGUJUHATUSValitud EROK üldkoosolekul 13. veebruaril 2003

Juhatuse esimeesleitnant Heino Piirsalu([email protected], tel 502 6797)

Üld- ja finantstoimkondkapten Andre Lilleleht([email protected], tel 501 6178)

Personali- ja väljaõppetoimkondleitnant Olavi Tammemäe([email protected],tel 501 1675)

Personali- ja väljaõppetoimkondleitnant Raul Hindov([email protected], tel 693 5778)

Välistoimkondleitnant Tiit Meren([email protected], tel 502 4084)

Teabe-ja tavanditoimkondleitnant Lauri Kurvits([email protected])

EROKi postiaadress:Narva mnt 8, 10117 Tallinn

Üritused25. septembril 2004 korraldatakse Võru-maal Haanjas suurtükiväeline mitmevõist-lus lahingupaaridele Harkivõtmine 2004.Korraldajaks EROK ja Kaitseliidu Nõmmemalevkonna reservohvitseride rühm.

Ajakava:Kell 13 võistluse avamine ja alade tut-

vustus. Tähistus võistluskeskusesse alatesVõru-Haanja teelt Suure-Munamäe juurest.

Kell 13.15 kaardiharjutuse stardi algus(stardiintervall 2 minutit).

tunik meid kõik tabatuteks. Võtsime juhtu-nust õppust ja edaspidi ühessegi varitsusseei sattunud, elusid ei andnud, v.a Suppi luu-reülesande täitmisel.

+21h (041640)Jõudsime luureülesande algusesse ja pä-

rast lühikest peatust läksid Hindov, Riisaloja Ruul oma vastutusaladega. Detailne luu-re jäeti Hindovi õlgadele, kes öövaatlussead-mega varustatult veetis kogu pimeda ajaluurates. Hommikul sai ka Suppi käe valgeks(s.t nägi vaenlase laagri ära), aga 10 minutipärast oli ta avastatud ja peagi ka elu läinud.Samal ajal jätkasid Ruul ja Riisalo vaenlaseüksuste luuramist ja Hindov valmistus pant-vangiga kohtuma. Viimaseks oli meil määra-tud täpne aeg, aga pantvangini jõudmisekstuli läbida valvemeeskondade tegevusväli jaka vaatluspostide binoklite nägemisalad. Võt-meks oligi viimaste ärapetmine, sest valvemees-konnad ise pingsalt ümbrust ei jälginud. Bin-oklite vaateväljas lagedal karjäärimaastikulpolnud lihtne liikuda. Õnneks oli kohati tihe-dat pajuvõsa ja otsustav sisseelamine sisali-kuks tõid sellise edu, et õnnestus puhtalt niiteade edastada kui ka välja saada. See trikkandis võistkonnale 100 punkti.

Meie taktika korraldada ühemehepatrul-le ning iga mehe hea orienteerumisoskus jaluuramiskogemus kandsid nii head vilja, et ra-porti koostamisel õnnestus ammendav vastusanda igale tähele lühendis S.A.L.U.T.E. (size,action, location, unit, time, equipment). Infotkogunes nii palju, et raporti kirjutamiseks jakaardi joonistamiseks kulus ca 4 tundi. Luure-raport ongi Erna kõige olulisem punktide võit-mise ja kaotamise koht. Panime sellele suurtrõhku ja see tõigi kokkuvõttes edu.

+62h (061140)Jõudsime publiku punkti Mustjõe karjää-

ri. Olime teinud taas vastutegevuse vältimi-seks paremalt kaare. Publikupunktis tuli soo-ritada jõu ja ilu numbreid:

� 5 meetrit kõrge võrkredeli ületamine (s.tühest küljest üles ja teisest alla). Kohmitse-sime liiga kaua, aga kaotust parematele(Belgia, Leedu, Scouts) üsna vähe;

� veetakistusriba. Siin tuli kasuks äsjanesaabumine NATO meistrivõistlustelt, kus oli-

me kõvasti vastavat trenni teinud. Ei tulnudküll alavõitu, aga olime kindlalt eesotsas;

� roomamine okastraadi all liivas. Ka seeala sobis meile ja kaotus parimatele oli väike;

� blokkrullikul trossi mööda allasõitmi-ne pani proovile julguse ja käelihased. Siinolid taas parimad belglased, aga ka meietulemus polnud kehv (4.). Veidi jäi kripelda-ma, et fini�ijoonel kulus viimase karabiinikinnitamiseks 5 sekundit (oleks pidanud vaidmurdosa minema);

� automaadilaskmine liikuva veoauto kas-tist, püstoli laskmine tasakaalupoomil ja tun-nelis nõudsid kõik veidi rohkem kontsentreeri-tust, kui meil hetkel pakkuda oli. Nii rabistasi-me liialt ja mängisime maha soodsa koha kon-kurentidega otsustava vahe sissetegemiseks;

� meditsiiniülesanne oli seekord lahin-guväljal, kus lõhkesid pommid ja vingusidkuulid (seda oli kuulda valjuhäälditest).Kaotasime pea ja meie puhul tegelikult ta-valisest korrektsest tegutsemisest ei tulnudseekord midagi välja. Selle ülesande soori-tus vajab veel analüüsi: mis selle ebaõnnes-tumise põhjustas? Me ei suutnud ka haava-tuid korralikult transportida, kogumispunk-ti ei tekkinud, omavaheline kommunikat-sioon ei toiminud. Üks haavatu jäi lahingu-väljalt ära toomata;

� miinivälja ületamisel pääsesime kahehukkunuga, mis päästis meid halvimast (3puhul oleks juba 60 miinuspunkti saanud).30 m pikkusel väljal oli 10 miini, kuuest sai-me puhtalt üle, Ruul astus seitsmendale jaRiisalo kukkus Ruuli kandes kaheksandale.

Publikupunktis oli tõesti päris palju rah-vast ja meie rõõmuks ka häälekat kaasaela-mist. Sellesse punkti oli tulnud meid toeta-ma ja Toomas Männastele abiks EROK pat-rullmeeskonna veteran nooremleitnant PriitSarv, kes pakkus end nurisemata SanchoPanzaks ning vedas meie relvi ja veekanistritühelt osavõistlusest teisele.

+67h (061440)Alustasime viimast pikka minekut Kautla

suunas. Üle 45 km lihtsat, järjekindlat mine-kut, vahelduseks jõgedest üleujumised. Nüüdpainas juba väsimus ja reamees hakkas me-ditsiinipaunast valuvaigisteid küsimas käima.Pidasime siiski vastu ja möödusime Sae ka-

Kell 14.30 kauguste hindamise stardi al-gus, seejärel orienteerumisjooksu start jagranaadivise (orienteerumise ajal, stardiin-tervall 5 minutit).

Kell 16�18 saun, söömine, võistluse lõ-petamine ja autasustamine.

Osalemisks saada e-kiri Kaido Ruulile([email protected]) ja tee ülekanne (100krooni osaleja kohta) tema pangakontole1103031205 hiljemalt 13. septembril 2004.

Vajalik varustus: kompass, spordirõivad.

nali ääres mõnestki võistkonnast, mille liiku-miskiirus oli alla 1 km/h.

+79h (070300)Jõudsime viimase kontrollpunkti lähistele

ja see tähendas, et saime enne viimaseid osa-võistlusi umbes kolm tundi magada. Nii jõud-sime veidi taastuda ja Vanamõisa takistusri-bal ka päris hea aja teha. Samas granaadivis-ked täpsuse peale ebaõnnestusid täielikult.See tegi veidi kurvaks. Püstolilaskmise osa-võistlus läks seevastu hästi (kindel alavõit) janii püsisime pjedestaalikonkurentsis (ennegranaadiviskeid olime näinud kaugelt ToomasMännastet, kes näitas kahte sõrme � mõistsi-me, et olime sel hetkel teisel kohal).

+84h (070740)Alustasime lõpujooksu, mille trass oli

suures osas seesama, mis eelnevatel aasta-tel, aga stardi nihutamise tõttu ca 1 km pi-kem (s.t kokku umbes 6,5 km). Vürtsiks olilisatud fini�ijoonele võrkredeli ületamine.Lõpujooks on juba aastaid olnud üks meielemmikuid ja seekord tuli alavõit, mis tõimeile tõesti 2. koha, sest enne lõpujooksuoli meil võrdselt punkte Scouspataloni 1.meeskonnaga (nn Murulaiu võistkond), kel-lega jagasime 2.�3. kohta võrdsete punkti-dega (täpsusega 2 kohta pärast koma).

Kokkuvõttes tuli napi eduga Murulaiuvõistkonna ees ja päris kaugel Linkovi võist-konna järel 2. koht.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0524

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 25

Para bellumPara bellum

Boris Püssa, major

eatavasti on meie reformitavasmaakaitses põhilisteks lahingu-üksusteks praeguse seisuga kavan-

datud suurekoosseisulised territoriaal-pataljonid. Väidan, et pataljoniekviva-lentsete üksuste kavandamine Kaitselii-du raamides on meie praegustes oludestaktikaliselt vähepõhjendatud, kohati kaebaratsionaalne ja ebarealistlik ning sedakõike väga mitmesugustel põhjustel.

Artikli eesmärk on arutleda maakait-ses toimuvate üldiste arengute ja muu-datuste valguses territoriaalpataljonidemõttekuse ja muude võimalike alterna-tiivide üle maakaitse pidevalt jätkuvasülesehitamise ja kaasajastamise protses-sis.

Ühtlasi pakun Kaitseliidu lahingu-üksuste põhitüübina välja paindlikukoosseisuga tugevdatud kompanii la-hingugrupi.

Territoriaalpataljon 2008SAmiinused

Territoriaalpataljoni peamine puu-dus tuleneb tema koosseisu mittevasta-vusest maakaitse ideele üldse, mis eel-dab palju ja väikesi irregulaarseid ük-susi � mitte aga väikest arvu suuri (jaregulaarseid kopeerivaid) üksusi:

1. Maakaitse idee iseenesest on klas-sikaline kergejalaväe rolli (Light RoleInfantry) täitmine, mis seisneb maastikuvaldamises väikeste ja paindlike kerge-jalaväe tüüpi üksustega. Territoriaalpa-taljon 2008SA on samas kõike muud kuikergejalaväeüksus � enim meenutab taTeise maailmasõja aegset rasket rinde-pataljoni ebaloomulikult suure mittela-hingulise osaga.

2. Kergejalaväepataljonis on tulenevalttema põhirollist selge rõhk manööverosalehk vahetult lahingut pidaval jalaväel;muude allüksuste arv on piiratud � lahin-gujuhtimise ja -tagamise funktsioonidühendatakse ühte kompaniisse; samutikõik lahingutoetuse funktsioonid. Terri-toriaalpataljonis on need funktsioonid

TERRITORIAALKAITSE:KOMPANII LAHINGUGRUPID VERSUS PATALJON

lahus, mis tingib liiga paljude kompaniidekasutamise, sh lahingupidamise seisuko-hast hulga täiesti kasutuid rühmi.

3. Tänu koosseisu optimeerituselepõhifunktsiooni täitmiseks (mis onmaastiku valdamine) on kergejalaväe-pataljonid üldiselt ka väiksemad nn ras-ketest (mehhaniseeritud) pataljonidest.Tavaliselt on kergejalaväepataljonis600�700 meest, millest manööverosa (ja-laväelased!) moodustab 60�70%. Terri-toriaalpataljon on samas peaaegu tu-handemeheline ja jalaväelaste osa sel-lest alla 50% � selles pataljonis on liht-salt liiga vähe jalaväge pataljoni põhi-ülesande täitmiseks.

Vahekokkuvõttena võib öelda, et Ter-ritoriaalpataljon 2008SA on maakaitserolli täitmiseks selgelt ülepaisutatudkoosseisuga, mis omakorda tulenebtema arhailisest ülesehitusest. Lisakssellele on ka pataljoni manööverosatäiesti ebapiisav.

Pataljoni kontsentreeritus suurde jaliiga väikese manööverosaga üksusesseteeb selle väga vähevõimekaks mobiilseliikuvkaitselahingu seisukohalt. Liikuv-kaitselahing on aga maakaitse põhivõit-lusviis (isegi kui meil veel puudub sedalahtiselgitav võitlusdoktriin).

Pataljon või kompaniilahingugrupp?

Veelgi olulisem küsimus on aga pa-taljoniekvivalentse maakaitseüksuseotstarbekus (ja võimalikkus) üldse meietänases kontekstis. Proovin analüüsidaseda küsimust nii puhtsõjalisest, orga-nisatsioonilisest kui ka administratiiv-sest küljest.

Sõjalised aspektidI Juhtimine

Kaitseliidu maakaitsepataljonideüldarv on kaitsejõudude struktuuriana-lüüsi käigus vähenenud neljale, mis kat-tub ka kaitseringkondade arvuga. Sel-les on juba vastuolu, mis muudab küsi-tavaks kaitseringkondade vajaduse üld-se � mis mõte on luua brigaadiekviva-

lentset ringkonna staapi üheainsa pa-taljoni juhtimiseks? Keda või mida olekssellisel staabil juhtida ja koordineerida?Igasuguse brigaadiekvivalentse kooslu-se puududes saaks ringkonna staapvaid dubleerida (loe: segada) pataljonistaapi.

Kui aga üheainsa massiivse ja vähe-võimeka pataljoni asemel oleks 5�6 tu-gevdatud kompanii lahingugruppi, olek-sid ringkonna staabil juhtimise-koordi-neerimise roll ja vajadus täiesti olemasning staabi eksistents ka sõjaliselt põh-jendatud, sest 5�6 lahingugruppi (�mi-nipataljoni�) moodustaksid selleks pii-sava brigaadiekvivalentse maakaitselahingukoosluse.

II. Maakaitse lahingutegevusNagu juba öeldud, eeldab maakait-

sele omane liikuvkaitselahing mitte kont-sentreeritud pataljone, vaid just kompa-niiekvivalentseid kergejalaväe tüüpi la-hingugruppe. Iseseisva tegutsemise ta-gamiseks peavad lahingugruppidel ole-ma kompanii tavavõimeid ületavad tan-kitõrje-, pioneeri-, kaartuletoetuse- ja ta-galaalased võimed, sealjuures peab kalahingugrupi manööverosa ehk jalaväe-komponent olema tavapärasest suurem.

Sisuliselt ongi meil tegemist 200�300-meheliste minipataljonidega, millel onpeaaegu kõik tavapataljonide võimed,kuid mis ise on tunduvalt paindlikumadliikuvkaitselahingu pidamiseks.

Ehkki taktika põhiprintsiip on jõu-dude kontsentreerimine, jääb maakait-se põhiprintsiibiks alati detsentralisee-rimine. Selles ei ole vastuolu. Irregulaar-se maakaitse olemus selles seisnebki, etteda jaguks ühtlaselt ja kõikjale � kont-sentratsioon raskuspunkti on regulaar-armee ülesanne.

Organisatsioonilised aspektidI. Territoriaalsuse põhimõte

Kaitseliit on territoriaalse ülesehitu-sega vabatahtlik organisatsioon. Ningnagu iga sellise organisatsiooni puhul,nii põhinevad ka siin Kaitseliidu jõud

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0525

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

26 KAITSE KODU! 4� 2004

Para bellumPara bellumja efektiivsus just tema territoriaalsusel.Mitmeteistkümne maleva lahingujõukontsentreerimine nelja massiivsessepataljoni sisuliselt eitab territoriaalsusepõhimõtet � eitab seda, mis teeb vaba-tahtliku riigikaitselise organisatsioonitugevaks.

Samas on oma, territoriaalse lahin-gugrupi moodustamine jõukohane ilm-selt ka kõige väiksemale malevale, suu-remad malevad võivad moodustada ise-gi 2�3 (jällegi territoriaalset) lahingu-gruppi. Nii Kaitseliit organisatsiooninakui kogu maakaitse reaalne sõjaline jõudainult võidavad sellest. Kõigis Kaitselii-du malevates oleksid oma terviklikudlahinguüksused, kõigis lahinguüksus-tes säilivad omakandimeeste õlgõlatun-ne ja kambavaim, uhkus, lipp ja süm-boolika. Pole vist vaja rohkem seletada?

II. Väljaõpe2000. aastate algusest alanud kait-

sejõudude sihipärasel arendamisel onveel seniajani teenimatult varju jäänudkogu väljaõppealane problemaatika.Detailidesse laskumata võib öelda, et ko-dumaise võitlusdoktriini puududes onpaljud asjad sõjalises väljaõppes siia-maani suhteliselt ähmased ja väljaõpetoimib tihtilugu oletuslikul pinnal � liht-salt järgides taktika üldiseid arusaamuja printsiipe (kodumaiste lahingumää-rustike puududes).

Igal juhul on kompanii lahingugrupiväljaõpet tunduvat lihtsam korraldadakui massiivse pataljoni oma. Väljaõpe iseoleks konkreetsem, piiritletum ja sihipä-rasem. Ning seda eriti Kaitseliidu-taolisesvabatahtlikus organisatsioonis, sest naguöeldud, terve pataljoni väljaõppepildi kok-kusidumine on töömahukas ja spetsiifili-ne protsess ning selge võitlusdoktriinipuududes ka keeruline teostada.

Administratiivsed aspektidI. Varustamine ja infrastruktuur

Alateema iseenesest on väga sensitiiv-ne ja lähedal riigisaladusele, mistõttu kä-sitlen seda ka väga üldiselt. Lühidalt öel-des on pataljonide terviklik varustamineosutunud kaitseväele suureks problee-miks ja võib eeldada, et Kaitseliidule onsee veelgi suurem probleem. Jäädes jätku-valt väga lühidaks: milleks püstitada prob-leeme, mida ilmselt ei olegi vaja ületada?

Infrastruktuuri osas on jällegi selge,et pataljonide (tervik-)varustust polegipraegu kusagil hoida või ladustada. Ka

oleks selline lahinguvarustuse kontsent-ratsioon täielikus vastuolus maakaitseolemusega. Lahingugruppide põhiva-rustuse paigutamine malevakeskustes-se ei tohiks olla nii suur probleem, ka onsee igati kooskõlas maakaitse üldistepõhimõtetega.

II. VälismissioonidKaitseliitlaste osalemine välismis-

sioonidel on uus ja tähtis teema ja siin onperspektiivis ette näha just kaitseliitlas-tega mehitatud kergejalaväe allüksusteläkitamist välismissioonidele. Kergejala-vägi on kõige universaalsem ja sellesttulenevalt ka missioonivõimekam relva-liik ning selle väljaõpe kattub suuremasosas maakaitse lahinguväljaõppega.

Sellesse kui Kaitseliidu põhiüksuses-se kuulub hulk kergejalaväe tüüpi kom-panii lahingugruppe ja kergejalaväe-rühmade või -kompaniide kokkupanekmissiooniülesannete tarbeks ei tohiksolla suur probleem.

Arengud teiste riikidemaakaitses

Taani, Norra, Sloveenia � need onajateenistust (ja territoriaalkaitset!) säi-litavad riigid, kus tänapäeval on sel-gesti jälgitav tendents asendada maa-kaitses senised pataljonid kompanii la-hingugruppidega. Soome ja Rootsi küllsäilitavad pataljonistruktuurd maakait-ses, kuid nende riikide taust on sootuks

teistsugune: sea on vaja katta on üüra-tult suured territooriumid. Kusjuuresneed riigid ei kuulu NATO kaitseal-lianssi.

Samas on kõnekas Eestiga hästi võr-reldava värske NATO liikme Sloveenianäide: varem planeeritud 21 mobilisat-sioonipataljoni (seitse brigaadi) on tä-naseks asendatud kahe aktiivse kerge-soomuspataljoni, ühe mägipataljoni ja24 territoriaalkaitse kergejalaväekom-paniiga.

Kaitseliidu kompaniilahingugrupi koosseisus

Kooskõlas kergejalaväe üldiste stan-darditega koosneks Kaitseliidu lahingu-grupp järgmistest osadest:

� staabi/tagalaelement (koondrühm);� manööverosa (3�5 jalaväerühma);� tankitõrjekomponent (koondrühm

TT-kahurite ja MILAN-rakettidega);� kaartulekomponent (81 mm või 120

mm miinipildujarühm).Kooskõlas Kaitseliidu olemusega,

mis vabatahtliku riigikaitselise organi-satsioonina ühendab endas ka noor- javeteranliikmeid, liitub siia veelõppe(reserv-)rühm � vähemalt 20% la-hingugrupi rivikoosseisust.

Kokku on neli jalaväerühmaga stan-dardkoosseisulises lahingugrupis um-bes 230 meest. Võimalikud on ka vähen-datud või suurendatud koosseisuga la-hingugrupid (vastavalt kolm jalaväerüh-

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0526

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 27

ma ja 180�190 meest või viis jalaväerüh-ma ja 270�280 meest).

Staabi- ja/või tagalarühm täidab la-hingugrupis lahingujuhtimise ja -taga-mise funktsioone. Selleks peavad rüh-mas minimaalselt olema side-, pioneeri-, toitlustamise-, varustamis- ja meditsii-nielemendid; kokku umbes 40 meest.

Jalaväerühmad moodustavad lahin-gugrupi manööverosa ja täidavad temapõhifunktsiooni, mis kooskõlas kergeja-laväe kontseptsiooniga on agressiivnejalastunud lahingutegevus igasuguselmaastikul igasuguse vastase vastu.

Rühmad ise on klassikalise ülesehitu-sega, koosnedes kolmest identsest jalaväe-jaost ning minimaliseeritud rühmaülema-grupist. Jaod on kümnemehelised, igasjaos on MG-kuulipilduja ja Carl Gustavitüüpi granaadiheitja. Kokku on sellisesrühmas 34 meest ja rühma struktuur onmuuseas sama mis Scoutspataljonis.

TT-rühm moodustab lahingugrupitankitõrjereservi ning koosneb TT-kahu-rijaost ja TT-raketijaost. Kumbki jagukoosneb omakorda kahest relvamees-konnast. Kokku on rühmas 20 meest.

KAITSELIIDU SAKALA MALEVA PEALIK

KAPTEN MEHIS BORNSündinud 9. detsembril 1967 PärnusHaridus:1975�1983 Pärnu 9. 8-klassiline kool1983�1986 Pärnu 13. Kutsekeskkool1994 Kaitsejõudude peastaabi nooremohvitseride ettevalmistus- ja täienduskursusedalates 2003 Tallinna Pedagoogikaülikool, kutsepedagoogika erialaSõjaline haridus:1994 Kaitsejõudude peastaabi nooremohvitseride ettevalmistus- ja täienduskursused2000 Taani Kodukaitse Akadeemia instruktorikursus2001�2003 Rootsi CFB ellujäämisõppe instruktorikursused ja praktika2002 Pataljoniülema kursus Rootsi Kuningriigis2003 Antud ellujäämisõppe instruktori kvalifikatsioon2003 Kaitseministeeriumi Kõrgemad RiigikaitsekursusedTeenistuskäik:1986�1988 ajateenistus Nõukogude Armees, raadiolokaatori operaatoralates 1990 Kaitseliidu liige1992�1994 Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna valvur-korrapidaja1994�1996 Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna kutsealuste jaoskonna ülem1996�2000 Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna mobilisatsioonijaoskonna ülem,osakonna ülema asetäitja2000�2004 Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabiülem, vaneminstruktoralates 2004 Kaitseliidu Sakala maleva pealikAuastmed:1994 lipnik1996 nooremleitnant2000 leitnant2004 kapten

MP-rühm moodustab lahingugrupikaartulekomponendi ja võib koosnedakahest kuni viiest relvameeskonnast.Rühma relvastuses võivad olla nii 81mm kui ka 120 mm miinipildujad. Kalahingugrupi tulejuhtimisreserv kuulubselle rühma koosseisu. Sõltuvalt torudearvust võib rühmas olla 20�40 meest.

Õppe(reserv-)rühm koondab endasmaleva noor- ja veteranliikmeid ning täi-dab üheaegselt mitut eesmärki: teostabnoor- ja uute liikmete baasväljaõpet,koondab ja leiab rakendust veteranliik-metele ning moodustab ühtlasi lahingu-grupi reservi.

Rühm koosneb jagudest, jagude hulkja suurus ei ole normeeritud. Tulenevaltlahingulise reservi vajadusest peab rüh-ma suurus moodustama vähemalt 20%lahingugrupi rivilisest koosseisust

LõpetuseksTendents üleminekuks pataljonidelt

üksikkompaniidele on maakaitsestruk-tuure omavates Euroopa riikides üleüdi-ne. See järgib ja on kooskõlas arenenud

Autasud: Kaitseliidu II klassi teenetemedalHobid: tervisesport, joonistaminePerekonnaseis: abielus, kaks poega

riikide regulaararmeedes toimuva üle-minekutendentsiga diviisistruktuurideltbrigaadidele.

Kui veel võrrelda omavahel territo-riaalpataljoni 2008SA ja temaga proport-sionaalses vastavuses olevat nelja stan-dardsuuruses lahingugruppi, on kohenäha, et lahingugruppides on kokkutunduvalt rohkem jalaväge (16 jalaväe-rühma üheksa asemel), pioneere ja eri-nevaid tankitõrjerelvi � ehk just seda,mille koosmõjus moodustubki maakait-se liikuvkaitselahingut pidavate üksus-te üldine lahinguline võimekus.

Jalaväeinspektori arvates on ka Ees-ti maakaitses tugevdatud kompanii la-hingugrupil territoriaalpataljoni eeshulk kaalukaid eeliseid ja seda nii puht-sõjalises, organisatsioonilises kui kaadministratiivses vallas. Üleminekuuutele struktuuridele dikteerivad para-tamatult aeg ja meid ümbritsev arengning selles valguses on pataljonistruk-tuuride hülgamine paindlikumate javõimekamate kompaniigruppide ka-suks Kaitseliidus vaid aja küsimus. n

Para bellumPara bellum

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0527

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

28 KAITSE KODU! 4� 2004

NoorteorganisatsioonidNoorteorganisatsioonid

Anu Paidre

ga lõppeva õppeaastaga tekib Eestisjuurde ligikaudu tuhat noort, kes onlahkunud koolist põhiharidust

omandamata. Mõned viimased aastad onhõõgunud kava juurutada Eestis USA ko-gemus, kus sedalaadi noori õpetatakseedasi eraldi koolitussüsteemis, mis toe-tab võõrdumist halvast seltskonnast jaõpimotivatsiooni taasteket. Uue õppeaas-ta algusest, s.t käesoleva aasta sügisel onVana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolotsustanud käivitada koolis selline, USAkogemusel põhinev pilootprojekt.

Senised kogemusedVastav õpperühm oli koolis juba eel-

misel õppeaastal, kuid tollane õpe olikorraldatud tavare�iimis. Nüüdsestomandavad noored koos põhihariduse-ga eelkutseõppe vormis ametioskusi nel-jal erialal: kokk, puidutööline, autolukk-sepp ja infotehnoloog. Ameerikas raken-datav koolitus on sobitatud Eesti oludes-se � õppetöö kestab üheksa kuud sealsekuue asemel. Kogu elu ja õppetöö käibkutseõppeasutuses, puudub otsene seossõjaväega. USAs on need koolid täisetisõjaväestatud. Noored on ikka sarnased� käitumis- ja õpiraskuste tõttu kooliko-hustuse täitmisest kõrvalekaldujad, kel-le vanus on seitseteist ja enam aastat

Et nimetatud sihtrühma kuulujad onharjunud oma aega väga iseseisvalt sisus-tama ning nende valitud tegevused ei ole,nagu elu on näidanud, toetanud haridu-se omandamist, tuleb tähelepanu alla võt-ta ka nende vaba aja sisustamine. Tuge-vadatud kodukord koolis, vaba aja veet-misel ja ühiselamus, rohked vaba aega si-sustamise võimalused � see toetab nooru-kite sotsiaalset rehabilitatsiooni. Siin saabõla alla panna Kaitseliit, pakkudes aktiiv-seid vaba aja sisustamise võimalusi � kaa-sates nimetatud noori võistlustele, laenu-tades varustust, pakkudes välilaagriteskorralduslikku abi.

MUUTMINE JA PAREMAKS MUUTMINE VÕIB OLLAÜKS JA SEESAMA!

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ning Kaitseliidu Rapla malev sõlmisid koostööleppe nnteist võimalust vajavate noorte abistamiseks.

2003. aastal startis koolis esimene 15-liikmeline õpperühm, kuid samas ei olejätkunud ressurssi nende õpilaste õppe-töövälise aja organiseerimiseks. Kui puu-dub tugevdatud re�iim, saavad õpihar-jumuse puudumine ja olematu vastutus-tunne tihti võidu koolitulemisõhina üle.Ja olemegi taas seal, kus alustasime. See-tõttu on oluline, et õpilastel oleks kind-laid plaanipäraseid tegevusi ka väljas-pool tunde. Näiteks sportimine, matka-mine, võistlused jne. Peale selle kindlastiveel kultuuriüritused ning elu- ja mõtte-laadi muutusi soodustav nõustamine.

Järgmisel õppeaastal on koolil plaa-nis võtta nimetatud õppegruppi 40 õpi-last, kellest pooled on jätnud pooleli ka-heksanda, pooled üheksanda klassi.

Kool ja sotsialiseerimineKomplekteerimine toimub vabataht-

likkuse alusel, tulijaid oodatakse kõikjaltEestist. Õppimist rahastab liik. Et sellineäärmiselt kirju seltskond õppetööks hää-lestada, on suurepärane alustada õppe-aastat sissejuhatava laagriga. Laagris toi-metamise käigus pannakse proovile iga-ühe paremaks muutumise tahe: kas kooli-maja lävepakust üle astunul jätkub visa-dust ja tahet teistega arvestada, kas tal onpiisavalt enesejuhtimisvõimet, et soovisttunnistuseni jõuda saaks tegelikkus. Koo-

liaastat sissejuhatav laagrivahetus ei jääksainsaks selliseks ettevõtmiseks, ka kooli-vaheajal ja kooli lõppedes on võimaliknoorte toimetulekupagasit suurendada.

Kaitseliidul ja teistel jõustruktuuridelon võimalik abistada kooli selliste orga-niseeritud vaba aja veetmise vormide kor-raldamisel: oma liikmete väljaõppest saa-dud kogemusi on võimalik jagada. Kooliõpetajate-kasvatajate ja Kaitseliidu ma-levate instruktorite ning politseiametni-ke koostöö kannab vilju aastate pärast.

Algus tehti 2003/2004. õppeaastalõpuaktusel, kui kirjutati alla koostööle-ping Vana-Vigala Tehnika- ja Teenin-duskooli ning Kaitseliidu Rapla malevavahel. Ettevalmistamisel on samalaadnekoostööleping ka Sisekaitseakadeemia-ga. Abiks on lubanud olla politsei erine-vad osakonnad vastavalt oma spetsiifi-kale. Selle tänuväärt algatuse toetajateksoodatakse aga ka kõiki teisi, kes korral-davad sõjalis-sportlikke või muid üritu-si, kuhu mahuks võistlema veel üks võist-kond, mittetulundusühinguid, kelle kor-raldatud võistlustele saaks kutsuda veelühe esinduse, konkursside korraldajadja paljusid-paljusid teisi, kellel on võima-lik abi pakkuda ja kes tunnetavad sellisealgatuse toetamise vajadust. n

Anu Paidre on Kaitseliidu ülemanõunik.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ning Kaitseliidu Rapla maleva koostööle-pingu allakirjutamine.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0528

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 29

NoorteorganisatsioonidNoorteorganisatsioonid

Raivo Kalamäe, noortemagister

ogu maailmas tegutseb skautlikusalgasüsteemi alusel mituküm-mend miljonit poissi-tüdrukut.

Noorte arengu järjepidevusele ja salga-süsteemile rajatud põhiüksuseks on ku-junenud lipkond, ükskõik, millise nimeall see mujal maailmas esineb. Mõnele-gi teist on see üksuse nimetus võõras,sest seda ei ole praegu kehtivas NoorteKotkaste põhikirjas.

See oli siiski eelnenud Noorte Kotkas-te põhimäärustes. Ka oli enne Teist maa-ilmasõda juba iseseisvalt välja kujune-nud üle 80 Noorte Kotkaste lipkonna jatolleaegsel Noorte Kotkaste juhtkonnaloli kindel kava lipkonnad põhimäärus-tesse sisse viia, kuid Nõukogude okupat-siooni algus tõmbas sellele kriipsu pea-le. Praktilise elu ja tegevuse nõuded näi-tavad tulevikus kindlasti lipkonna kasu-likkust, otstarbekust ja vajalikkust.

Lipkond koosneb põhiliselt kolmevanuseastme noortest:

a) haukarühm � 8�11-aastased,b) noorkotkaste rühm � 11�15-aasta-

sed,c) kotkarühm � üle 15-aastased.

Lipkonna eelised1. Lipkond koondab ühe asula, koo-

li või lähisala kooliealised poisid tervik-likku perre, andes poistele kindlamaühistunde.

2. Poiste noorkotkalik areng ja ülemi-nek nooremast vanemasse rühma toi-mub sujuvalt, sest vanema rühma poi-sid on juba tuntud, seega omad.

3. Lipkonnas on väljalangemisi vä-hem, sest poisil silme ees vanemate pois-te saavutused kui tippujõudmise siht.

4. See kergendab ja ühtlustab poistejuhtimist ja koolitamist.

5. Lipkond taandab vanusrühmade-vahelisi pingeid, mis tekivad kergestieraldi rühmade vahel.

NOORTE KOTKASTE ORGANISATSIOONISTJA JUHTIMISEST

6. Lipkond lihtsustab nt asula piirestegevuse ja ürituste kavandamist ja väl-dib dubleerimist.

7. Juhtkonna komplekteerimine onlihtsam: kolme täiskasvanud rühmapea-liku asemel on ainult lipkonna pealik.Nooremate rühmade pealikeks võivadolla noorkotka katse sooritanud tublidnoorkotkad, kes oma ametist ka ise õpi-vad ning ennast tulevasteks kotkajuhti-deks ja noortemagistriteks ette valmis-tavad.

8. Lipkond on ka meie ajalooline ük-sus. Meenutage Hannibali rahvast!

Senistest vastuväidetest olen kuul-nud, et lipkond olevat liiga skautlik jaselleks on liiga vara. Need on absurd-sed ja tagurlikud väited. Oleme ju põ-hiliselt skautlik organisatsioon. Tegut-seme samade ideede, seaduste ja mee-todite alusel. Ainult vorm ja rõhutatudrahvuslikkus on teistsugune. Ka mahublipkond Noorte Kotkaste organisatsioo-ni struktuuri ning malevkonna ja rüh-ma vahele raskusteta. Tegelikkuses on

lipkond siiski kõige tõhusam süsteemkasvatuslikus ja õppetegevuses.

Haukarühmas õpitakse rühmakoon-dustel mängides tundma katsenõudeid jarühmapealikul tuleb jälgida, et tegevus-kava ja katsete nõuded oleksid noorte va-nuse ja võimete piirides. Aastatepikkuneüleilmne areng nooremate poistega (hau-kad) tegutsemisel on näidanud, et siin saa-vutavad naisjuhid palju tõhusamaid tu-lemusi, sest nad on suutelisemad võitmapoiste usaldust ja poolehoidu. Tõenäoli-selt on siin põhjuseks väiksemate poisteemalikuma suhtumise ootus.

Noorkotkaste on tegevus rühmaomaalgatuslikum. Valitud salgapeali-kud juhivad salkade tegevust. Salgajuh-te õpetab ja instrueerib rühmapealik (sal-gasüsteem). Õpitakse harjutuste, män-gude ja võistluste kaudu iseseisvalt te-gutsema, kuigi vanemate juhtide virgu-tusel ja suunamisel.

Kotkarühm võib vastavalt huvidearenemisel jaguneda salkadesse, töökon-dadesse või huviringidesse. Üldine te-gevus on individuaalne ning rajanebiseloomu kasvatamisel ja noorte osavõ-tul ühiskonna eluavaldustest. Olulineon ka nooremate astmete õppetegevuseabistamine, kas pealike või rühmadeinstruktorite-õpetajatena.

Omaabi kui enesekasvatuse alusOmaabi on noorte enesekasvatuse

olulisi tegureid. Noorkotkad ei tee kor-jandusi ega �kerja�. Nad ei jää ootamaainult ühiskonna heldusele, vaid teeni-vad ka ise. Võimalusi on palju ja tulebolla leidlik. Raha teenimiseks võib näi-teks müüa omavalmistatud esemeid,pakkuda tööjõudu majade ja kodudeümbruse koristamiseks, autode pesemi-seks jne. Esitada muusikalisi ja sõnalisietendusi. Kindlasti ei tohi saatanooripääsmeid või asju müütama majast maj-ja, kus nad võivad kohata ebameeldivu-si. Võib organiseerida vanamaterjali, aja-

Tutvustan siin oma aastatepikkuse noortega seotud tegevuse vältel kogetu põhjal kujunenudvaateid, mis ei pruugi alati ühtida Noorte Kotkaste põhikirjas sätestatuga.

FOTOD: 2 x Ivar Jõesaar

Noortemagister Raivo Kalamäe (pare-mal) koos Noorte Kotkaste peavanemaleitnant Aivar Sarapikuga.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0529

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

30 KAITSE KODU! 4� 2004

NoorteorganisatsioonidNoorteorganisatsioonidlehtede ja pudelite kogumisepunkte jne.

Rühmade kasseeritavad liik-memaksud olgu noortele jõuko-hased ja ainult rühma endi ka-sutada. Suvistest laagritest osa-võtu tasu kogumiseks võib sis-se seada rühma hoiukaardid,mida võivad korraldada rüh-made pealikud koos lipkonnalaekuriga, kes hoolitseb rahapangas hoidmise eest. Samamoodust võib kasutada ka teis-te suuremate ühisürituste eel,kus on vajalik suurem isiklik ra-hapanus. Suuremate summadepuhul on soovitatav seada iga-le poisile sisse isiklik hoiuraa-mat. Kõik see soodustab kokku-hoiumõtte juurdumist.

Tegevusaasta alguseskoostatakse tegevuskava alusellipkonna või üksikrühma tulu-de ja kulude eelarve, tegevus-aasta lõpul aga majandusaru-anne, mis teiste aruannete kõrval tulebesitada malevkonnale ja edasi malevale.Varustust võivad hankida muidugi karühmad ja salgad. Kogu varustus on kir-jas lipkonna või üksikrühma vararaama-tus, kuid selle kasutamiseks on eelkõigeõigus sellel üksusel, kes selle muretses.

Majandusliku heaolu kõrval on pea-tähtsus juhtkonna väljaõppel. Lipkon-na pealik on pidevalt ametis alljuhtideteadmiste taseme tõstmisega � kas siisisikliku juhendamise või kursustele jaõppelaagritesse suunamisega. Salga-pealikuid treenib rühmapealik, salga-pealikud omakorda rakendavad koge-musi ja oskusi poiste treenimiseks.

Lipkonna tegemisedLipkonda kuuluvad rühmad ja sal-

gad ei tegele välise kirjavahetusega, sedateeb lipkond. Kuna lipkonna arhiivi säi-litamine on väga oluline, on lipkonnasekretäril üsna palju tegemist. Soovitavon sisse seada järgmised kaustad:

� kirjavahetus,� juhised, ringkirjad,� nimekirjad, registreerimislehed,� tegevuskavad, aruanded, kokkuvõt-

ted,� majandusala, eelarved, aruanded,

kviitungid jne;Veel on vajalikud pealikute keskko-

gu protokollide kaust, kassa- ja vararaa-

matud ning � mis väga oluline � lipkon-na tegevuse raamat.

Kooli abi noorsootööle on igati oluli-ne, sest tihti saab kasutada kooli ruumeja õppevahendeid. Ka on rühma või lip-konna asutamine kooli juurde märksakergem kui väljaspool kooli. On noori,keda huvitab noorkotklus, ja leidub ehkisegi õpetajaid, kel on huvi üksuse juh-timises kaasa lüüa.

RühmLipkonna allüksuste � rühmade �

töökorralduses ja majandamises on paljuühist. Erinevused seisnevad peamiselttöökavade detailides ja rakendusviisi-des. Seepärast käsitlen ainult noorkot-kaste rühma kui lipkonna keskmist javõib-olla kõige produktiivsemat haru.

Rühm koosneb salkadest, kus onkeskmiselt 6�8, äärmisel juhul kuni 12poissi. Salk on väga sobiv individuaal-seks ja kambategevuseks. Salka kuulu-vad harilikult naabruskonna poisid, kesvõib-olla ammu üksteist tunnevad ja onkoos tempe teinud. Loomupärasel kam-bavaimul on salga kujunemisel suurtähtsus. Nad valivad endi keskelt sal-gapealiku, kes juba nagu iseenesest onkõige agaram ja ettevõtlikum.

Siin peitub salgasüsteemi võti. Noor-te endi keskelt valitud salgapealikud inst-rueerivad salga liikmeid. Sellesse töösseei sekku rühmapealik. Tema treenib sal-

gapealikuid ja koordineeribnende tööd. Rühmapealik, kesvalitseb ja käsutab kõiki, kasva-tades noori ainult kuulekusele,leiab varsti, et noored tüdine-vad, sest ei saa arendada omaloomupäraseid isiklikke andeid.Seal, kus on rakendatud salga-süsteem, on üksus rajatud kind-latele alustele.

Rühmakoondused, kus sal-gad teatud mõttes omavahelvõistlevad, aitavad salkadelmuutuda tugevamateks mees-kondadeks, sest nad on sunni-tud endid paremini ette valmis-tama. Praktika on näidanud, etsalgad, mis ainult omaette tegut-sevad, nõrgaks jäävad, sest neilpaistab ilmne vajadus pinguta-da. Rühmakoondusi ei pruugipidada iga nädal. Salgakoondu-sed ja välitegevus on palju täht-samad. Sisekoondused olguainult välitegevuse ettevalmista-

miseks. Rühmakoondused on vajalikud�kamba kooshoidmiseks�, treeningu üht-lustamiseks ja noorte õigele �kursile� tüü-rimiseks.

Kui rühmakoondusi on siiski vajatihti pidada, tuleks suurem osa ajastpühendada salkade tegevusele �nurka-des�. Igal juhul on see rühma pealikute-kogu otsustada, kui tihti nad koondusija välitegevust saavad korraldada, sestnoored pealikud teavad kõige paremi-ni, kui palju aega poisid saavad noor-kotklusele pühendada, ilma et see koo-litööd ja kodust elu segaks.

Rühmakoondused peaksid toimumavõimalusel väljas, kas või osagi koon-dusest, pargis või mänguväljakul. Sise-koonduseks on ideaalne suurem ruum,kus saab korraldada liikuvaid mänge jakus iga salk saaks oma �nurgas� sega-matult tegutseda. Samuti on rühmal tin-gimata vaja panipaika varustuse, män-guvahendite, lippude jms hoidmiseks.

Koonduse kava peab sobima ruumi-ga, samuti rühma liikmete võimete jahuvidega. See peaks sisaldama:

� mingi oskuse õpetamist täiskasva-nud asjatundja poolt loengu, piltide, joo-nistuste või filmi abil, mingit demonst-ratsiooni vmt;

� õpitud oskuste praktiseeriminemängudes (sõlmede võistlus) või harju-tuses (morse, rivi);

Lipkonna skeem

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0530

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 31

NoorteorganisatsioonidNoorteorganisatsioonid� meelelahutus mängude, laulude,

hüüete ja juttudena;� inspiratsioon, ava-, lõpu-, tõotuse

andmise ja üleviimise tseremooniad, tõo-tuse ja seaduste kordamine, lipkonnapealiku �5 minutit� jne;

� asjaajamine, ülevaatused, raportid,teadaanded, liikmemaksu korjamine jne.

On väga tähtis, et koondused ja kamuud üritused algavad täpselt välja-kuulutatud ajal. Kavas peaks olema mi-dagi tuttavat, midagi uut, midagi ülla-tavat, midagi elavat ja kiiret. Tegevusesei tohi tekkida vaheaegu ega ootamispe-rioode, mingi osa ei tohi venida liiga pi-kaks (maksimaalselt 20 minutit). Kõikpeab olema ette valmistatud, vahendidja materjalid käepärast. Pealik peab siis-ki olema võimeline improviseerima, kuiolukord nõuab. Külalisi, eriti lastevane-maid, ei soovita koondust pealt vaatama,sest poisid muutuvad siis kohmakaks jaarglikuks. Erandiks on pidulikud koon-dused. Koondus tuleb lõpetada hoogsaltja huvitavalt, et poistesse jääks tugev tahetegevuse jätkamiseks järgmisel korral.

Pärast koondust on soovitav pidadalühike salgapealikute nõupidamine,arutamaks äsja peetud koonduse häidja halbu külgi, et samad vead tulevikusei korduks. On oluline, et poisid pärastkoondust ja ruumi kordaseadmist kohekoju läheksid.

Seoses rühma tegevusega on vajalikpidada mitmesuguseid raamatuid. Rüh-ma ajaloo jälgimiseks tuleb pidada rüh-ma tegevusraamatut. See on huumori-küllane, hästi illustreeritud tegevuse kir-jeldus, mida võib uhkusega näidatanoorte vanemaile ja rühma uutele liik-metele. Igasuguste aruannete koostami-seks ja ühenduse pidamiseks on vajalikrühma liikmete nimekiri. Selles on igaliikme kohta eri leht, mis näitab pealenime, eesnime, sünnikoha ja -aja, aad-ressi ja telefoninumbri ka liikmeks astu-mise ja tõotuseandmise aega ja kohta,katsete ja erikatsete sooritamist, ülevii-misi (haugas, noorkotkas, kotkas), tee-nistuskäiku (salgapealik, rühmapealikjne), teenetemärke ja kiituskirju, huviala-sid, konfessiooni, kooli jne. Sellist raa-matut peab rühma sekretär.

Rühmapealikul peaks olema eduta-bel, kuhu märgitakse vastava punktisüs-teemi kohaselt koondustest osavõtt, vä-liüritused, katsete sooritamine, võistlus-te saavutused jne.

Enesestmõistetavalt peab rühmalolema kassaraamat, kuhu kantakse sis-setulekud liikmemaksudest ja üritus-test, samuti väljaminekud treeninguma-terjali, varustuse jms ostmisel. Kõik sis-sekanded peavad olema dokumentide-ga tõestatud (kviitungid, poearved).Varustuse raamat peab näitama, kellekäest on varustus, treeningumaterjalid,mänguvahendid, käsiraamatud jne mu-retsetud. Neid raamatuid peab rühmalaekur.

Rühma pealikutekogu koosolekuidprotokollib rühma sekretär, kes peabprotokolliraamatut. Raamatute pidami-ne arendab ühtlasi poiste korra- ja ko-husetunnet ning valmistab neid ette te-gelikuks eluks, kus tulevases perekon-nas kindlasti tuleb palju �rehnutti� pi-dada, et mitte igasuguste arvete ja mak-sude rägastikus hätta jääda.

Pealikute eeldused ja ülesandedLipkonna ja rühmade pealikud kin-

nitab ametisse Noorte Kotkaste malevapealik oma korraldusega. Ta võtab seal-juures arvesse lipkonna või rühma pea-likutekogu soovitusi. Üldiselt oodatak-se pealikult:

� korralikku ja noorkotkalikku käitu-mist ja esinemist,

� eeskujulikku vormikandmist seal,kus vaja;

� häid noorkotkalikke teadmisi, eritilaagris ja välitegevuses;

� seltskondliku vestlemise ja käitumi-se oskust;

� rõõmsat ja lahket meelt ning laulu-oskust;

� poistele eeskujuks olemist.Paljud praegused pealikud pole juh-

tidena saanud mingit ettevalmistust egaväljaõpet. Suur enamik pole sooritanudisegi noorkotkaste katseid. Sellel vaata-mata on nad võtnud endale vastutus-rikka ülesande � kasvatada eesti poissetublideks Eesti kodanikeks.

Kogemuste ja ettevalmistuse puudu-mine ei tohiks kedagi kohutada. Skaut-lik töö on kestnud üle 90 aasta. Mitmeinimpõlve jooksul on lõputu rida juhteuurinud selles töös esilekerkinud prob-leeme. On kirja pandud väga palju ja seekõik on igasuguste käsiraamatutes jaõppematerjalides olemas. Seepärast eimaksa muretseda, kui seisad mõne la-hendamatuna näiva probleemi ees. Kee-gi teine on kindlasti samasugusest prob-leemist ja selle lahendusest midagi kirjapannud. Muidugi pole see materjal mei-le veel kergesti kättesaadav, kuid looda-me, et asjad paranevad.

Ei tohi unustada, et skautlik tegevuson kasvatussüsteem, mitte ainult mäng.Selle ülesandeks on täiendada kodu jakooli kasvatust. Siin on kindel koht jaülesanne igal eksamil, katsel, tõotusel jalubadusel. Me ehitame kindlat alusmüü-ri ega alusta katusest. Poisil pole mõtetanda pühalikku tõotust, kui tal poleaimugi, mida ta tõotab. Poiss peab enneõppima ja teadma, mida ta tahab ausõ-naga kinnitada.

Lipkonna tegevust juhivad lipkonnapealik ja lipkonna juhatus. Et lipkonnapealik on tegelikult kõrgeim juht, kes te-geleb otseselt noorte õpetamise ja aren-damise järelevalvega, on ka tema juhi-võimete ja omaduste kriteerium rangeim.Tema iseloomu sobivus, vaimsed ja kõl-belised omadused, algatusvõime ja põh-jalikud teadmised kõigi kolme vanuse-astme tööst teevad sellise isiku leidmiseüsna raskeks. Kuigi juba täiskasvanu,on ta täis nooruslikku indu ja idealismi.Tõenäoliselt on ta ise läbi teinud noor-kotka karjääri kõik kolm vanusejärku.

Peale lipkonna juhatuse abistavadlipkonna pealiku tööd rühmapealikud.Tegeliku õppetöö läbiviimiseks rühma-des värbab ta ka vajaduse korral kotka-rühmast või väljastpoolt eriteadlastehulgast alalisi või ajutisi abistajaid. Näi-

Tänavuse Noorte Kotkaste Mini-Ernavõistluse võitjad Noorte Kotkaste Võrumalevast Teet Lehes, Allan Laidoner,Priit Kõiv, Tõnis Uiboupin.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0531

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

32 KAITSE KODU! 4� 2004

NoorteorganisatsioonidNoorteorganisatsioonidteks võib kohalik arst viia läbi esmaabi-kursuse erikatse ulatuses.

Suureks abiks lipkonna pealikule onlipkonna pealikutekogu, kes arutab jakinnitab lipkonna aasta tegevuskava,ühtlustab rühmade tegevust, arutab jaotsustab majandusasju ning teeb ülevaa-teid tegevusest. Samal ajal arendab pea-likutekogu pealikute omavahelist sõp-rust, suhtlemist ja koostööd.

Rühmapealikul on kõige tähtsamamet salgasüsteemi kohaselt tegutsevasnoorkotkaste rühmas. Ta peab olemasaavutanud noorkotka järgu. Veel täht-sam on, et tal peavad olema silmapaist-va juhiomadused, tahe ja võime omaeali-si noori juhtida. Et ta peab töötama käsi-käes salgapealikutega, on iseenesest-mõistetav, et ta on ise olnud salgapealikja tunneb põhjalikult salgapealiku tööd.Rühmapealiku valib lipkonna pealiku-tekogu ja kinnitab ametisse maleva pea-lik. Ta on kogu rühma tegevust kavan-dava rühma pealikutekogu esimees. Etrühmapealik on ise noorkotkaealine,oskab ta kavandada tegevuskava vasta-valt noorte soovile.

Rühmapealiku peamine ülesanne onseda kava ka ellu viia. Lipkonna pealikjälgib pidevalt tema tegevust ja on talleenne koondusi abiks ja nõuandjaks, las-tes tal tegutseda omal käel. Ainult siis,kui tema tegevusele liiga tihti vahele eisegata, saab rühmapealik omandadaenesekindlust, prestii�i ja indu. Tulebjärjekordselt meeles pidada, et noor-kotklus pole mitte kool, kus täiskasva-nud õpetaja noori õpetab, vaid noorteisetegevus, mida täiskasvanud pealikudainult õiges suunas hoiavad. Kui nadon oma esinemises, käitumises ja vor-mikandmises igati eeskujuks, on nadnoortele parimaks eeskujuks.

On ammutuntud lause, et inimene onnii vana, kui ta end tunneb olevat. Noor-kotka juhtide saladus on: säilitada süda-mes poisilikku reipust, teotahet, kohuse-tunnet ja moraali. Kui sellele lisandubteadlik juhtimisoskus, kohusetunne jaarmastus noorte vastu, siis on õige meesõigel kohal. Noorkotkaste juhi voorustehulka kuulub ka kodanlik julgus. Vastu-pidi militaristlikule tõekspidamisele tu-leb noorkotkalikus tegevuses kindlasti kaendast vanemat korrale kutsuda, kui seepõhimõtete ja korra vastu eksib.

Et tegelik poiste kasvatamine ja pois-tega kokkupuutumine toimub lipkonnasja rühmas, on nõuded selle astme juhti-

dele palju karmimad. Kõrgemate astme-te juhid tegelevad peamiselt administ-ratiivsete küsimustega, kuigi oma töö jaorganisatsiooni sihtide õigeks mõistmi-seks on soovitav, et ka nemad oleksidoma praegusele ametipositsioonile tõus-nud organisatsiooni algastmete kaudu.

Kõiki poisse tuleb kohelda võrdselt.On lubamatu eelistada või soosida omaperekonna, sõprade või tuttavate lapsi.Vanasõnal �Veri on paksem kui vesi�pole kohta noorkotkaste tegevuses.

AlkoholTäiskasvanuile ei kehti karskusnõue

absoluutsena. See on iga inimese isiklikasi. Kindlasti tuleb aga vältida noorte-juhte, kelle alkoholitarbimine torkab sil-ma ja segab noortetöös.

Täiesti lubamatu on alkohol �isikli-ku laagrivarustusena�, s.t ilmuda laag-risse viina- või õllepudeliga, provotsee-rida kaasjuhte või laagri abijõude joo-ma, ilmuda poiste ette alkoholilõhnade-ga või pohmeluses. Veel lubamatum onpoistele õlle pakkumine. See on juba sea-dusevastane tegu. Vanemad võivad omalaste suhtes teha erandeid, noorkotkas-te juhid mitte.

Pealiku vaimsed omadusedPealikul peab olema usk oma missioo-

ni ja noorkotkalikku ideoloogiasse, järje-kindlust sihtide poole pürgimiseks ningkohkumatust tagasilöökide puhul. Talpeab olema võime eelkõige iseennast juh-tida, s.t enesedistsipliini, kohusetunnetja usaldatavust. Tal peab olema suges-tiivne mõju juhitavatele, otsustusvõime,enesekindlus, väljendusoskus, eeskuju.

Tal on kutsumus: usk noorkotklusse,selle ideoloogia tundmine ja hindami-ne, usk Eesti tulevikku, kindel tahe töö-tada Eesti maa ja rahva kasuks, skautli-ke põhimõtete rakendamine isiklikuselus, olla eeskujuks. Nende kutsumustepuudumisel võib temast saada pealik,kuid temast ei räägita pärast tema lah-kumist eriti palju.

Tal on enesekasvatusvõime jättamaha mugavus ja laiskus, olgu tal sedavähem kui kõige tublimal tema poistest.Täpne käsutäitmine, kui antakse käsk,järjekindel nõudlikkus, kui annad käsu.

Tal on püüdlikkust kavandada ja val-mistada oma töö ette äärmise põhjalikku-sega ning püüda ausalt saavutada mak-simaalseid tulemusi, kasutada kõike, mida

pakutakse, nagu kursusi, õppelaagreid,arutelusid, seminare, vaidlusi jne, konsul-teerida targemate ja edukamatega. Ta eiväsi uurimast vanemate ja edukamate töö-võtteid, kavasid, taotlusi ja kogemusi.

Poisi nõuded juhilePoiss näeb juhis oma vanemat, tar-

gemat ja tugevamat sõpra, kes viib tedavastu huvitavatele seiklustele ja on suu-rimaks eeskujuks. Samuti nõuavad poi-sid juhilt enamasti kõike seda, mida juhtneilt. Ei ole mõeldav nõuda poistelt noor-kotka seaduste täitmist, kui sa neid iseei täida. Poistele ja ka salgajuhile on juhtelavaks leksikoniks, kes peab igal juhuloskama rahuldada poiste teadmishimu.Sul ei kõlba ütelda, et sa pole seda luge-nud. Poistele ei meeldi, kui juht neid lii-ga palju kamandab ja õpetab. Ka mittesee, kui juht laseb neil nõutult uurida jaarutleda, kui väike vihje neid õigele tee-le juhataks. Kesktee on kuldne.

Rahvusvaeline skautlus sisaldabväga palju Aafrika, Aasia ja Ameerikaloodusrahvastelt laenatud elemente.Kuid ka meie oma rahva pärimused jatavad pakuvad rikast ja meile omasematmaterjali. Ei pruugi sugugi toetuda vaidIndia või Aafrika suguharude või Amee-rika indiaanlaste müütidele.

ÜhtekuuluvusRühma sihiks olgu saada parimaks

lipkonnaks, siis malevkonnas, siis male-vas jne. Igal salgal on selline siht. Meierühmal on oma laul, millega avataksekoondused. Meie rühmal on vähemaltkaks hüüdu: üks enda tutvustamiseks,teine kiituse avaldamiseks. Meie rühmalon ka oma vilesignaal metsas ja pimedastegutsemiseks. Meie rühmal on pealenoorkotkaste seaduse veel üks: �Üks kõi-gi eest, kõik ühe eest!� Meie rühmal onveel muidki traditsioone, aga neist mateile ei räägi, need on meie saladused.

LojaalsusKui lipkonna või rühma pealikute-

kogu teeb otsuse, kehtib see kõigi kohta.Kui peale eriarvamuste ja eri arusaama-de arutamist tehakse ühine otsus, siis eisaa enam olla lahkhelisid. Igasugusedsalasepitsused noorkotkluse, oma üksu-se või kaaspealiku vastu on alatused. n

Raivo Kalamäe on Noorte Kotkastepeavanema nõunik.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0532

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 33

TeadaandedTeadaanded

Est-Tattoo 2004 korraldatakse 12. novembril Saku Suur-hallis. Üles astub üle 600 esineja nii Eesti kui ka välismaalt ningoodata on võimsat ja värviküllast showprogrammi.

Rahvusvaheline sõjaväeorkestrite festivali EST-TATTOO kor-raldatakse tänavu juba viiendat korda. Kui siiani peeti festivaligal teisel aastal, siis suur publikuhuvi on andnud võimalusekorraldada festival ka tänavu Saku Suurhallis. Saabuva festi-valiga tähistatakse Eesti ühinemist NATOga. Külalisorkestri-teks on kutsutud teiste uute NATO riikide Läti ja Leedu sõja-väeorkestrid. Suurejooneline vaatemäng tähistab ka Kaitselii-du aastapäeva, mis on päev varem, 11. novembril, ja samalpäeval peetavat Eesti Politsei sünnipäeva. Esinevad Eesti Kait-seväe Orkester, Piirivalve Orkester ja Politseiorkester.

Lisaks traditsioonilisele orkestrite vigurmarssimisele ning esi-tatavatele lugudele astuvad üles Meestelaulu Seltsi ühendkoo-rid ja rahvatantsijad. Pinge kruvimiseks oleme kutsunud küla-

Kaitseliidu Tallinna malev kutsubKaitseliidu tegevliikmeid tööle

valvetöötajatena sõjaliste objektide valvamisel

Nõuded valvetöötajatele:Vanus 18�60 aastatKeskharidusFüüsilise testi sooritamine vähemalt 180 punktileLäbitud ajateenistus kaitseväes või Kaitseliidu baasväljaõppekursusSooritatud relvaeksam

Töö on graafikujärgne, sobib lisatööks ja võimaldab töötada õppimise kõrvalt.

Lisainfo ja avalduste vastuvõtt:n-srn Külli Viherpuu, tel 513 3330, e-post: [email protected]

lisesinejateks Saksamaa politseijõududest Hamburgist maailma-kuulsad Flying Grandpas, kes näitavad selliseid trikke, millevaatamine juba üksi on festivalile tulekut väärt. Showprog-rammiga �Gladiaator� on esindatud Eesti parimad iluvõimle-jad klubist Piruett. Just selle numbriga on Piruett esinenud maa-ilmakuulsatel tattoofestivalidel Halifaxis, Oslos ja Edinburgh�is.Etteastete vahele on pikitud tantsutüdrukute lõbusad etteas-ted ning võimas tule- ja trummishow, mis lisab etendusele hul-galiselt vürtsi.

Festivali lõpetab võimas Grand Finale, mille ajal on lavalrohkem kui 600 esinejat. Et show toimub sisetingimustes, onsuurepärane võimalus kasutada mitmesuguseid valgus- ja heli-efekte, mis muudavad programmi muljetavaldavaks ningmeeldejäävaks.

Sellele huvitavale rahvusvahelisele vaatemängule ootamekõiki kaitseliitlasi. Pilet maksab 50 krooni, Kaitseliidu malevadjagavad oma parimatele liikmetele ka tasuta pileteid.

EST-TATTOO 2004 TÕOTAB TULLASUUREJOONELISEM KUI KUNAGI VAREM

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0533

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

34 KAITSE KODU! 4� 2004

Erna retk 2004Erna retk 2004

Ivar Jõesaar, leitnant

änavusel Erna retkel osales kolmvõistkonda, kes olid enne rajale mi-nekut teinud läbi ettevalmistus-

laagri Kaitseliidu Pärnumaa malevas.Kõik võistkonnad lõpetasid. ParimaKaitseliidu võistkonnana oli Pärnumaamaleva oma võistkond fini�is viies, Sak-samaa võistkond kahekümnes ja Türgivõistkond kahekümne viies. Tulemus oliseda enam väärt, et maleva meeskondsai osalemisvõimalusest teada vaidpoolteist nädalat enne võistlust, Saksa-maa Bundeswehri eriüksuslaste kooliinstruktorite võistkonnal oli veel valu-salt meeles katkestamine Ernal kaks aas-tat tagasi ja Türgi eriüksuslaste kooliinstruktorid olid esmakordselt võistle-mas neile võõras kliimavöötmes.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealikkapten Erik Reinhold, kuidas juhtus, etnädal enne Erna retke loodi Pärnumaalerahvusvaheline kaugluurekoolituslaagerja mida seal tehti?

Kontaktid Bundeswehri eriüksusekooliga said alguse läinud aastal. Ni-melt premeeris Kaitseliidu ülem parimatErnal osalenud Kaitseliidu võistkondaõppereisiga Saksamaale. Nii sattusime-gi külla Pfullendorfi, kus asub Saksamaaerioperatsioonide väljaõppekekus.

Seal olid teenistuses samad mehed, kesolid ülemöödunud aastal Ernal käinud jaesimesel kolmandikul katkestanud. Selleeest olid nad oma ülemustelt väga kurjas-ti pragada saanud ja neil oli igasuguneErnale tuleku isu kadunud. Seltskondli-kus ringis nende läbikukkumise analüü-si ja seisukohtade selgitamise tagajärjeksoli, et sakslased tahtsid siiski veel kordproovida. Eesti pakkumine oli võtta saks-lased Pärnumaa malevasse ettevalmistus-laagrisse, et nad saaksid selgeks, kuidasretkel olla. Kahe aasta taguse hävimisepeamine põhjus oli selles, et nad olid eel-info vähesusest tingitult olukorda ja võist-luse situatsiooni täiesti valesti hinnanudning tulid tegema hoopis midagi muud,kui Erna seda tegelikult on. Toona see juttsinnapaika jäi. Tänavu kevadel, kui algasErnale registreerumine, teatasid sakslasedoma huvist taas osaleda.

PÄRNUMAAL KOOLITATI VÄLISERNALASITürklaste tulek oli hoopis teistsugu-

ne. Kui kevadel enne jaanipäeva olivõistkondade esindajate koosolek, viisi-me sakslaste esindajad tutvuma Pärnu-maal pakutavate väljaõppeoludega.Koosolekule tagasi jõudnud Saksa luu-rajad ei suutnud oma muljeid vaka allhoida ja nädal pärast konverentsi olidettevalmistuslaagris osalemise soovi il-mutanud veel Belgia, Rootsi, Türgi jaAustria võistkonnad. Nii selgus korra-ga, et mõnusast militaarturismist on asijuba väga kaugel ja kõik viitas, et tulebhakata üle öö erioperatsioonide väljaõp-pekeskust püsti panema.

Me ei mõeldud kaua, teatasime hu-vilistele oma tingimused ja laagris ole-misega seotud väljaminekud. Lõpuksläks nii, et Austria ei tulnud üldse Erna-le, rootslastel olid probleemid ajaga jabelglastel rahaga ning kohale jõudsidvaid sakslased ja türklased.

Mis masti mehed teie ettevalmistuslaagriskokku said?

Pärnust läks välja vana sissetöötatudmeeskond. Et oma võistkonnale tegimenagunii trenni, ehitasime laagri lihtsaltsuurema ning tegime väljaõppeprogram-mi intensiivsemaks. Laager algas nädalenne Ernat. Programm oli koostatud kol-mest osast. Kõigepealt maastiku tundmi-ne ja orienteerumine. Teine osa oli lask-mine. Et relvad saadi Pärnust, tuli needka sisse lasta. Kolmas oli puhtalt võist-lustaktika: kuidas seal olla ja kuidas teha.

Saksa võistkond koosnes allohvitseri-dest, kellega oli kaasas meditsiiniohvitserehk kapteni astmes staabiarst. Kaks meestolid rajal olnud ka kaks aastat tagasi, kaksolid uued ja lisaks veel varumees.

Türklasi oli kokku üheksa, neli võist-lejat ja viis asjameest. Türklaste meeskon-da juhtis Türgi armee eriüksuste koolitus-keskuse koloneli auastmes ülem, tema olineile suur autoriteet. Kolonel juhtis, kap-ten korraldas logistikat ning ja koolitajatlihtsalt vaatasid. Türklastel olid kõrgedambitsioonid ja soov tulla kõrgele kohale,aga mida edasi treening kulges, seda sel-gemaks sai, et see polegi nii lihtne.

Neile sai kohe algul öeldud, et esma-kordselt tulijad ei tee kunagi tipptule-must. Nad tahtsid teada, miks see nii on.

Tuli seletada, et kaugemalt esmakord-selt Ernale tulijad teevad kaks saatus-likku valearvestust. Esiteks on neil ena-masti vale olukorra hinnang. Ei tehtaendale selgeks, millega on tegelikult te-gemist. Et see on sõjalis-sportlik võist-lus, mitte sõda. Ei ole vaja vedada kaa-sas kõike, mida sa sõtta kaasa vead, ningpole tarvis käituda nii, nagu sa sõjaskäituksid. Siin on vaja teha teatud reser-vatsioonid, arvestada, et see on siiskimäng. Põhiline viga on see, et tullakseliiga suure varustusega, liigutakse liigaelusäästvalt, mängitakse sõda liiga pal-ju. See oli ka sakslaste esimese katkesta-mise peamine põhjus.

Teine oluline viga on see, et võetaksekogu seda mängu liiga tõsiselt. Tullaksesurmtõsiselt punnitama ja esimese takis-tuse juures, kus midagi halvasti läheb,hakatakse süüdistama korraldajaid javõistlust ning halba ilma ja puid metsas.Pole seda mõnusat sõdurile omast suh-tumist, et las olla, lähme edasi. Head huu-morimeelt on vaja. Need, kes suudavadhuumorit alal hoida, löövad läbi. Ernattehakse ikka peaga, mitte jalgadega.

Kuidas külalistel võistlusoludegaaklimatiseerumine läks?

Täielik elamus, midagi erakordset jajubedat on nende jaoks soo. Ometi ei vii-nud me neid mingi eriliselt hirmsa soopeale, vaid instruktorid näitasid täiestitavalises soos, kuidas seda läbida. Ettuleb mättalt mättale astuda. Ma arvan,et see tuli neile kasuks, sest sel aastalsaid nad seda sood rajal ka näha.

Teiseks elamuseks oli neile meie täis-kasvanud alusmetsaga mets. Sakslastegaoli juttu, et nad käivad oma koolituskes-kuses väljaõpet saavate eriüksuslastegaküll Prantsuse Guajaanas d�unglivälja-õppel ja kusagil Araabia riigis kõrbevälja-õppel. Nad arutlesid tõsimeeli, et võib-ollapeaks oma õppurid keskkliimavöötmeväljaõppeks toomagi Eestisse. Meie klii-mavöötme loodus on nendele suhteliselttundmatu. Saksamaal on see kas kultuu-ristatud või lihtsalt teistsugune.

Laagris harjutasime ka laskmist, sestneile oli vaja meie antud relvad sisse las-ta. Türklastele andsime ka Makarovi püs-tolid, sest nad ei saanud omi püstoleid

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0534

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 35

Erna retk 2004Erna retk 2004

üle piiri tuua. Sakslastel olid kaasasoma Heckler&Koch P-8d.

Selgus, et sakslased olid laskmisesüllatavalt nõrgad ja türklased üllatavalttugevad. Sellesama Makarovi püstoli,mille juures meie kaitseliitlased on har-junud ohkima, et sellega ei saa pihta, lask-sid türklased esmalt sisse ja läksidpractical shootingu peale ning lasksid vägahead tulemused. Kõiges, mis relvi puu-dutas, olid nad väga kohanemisvõimeli-sed, mõne muu asjaga oli hoopis raskem.

Sakslased, kuigi nad olid oma püsto-litega, jäid nii lasketempo kui tabamusteosas all nii eestlastele kui ka türklastele.

Kuivõrd teie laagris õpitu mõjutaskülaliste varustuse valikut?

Sakslastel olid eelmisele kogemuse-le tuginedes kaasas väikesed seljakotid.Kogu varustus oli kerge ja kompaktne,nad ei kasutanud oma standardvarus-tust. Türklastel oli ostetud selle võistlu-se jaoks eraldi varustus, olid suured sel-jakotid ja igasugu vigurid. Treeningukäigus, eriti kui nad nägid sakslaste jaeestlaste varustust, avastasid nemadki,et selline valik on täiesti kasutu, 80-liit-rise seljakotiga Ernale ei minda. Andsi-me neile Pärnust välja Eesti kaitseväerakmed, millega nad rajale läksid.

Türklastega on põnev see, et nad tu-levad täiesti teisest kultuurist. Saime etteteada, et nad ei söö sealiha ja menüü teh-tigi selle järele. Kohapeal selgus veel, etosa neist ei talunud absoluutselt piima-tooteid ja kogu toit, mida meie inimesedja sakslased kiidavad, tundus neile võõ-ras ja maitsetu. Ühel türgi võistlejal tek-kis treeningu käigus tõsine terviseprob-

leem, ilmselt sookailust. Ta sai nii tuge-va peavalu, et teda tuli ravida ja ta vahe-tati võistkonnast välja.

Mida mujalt tulnud eriüksuslased teileõpetasid?

Vastastikuseks õppimiseks jäi väheaega. Kursus oli intensiivne ja me ei lask-nud neil õpetada. See tuleb ehk hiljem. Kuisakslastega koostööd jätkame, saame las-ta neil õpetada. Juttu oli, et hakata aren-dama koostööd nende koolituskeskuse jaKaitseliidu Pärnumaa maleva vahel. Järg-misele Ernale on sakslased kindlad tuli-jad, sest nad said õige meki kätte.

Kui veel rääkida sellest väljaõppe-laagrist, siis ega me väga kerge südame-ga seda asja tegema hakanudki. Olid iga-sugu kahtlused ja kõhklused, et kas saa-me hakkama, kui tulevad välismaasupereriüksuslased, kellest oleme har-junud igasugu põnevusjutte lugema.Keelelised ja väljaõppelised erinevusedveel lisaks.

Tegelikkuses tuli välja, et need meieKaitseliidu vabatahtlikud ja elukutseli-sed instruktorid saavad täiesti vabalthakkama nii inglise kui ka saksa keeles.

Väljaõppetase, mis meil pakutakse,on rahuldav kuni hea. Sakslastele küsi-sime pärast küsitud hinnangut. Nad eiosanud ise midagi paremat pakkuda,samas olid positiivselt jalust löödudmeie inimeste oskustest suhteliselt taga-sihoidlike vahenditega improviseeridaja kõik vajalik ära teha.

Sakslastele on kultuuri�okk ka see,et väliköögis on võimalik maitsvat söö-ki valmistada. Nemad on selle kultuuriminetanud ja veavad termosega toituloodusesse. Aga meil Kaitseliidus, näe,on tüdruk katlaga väljas ja teeb naturaal-set toitu, mis on hea ja kvaliteetne.

Ma arvan, et meie inimesed said sel-lest laagrist kogemusi ja enesekindlust,et oleme tõepoolest võimelised töötamarahvusvahelisel tasemel. Veel on kaitse-liitlastele enesehinnangu seisukohaleoluline: nad nägid oma silmaga neid eri-üksuslasi ja veendusid, et need olid kainimesed, kes upuvad sohu ja lasevadpüssiga mööda nagu omad mehedki.Nad olid loomulikult hästi organiseeri-tud ja väga professionaalsed, aga min-git mäekõrgust üleolekut, nagu roman-tikutest analüütikud kipuvad arvama,ei ole.

Nii türklastele kui ka sakslastele üt-lesime lohutuseks, et võtke oma eesmär-gipüstitusega rahulikumalt. Põhjust ra-hul olla on juba siis, kui suudate trassilõpuni läbi käia, omandate kogemusining tulete edaspidi ja esinete paremini.Tean juhuseid, kui tugev võistkond onErnal ebaõnne pärast kaotanud, aga eitea ühtegi korda, et halb võistkond oleksõnnega pooleks võitnud. n

FOTOD: 2 x Ivar Jõesaar

Saksa võistkond valmistub miinivälja ületamiseks.

Kogu Türgi eriüksuslaste delegatsioon esmakordselt Erna fini�is oma lippu näitamas.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1735

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

36 KAITSE KODU! 4� 2004

Erna retk 2004Erna retk 2004

Jaanika Ojakõiv

aljud kaitseliitlased, kaitseväela-sed ja tsiviilisikud on kindlastikäinud vaatamas Erna retkel osa-

levate võistlejate maabumist Salmisturanda. Ning paljud pealtvaatajad ja osa-võtjad on imestanud, kuivõrd reaalsu-sele lähedasena tundub see raskerelva-de tulevall, mis merelt tulijaid rannasootab. Kuid vähesed teavad, kuidas jakelle abiga see kõik teoks saab.

Erna retke on korraldatud juba 11aastat. Nüüdseks on see muutunudsuuremahuliseks ja rahvusvaheliselttuntud võistluseks. Üheks meeldejää-vaks sündmuseks nii võistlejatele, pealt-vaatajatel kui ka korraldajatele on Sal-mistu rannas retke algust kuulutav des-sant. Väga tähtis osa vaatemängulisedessandi ettevalmistamisel ja läbiviimi-sel on pioneeridel. Erna retkel osaleb imi-tatsioonimeeskonnana vabatahtlikestkoosnev mitteametlik pioneerirühm, keslihtsalt suurest erialasest huvist kooskäib ja pioneeriasjandusega tegeleb.

Aasta-aastalt on olnud pioneerideülesandeks luua võimalikult reaalne, la-hingutegevuselähedane olukord laeva-delt maabuvatele võistlejatele, imiteerideserinevate tulirelvade tulelööke. Seekordimiteeriti helikopteri pardarelva tuld niimaal kui ka merel, miinipildujatuld ja teistaastat järjest katsetati veeseina tekitamist.

EttevalmistusTänavuses meeskonnas oli umbes 25

inimest. Kuigi enamik neist oli sinnasuunatud käskkirjaga, leidus neidki, kesvabatahtlikult olid nõus oma tegevuse-ga üritust toetama. Kõik osalejad olidkaitseliitlased. Malevatest olid esinda-tud Tartu, Pärnu, Harju ja Viru malev.Pioneerigrupi ülemaks oli Tartu malevakaitseliitlane staabiveebel Aado Mets.

Teekond Salmistu randa võeti ettejuba 30. juulil, et õhtuks laager üles sea-da ja järgmisel päeval ettevalmistustegapeale hakata.

Selleks, et kõik maabumise ajal korra-likult sujuks ja võistlejatele ning pealt-vaatajatele võimalikult reaalne lahingu-pilt jääks, oli vaja teha palju ettevalmis-tusi. Kõigepealt tuli üle kontrollida ja ette

PIONEERID EES, KÄRTS JA MÜRTS TAGA

valmistada lõhkevõrgud, mille külge hil-jem laengud kinnitada. Väga aeganõud-vaks osutus erineva kogusega lõhkeaine-laengute tegemine, mis valmistati suur-tesse plastpudelitesse või kilekottidesse.

Pioneerid ei saa hakkama kaevamis-töödeta. Selleks, et plahvatavad laengudlõhkevõrkusid taeva poole ei lennutaks,tuli need liiva sisse kaevata ja pealt kõ-vasti kinni katta. Kui sel suvel on kõigilpäikesest vajaka jäänud, siis pioneeridküll kurta ei saanud � kogu ettevalmis-tuse aja paistis kõrvetav rannapäike, mismeeste tööd just lihtsamaks ei teinud.

Maabumine3. augusti hommikul oli pioneeride

laager juba varakult siginat-saginat täis.Oli ju vaja veel suur hulk laenguid paikapanna, liine vedada jne. Palju aega kulusteist aastat katsetatud veeseina paikapa-nemiseks. Kui rannal tegutsev meeskondsai nautida palavat ja päikesepaistelistilma, siis need, kes külmas merevees töö-tama pidid, just eriti õnnelikud ei tundu-nud. Kogu tegevus oli üpris aeganõudevja kõigega jõuti vaevalt valmis paar tun-di enne dessandi algust.

Palju aega raiskasid ka randa jaluta-ma tulnud inimesed, kes vaatamata tä-histustele ei saanud aru, et mineeritudalal komberdamine ei ole tervisele kuigikasulik.

Lisaks neile olid väga segavaks asja-oluks veel skuutri- ja paadiomanikud,

kes ei tahtnud aru saada, et oma sõidu-vahenditega laevade ja maabumisalavahel tiirutada pole vaja.

Kui lõpuks õige aeg kätte jõudis, oliranda kogunenud inimestel võimalusnautida üht aasta suurimat vaatemängu,mis pioneeride korraldada on usaldatud.

Kõik ei läinud küll nii nagu oli kavan-datud. Etendust alustama pidanud vee-seina meeskond avastas kohe alguses omaliinides tõrke ning pikalt ettevalmistatudja tõrgeteta töötama pidanud veesein jäigiosaliselt plahvatamata.

Järgnes helikopterituli, mille õnnes-tumisele aitasid kaasa õhus tiirutavadtõelised helikopterid. Koostöö kahemeeskonna vahel oli niivõrd hea, et olitõesti tunne, nagu annaksid tuld heli-kopterid. Kõrvulukustavale helikopteri-tulele järgnes pikk ja pidev miinipildu-jatuli ning mida lähemale maabujadrannale jõudsid, seda tihedamaks seeläks. Kõigele andsid värvi veel randakaitsvad kuulipildurid.

Kui viimased paadid veeseinaliinistohutusse kaugusesse jõudsid, tekkismeeskonnal võimalus oma kätetööduuesti proovida. Seekord siiski plahva-tus toimus, kuid meeskonnale oli suurüllatus, et tekkis kümnemeetrise asemelvaid paarimeetrine veesein. Hiljem sel-gus, et kõik oli küll korralikult ette val-mistatud, kuid rootslaste valmistatuddetoneeriv nöör, mis kogu süsteemi õhkupidi laskma, oli muutunud vees kasutus-

FOTO: Jaanika Ojakõiv

Pioneeride laager Salmistu rannas alustas varavalges, et kogu selleks korrakskavandatud tulevärk ette valmistada ja liivasse peita.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1736

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 37

Erna retk 2004Erna retk 2004kõlbmatuks ja õiget plahvatust ei saanud-ki toimuda. Nii juhtus ka teise veeseina-ga ja nüüd ei jäänud pioneeridel muudüle, kui minna merepõhjast plahvatama-ta jäänud lõhkeainet ära korjama.

Kontrollpunkt CharliePioneerid saabusid kontrollpunkti

Charlie 4. augusti õhtul. Siin oli nendeülesandeks valmistada ette miiniväli,mida võistlejad peavad ületama.

Nii nagu tegijal ikka mõndagi juh-tub, juhtus ka pioneeridel. Miiniväljasuurema vaevata paika saanud, võismagama minna. Hommikul aga tabasneid üllatus, et miiniväli tuleb üles võt-ta ja teise kohta uuesti paigutada. Põh-jus väga lihtne: et miiniväli asus laske-tiiru taga ja lasti seekord liikuvalt veo-autolt, tekkis kartus, et lasketiirust või-vad kuulid riko�eteeruda miiniväljale.Siinkohal tekib küsimus, kas seda tõestienne ei taibatud.

Tagamine ja toitlustamineErna retke baaslaager asub Kautlas

ja seal olid kõik vajalikud tagavad ük-

sused olemas ning probleeme oli võima-lik kiiresti lahendada. Pioneerid on aganagu üksikud hundid metsas ja peavadoma varustuse hankimise ja toitlustami-sega ise hakkama saama.

Siiani pole varustuse hankimisegaerilisi probleeme olnud ja enamik, midatöötamiseks vaja, on muretsetud ja ko-hale toimetatud. Vajaliku tehnika ja va-rustuse tagamisel on kaasa aidanudKaitseliit, kuid palju kasutatakse ka isik-likku varustust.

Toiduga oli aga hoopis teine lugu.Kuigi meeskonnale oli kogu võistluseajaks toit välja jagatud, peab mainima,et see on aasta-aastalt üha halvene-nud. Tänavu pidid päev otsa värskesõhus töötavad mehed sööma kaks kordpäevas neljavilja- või kaerahelbeput-ru ja korra päevas suppi. Täielikultpuudus aga nn magustoit ja vaatama-ta ilmastikutingimustele, ei olnud ini-mese vedelikutarbimise vajaduse pea-le üldse mõeldud. Osavõtjate sõnul eiole nad veel ühelgi õppusel pidanudniivõrd üksluist ja puudulikku toitusööma.

Kokkuvõte ja tulevikunägemusAlgusaastatel dessandi maabumise-

le rõhku ei pandud. Kogu imitatsioonkoosnes vaid 20�30 maa- ja 4�5 mere-laengust. Aasta-aastalt on aga tehnikattäiustatud ja nüüd ollakse jõudnud si-suliselt maksimumini, sest sel aastal olikasutuses ligi 400 maa- ja kuni 200 me-relaengut. Salmistu ranna lahingut ei olevõimalik enam kuigi palju täiustada.Võimalusel tahetakse järgmine aastaedasi arendada vaid veeseina.

�Ilma hea meeskonnata ei teeks memidagi ära,� sõnas staabiveebel AadoMets. �Suurimad tänud tahangi öeldakohale tulnud inimestele, kes on haka-nud töötama ühise meeskonnana ja tea-vad ütlematagi, mis teha on vaja. Minuljääb üle vaid nõu ja jõuga seal, kus vajaaidata.�

Seesama meeskond on käinud imi-tatsiooni tegemas paljudel teistelgi suur-õppustel. Nende unistuseks on moodus-tada kunagi Kaitseliidu juurde vastavimitatsioonimeeskond, kellel on vastavtehnika ja teadmised ning kes käikskiõppustel imitatsioone tegemas. n

Raul Hindov, leitnant

ogenud sõjalis-sportlikel võistlus-tel osalejad Kaitseliidu Järva ma-levast lentnant Aare Kabel ja

noormleitnant Indrek Reismann korral-dasid ise sel aastal ühe luurepatrull-võistluse Kroonuklubi Sõduripäevad2004.

Võistlus peeti 2.�4. juulini Kautla-Paunküla-Voose piirkonnas. Osales 12võistkonda, peamiselt sellised, kes val-mistusid Erna retkeks. Tihedas punkt-punkti heitluses sai esikoha EROK võist-kond (ülem leitnant Raul Hindov) Kait-seliidu Tallinna maleva (lipnik TanelJärvet) ja Scoutspataloni (kapten VahurMurulaid) ees.

Ettevalmistus Erna retkeksKuu aega enne Ernat sobis väga häs-

ti sportliku vormi ja varustuse testimi-seks � 24 tundi rännakut koos sõdurios-kuste osavõistlustega. Omalaadne oli, etvõistlusse olid kaasatud politsei jälitus-koerad, kellega koerajuhid tegid esime-

sel kahel etapil vastutegevust. Enamikulvõistkondadest õnnestus koerad ära ka-valdada või neile püüdmatult kiiresti lii-kuda, aga oli ka neid, kelle koerad kättesaid.

Võistluse eripäraTeiseks võistluse eripäraks oli see, et

kogu võistlusmaastikul oli lisaks kohus-tuslikele kontrollpunktidele, milles soo-ritati sõduriosakuste osavõistlusi, veelumbes 40 postkasti, mille läbimine olivabatahtlik, aga seda premeeriti boonus-punktidega. See tegi põnevaks teekon-navalikud ja pani proovile jõuvarudejaotamise oskuse.

Sõdurioskusi testiti miinide jalõhkematerjalide tundmises, suund-orienteerumises, kombineeritud laskmi-ses, meditsiinis, takistusriba läbimisesning noa- ja granaadiviskamises täpsu-se peale.

Üllatuseks tuli pärast lõpujooksusooritada tõus köitel torni ja siis kõigelekrooniks NATO üldfüüsilise testi käte-kõverdamise ja kõhulihaste harjutus.

KROONUKLUBI ERNA-EELNE SOOJENDUSRETK

EROK võistkond torni tõusmas.

Kroonuklubi 24 tunni patrullvõist-lust tasub esile tõsta Eesti järjest popu-laarsemal sõjalis-sportlike võistlustemaastikul kui põnevat ja hästi korral-datut. n

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1737

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

38 KAITSE KODU! 4� 2004

SõjaväesportSõjaväesport

Kristopher Madis Rikken

leme kusagil Paldiski ja Klooga va-hel. Naiskodukaitse koormus-matk on tänavu erakordselt hal-

bades ilmastikutingimustes, võimalikon täheldada suisateatud sarnasustühe kontrollipunk-tiülesande, uppujapäästmisega.

Tänavu püüti36-kilomeetrinetrass seada nii, etselle läbimine eioleks metsik jõupin-gutus, ning rõhkseati pigem ülesan-nete sooritusele.Kuid paraku on ilmastikutingimused näi-danud, et ka lihtsamast rajast võib saadakarm katsumus.

Temperatuur on juuli esimese näda-la kohta väga jahe ning öösel on oodatareaalset alajahtumisohtu. Riided on vet-tinud ja nende vahetamine kuivade ke-hakatete vastu ei too enam ammu kasu.

Koormusmatk peab olema olemuseltraske, kuid samas on ürituse edukus kor-raldajate seisukohalt lõpetanute arvugamõõdetav. �Peaasi, et kõik naised ei kat-kestaks,� ütleb peakorraldaja, Naisko-dukaitse Põhja piirkonna instruktorTiia-Triin Truusa.

Trassi läbimisest vahest veelgi ras-kem on ootamine � võistkonnad peavadülesande sooritama kindlas järjekorrasja see, kes jõuab kohale varem, peab liht-salt ootama.

3. juuli, Klooga laskeväliBravos seisab peakohtunik kapten Joel

Kliiman dilemma ees kas lasta väledama-tel võistkondadel oodata varemetes, kus

nad oleksid vähemalt osaliselt ilma eestkaitstud, või tuleb tiimidel ettenähtud oote-alal lausvihma käes tammuda ja käsi hõõ-ruda. Lõpuks peakohtunik halastab.

Tugimeeskond on austusest päeva-kangelaste vastu oma taset veelgi kõrge-

male tõstnud.Näitlejast kaitse-liitlane MadisMilling on üksneist, kes teinudaugu oma tihe-das graafikus, etNaiskodukaitsekoormusmatkkorda läheks.Tema juhitudUnimog, suurTaanist soetatud

veok, tundub olevat kõikjal.Põrutame Klooga lasketiirust lõuna

poole. Kaitseliitlane Millingu juhitudmaastur laveerib ettevaatlikult kõikjalvaritsevate kurvide-aukude vahel. Jätku-vast sajust tingituna meenutab tee küllrohkem vooklevat soo-oja. Raudteeüle-sõidu eel kontrollibMilling kohuse-tundlikult, et me eisatuks rongi ette. Et-tearvamatu ilm teebettevaatlikuks.

Jõuame lagune-va baraki juurde,millest saab kont-rollpunkt Echo. Kasiin oleks AlekseiTarkovski võinud�Stalkerit� vändata,kuigi arvestades jätkuvat vihmasadu,oleks viide teisele postapokalüptiliselefilmile �Waterworld� ehk kohasem.

Trassimeistrid on leidlikud. Suhteli-selt tagasihoidlike vahenditega saab pal-

ju korda saata. Punavalget linti mässi-takse puude umber ohtralt, tähistamaksoote- ja instruktaa�ialasid, kus võistkon-nad oma sooritust oodates peatuvad.

Karp Rootsi suitsupadruneid, misnäivad pärinevat sõjatagustest päevist,peavad muutma baraki �põlevaks hoo-neks�, kust naised üsna varsti hädalistpäästma asuvad. Milling hakkab mustakilega aknaavasid täitma. Siis tekibmure, et ruum võib osutuda liiga pime-daks. Padrunid on üllatavalt tõhusad.Kolmeminutise toimimisajaga suudak-sid nad kindlasti mingi suurema vaba-õhuplatsi suitsusse matta. Kile jääb ära.

Rollid ja ülesandedMind ähvardab paaril korral võist-

luse jooksul trassimeister Lauri Pääsla-se alluvusse sattumine, mis olla kuri saa-tus, kuigi mulle tundub, et ohvitseri kõn-naku, kui mitte ka auastmega muhedastekspunkarist voolab ainult peeterpaani-likku karismat.

Lõpuks jääb peale siiski ajakirjandus-eetika koodeks ja ma piirdun vaatlejaks

olemisega. Kaitse-liidu Tallinna ma-leva noorteinst-ruktori Pääslaseendised noorkot-kad täidavad mit-meid ülesandeidalustades trassiehitamisest ja lõpe-tades uppujamängimisega (eel-dab kaks tundivees olemist).

Võistkonnad on uppuja päästmiseltublid, noormees elab veest välja tirimi-se seitse korda järjest üle ja ilmub, osakssaanud tähelepanust ikka veel liiguta-tud, lõkke äärde kuivama.

NAISKODUKAITSE KOORMUSMATKTROTSIS ILMA

Nende nimed pole veel suurte tähtedega kivisse raiutud, küll aga on need trambitud Harjumaaporisse ja valatud vihma; kraabitud ilmselt siiani paranevatesse haavadesse ning jäädvustatudsellesse üdini märga ja ligasesse tundesse, mis tekib siis, kui sul pole enam ainsatki kuiva kohta

ning isegi aluspükstest võib vett välja väänata, kuid vihma aina kallab ja kallab.

Rada ootab.

Laskmine vihmas.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1738

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 39

SõjaväesportSõjaväesport�Uppuja pääst-

mine oli uudne üles-anne,� räägib NeleSarrapik Naiskodu-kaitse Tartu ringkon-na esimesest võist-konnast. �Me ei tead-nud, mis meid täpseltees ootab, näiteks kuikaugel uppuja on.�

Mida kaugemaletähestikus (Charlie,Delta, Echo) kont-rollpunktidega jõutakse, seda pikemaksvenivad puhkepausid ja magusamaltmaitseb tavaline leibki. Milling võtabelektrisae ja teeb lõkketule toitmiseks va-juvale veneaegsele juhtmeteta telefoni-postile lõpu peale, nagu kukutaks ta Le-ninit ennast.

Tervis contra ilm3. juuli õhtul otsustab peakohtunik

siiski teha ilmataadile järeleandmisi.Kontrollpunkt Golf jääb ära. Tuleb vahetpidada, et naised võiksid ennast hetkeks-ki soojendada ja riideid kuivatada. Mui-du on alajahtumisoht liiga suur. Puhkustvajab ka lõppkokkuvõttes võitjaks osu-tunud Tallinna ringkonna võistkond.Selle liige Eili Einama on juba pikalt vi-gastatud põlvest tingitud valu kannata-nud. Siiski jätkab ta longates võiduka lõ-puni, toomata oma võistkonnale katkes-tamisega kaasnevaid karistuspunkte.

Vilunumatele võistkondadele ei oleuudis teretulnud. Eriti pettunult naase-vad baaslaagrisse mullused võitjad Alu-taguse võistkonnast. Virumaa naiste sit-kust arvestades oleks just öine külm japime mets neile võidu lähemale toonud.Kuid tervisega ei mängita ja kohtunikeotsusega ei vaielda.

Alutaguse ringkonna võistkonna lii-ge Virge Kääni kurdab, et neile võistlu-seks väljastatud Rootsi püstolkuulipil-dujad M-45 on ebatäpsemad kui teiste tii-mide AK-4 ja Galil ARid, kuigi � mis sealsalata � kompaktsemad ja kergemad.

Selleks hetkel on kõvade tegijatenatuntud võistkonnal veel säilinud lootusTallinna ringkonna naised kinni püüda.

�Minu meelest oleks pidanud jätka-ma nii, nagu plaanis oli,� ütleb Kääni.

Ilus ilm ja illusioonidHommikul juhtub ime ja vihm lakkab.

Seisame tuulisel loopealsel Paldiski lähis-tel. Ma pole oma 30 tundi maganud ja

reaalsus on veidinihkes. Kuid ene-setunne on vahva.Tahes-tahtmata te-kib tunne, et see onhetkel ainus kohtterves maailmas.

Ka korraldajadpole maganud,kuid nende meeledon teravad ja mo-raal kõrge. Koor-musmatka juht-

kond seisab keset põldu, ühel pool onpankrannik ja teisel lauge rand.

Meenuvad tegelikult olematud must-valged mälestused sõjaeelsest ajast, kusilusad inimesed liikusid ilusates auto-des, kelmikad allohvitserid luusisidmõisavaremete vahel. See on mäng, agaei ole mäng. Paldiski tornid mattuvadkorraks viimasesse uduvinesse nagukinnitamaks seda minevikuillusiooni.Vaatepilt on tõesti lummav.

Naiskodukaits-jad roomavad kõhulimere poole ühtonni vallutama,tõenäoliselt on te-gemist Rapla nais-konnaga, kes onkogu trassi läbi-nud, rõõmus nae-ratus suul, naguoleks tegemistmeeldiva jalutus-käiguga rohelises.

Fini�Neli võistkonda seitsmest jõuab lõ-

puni. Fini� on Kloogaranna noortelaag-ris, kus päike paistab ja roosid õitsevad.

Alutaguse ringkonna võistkond teebkolme kilomeetri jooksus võimsa lõpu-spurdi, võites Tallinna ringkonda viieminutiga (Käänil on tagantjärele mulje,et Alutaguse naised on suutnud distant-si viie minutiga läbida).

Kuid laskmistulemused on osutunudsaatuslikuks ja Tallinn on esikohta säi-litanud. Seda vaatamata läbi raskuste lõ-puni longanud vigastatud liikmele. Kuidtänu võistkonna koostööoskustele, ette-valmistusele ja naise enda sitkusele onvõit käes.

Võistlejate sõnadEhk kõige heroilisemalt kirjeldab

üritust Tartu ringkonna esimese võist-

Lõpptulemused:

1. Tallinna ringkond2. Alutaguse ringkond3. Rapla ringkond4. Valga ringkondKatkestajadTartu ringkond ITartu ringkond IIKaitseliidu Pärnumaa malevanaisvõistkond

konna liige Nele Sarrapik: �Nende (osa-lejate) nimed pole veel suurte tähtedegakivisse raiutud, küll aga on need Harju-maa porisse trambitud ja vihma valatud,kraabitud ilmselt siiani paranevatessehaavadesse ning jäädvustatud sellesseüdini märga ja ligasesse tundesse, mistekib siis, kui sul pole enam ainsatki kui-va kohta ning isegi aluspükstest võib vettvälja väänata, kuid vihma aina kallab jakallab.�

Valgamaa ringkonna võistkonna lii-ge Pille-Riin Ma�kovski heidab pilgu tu-levikku: �Olime vahepeal rajal kõik niiväsinud ja tüdinud... Aga kui naisedkaks nädalat hiljem küsisid, kas järgmi-sel aastal läheme, vastasin ma, et loo-mulikult.�

Mis siis ikkagi ajendab inimest va-batahtlikult loobuma argipäevaelust jatsivilisatsiooni mõnudest? Mis sunnibühte naist võtma varustuse ja suundu-ma sood meenutavasse metsa, kogemakülma, kurnatust ning tüdimust teel 36-kilomeetrise trassi fini�i poole?

Nele Sarrapik üt-leb, et rajal saab kaomajagu nalja, mis te-kib olukorras, kus ini-mene on kurnatud.�Alguses me püüamemetsas varjuda, agahiljem on suva, kasvastutegevust on võiei ole. Aga siis kui äkkikuuleme autohäält, onüllatav, kui kiiresti vä-sinud inimene võib te-

gutseda.��Seda ma olen küsinud ka enda

käest,� naerab Alutaguse võistkonna lii-ge Virge Kääni. �Proovilepanek on vistikka põhiline.� n

Kristopher Madis Rikken on sõltuma-tu tsiviilajakirjanik.

Fini� paistab.

Meditsiiniülesanne � uppuja päästmine.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1739

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

40 KAITSE KODU! 4� 2004

PäästeõppusPäästeõppus

Heikki Kirotar

änavune suurim terrorismivastanening otsingu- ja päästeõppusSarex/Divex 2004, millel 20.�28.

augustini osales sadade politseinike,kaitseväelaste ja piirivalvurite seas kakolm Kaitseliidu tuukrit, oli edukas, sesteri ametkondade inimeste koostöö sujuskeskpärasest sidest hoolimata suurepä-raselt.

Nädal aega harjutati kuumas ja vih-mases Eesti suves erinevate ametkonda-de koostööd terroriaktide ennetamisel jaterroristide kinnipidamisel. Õppusesseoli kaasatud piirivalvelaevad Torm,Valvas ja Vapper, mereväe patrull-laevRistna (terroristide kasutada olnud lõ-busõidukaatri rollis), miinitraalerVaindlo, kaks piirivalve kiirpaati, piiri-valve ja Poola õhuväe helikopterid Mi-8, kaks õhuväe helikopterit Robinson 44ja Scoutspataljoni soomustransportöö-rid BTR-80 koos meeskondadega.

Mõtteliselt osales ka sadu patrullpo-litseinike ja kaitseliitlasi, keda raha kok-kuhoiu huvides ei hakatud tegelikultteenistusse kutsuma. Harjutuse stsenaa-riumi järgi pidid jõustruktuurid kahju-tuks tegema Eestist laevaga põgenedaüritavad relvastatud terroristid.

Ründerühm on viimanevõimalus

27. juulil Pirita rannal päevitanudinimesed üllatusid, sest jahisadamamuuli juurest startis täiskäigul laiguli-ne sõjalaev. Teised märkasid, et Tallin-na lahel liigub tavalisest enam sõjalae-vu ja helikoptereid. Pirita tee ääres olinäha hulk relvastatud Scoutspataljonikaitseväelasi soomukite torud mere poo-le sihitud. Tavaliselt otse Helsingissesuunduv Copterline�i helikopter lendasmadalalt üle supelranna, sest lahel toi-mus midagi ebatavalist. Õhtustes tele-uudistes loeti tõsise näoga ette teadeviiest terroristist, kes üritasid väikelae-vaga Eestist lahkuda. Need olid terrori-vastase õppuse nähtavad osad, mittereaalse terrorirünnaku tõrjumine.

Alati ei lahendata kriise rünnakuga,see on viimane võimalus, kui on selge,et veenmise mõjul terroristid alla ei anna.Kriis tuleb lahendada võimalikult vere-tult, selleks on ka Eesti politseis koolita-tud läbirääkijaid.

Eestis on terrorioht väikeTerrorismivastast õppust juhtinud

kaitsepolitsei ülemkomissari Tõnu Miil-vee hinnangul on terrorioht Eestis jätku-valt madal. Kuid arvestades Eesti hilju-

tist liitumist Euroopa Liiduga ja osale-mist NATO sõjalistes operatsioonides eisaa välistada äärmuslaste huvi meiegivastu. Üks võimalus riske maandada onnäidata kogu maailmale, et Eesti jõu-struktuurid oskavad ja suudavad otsus-tavalt neutraliseerida ka asümmeetrilisiohte, nagu äärmuslasi ja terroriohtu amet-likus kõnepruugis nimetatakse.

�Õppuste eesmärk oli testida erineva-te ametkondade koostööd terroriohu kõr-valdamisel ja harjutada reageerivate amet-kondade töö koordineerimist. Samuti ot-sida võimalusi, kuidas koostööd veelgiefektiivsemaks muuta,� selgitas Miilvee.

Poliitilise korrektsuse huvides pol-nud õppuse stsenaariumis märgitud ter-roristide päritoluriiki ega rahvust. Tea-da oli vaid see, et nad kavatsevad liiku-da Eesti kaudu sõbralike naaberriikidesuunas, et seal terroriakt toime panna.Nende relvastus oli klassikaline: tuge-vajõulised lõhkelaengud, lühikesedKala�nikovi automaadid ja käsigranaa-did. Soome lahe poole liikuvat terroris-tidega laeva hakkasid jälitama mitu pii-rivalve ja mereväe alust, lisaks kiirpaa-did ründerühmaga, õhust jälgisid ja kat-sid neli helikopterit. Põgenejate teedpüüdis ära lõigata piirivalve patrull-laev, külgedelt lähenesid teised laevad.

PÄÄSTEÕPPUSEL SAREX/DIVEX 2004HARJUTATI AMETKONDADE KOOSTÖÖD

PÄÄSTEÕPPUSEL SAREX/DIVEX 2004HARJUTATI AMETKONDADE KOOSTÖÖD

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1740

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KAITSE KODU! 4� 2004 41

PäästeõppusPäästeõppusSuurim terrorivastane õppusEestis

Õppusel üritati kõike teha võimali-kult realistlikult. Ülemkomissar Miilveesõnul valiti kurjategijate kahjutuks tege-miseks kõige ohutum koht 12 km kau-gusel maismaast Tallinna lahel. �Meiloli teada, et terroristidel on kaasas mitupommikohvrit ja nad on relvastatud,�lisas Miilvee.

�Kinnipidamiseks oli vaja leida koht,kus see oleks kõige vähem kahju tekita-nud. Tallinna lahel oli sobiv koht, kuskinnipidamine tsiviilelanikkonda eiohustanud,� rääkis Tõnu Miilvee. �Õhu-väe luurekopterist nähti, et pommikohv-rid heideti laevalt merre, nii et suuremaplahvatuse ohtu ei olnud. Mererandakatsid Scoutspataljoni kaitseväelasedsoomusautodega, kui mõni terroristidestoleks üritanud uuesti randuda,� lisas ta.

Väikeses riigis peavadametkonnad tegema koostööd

Ilmselt on enamik kaitseliitlastestkuulnud midagi politsei eriüksusest K.Vähesed teavad midagi kaitsepolitsei eri-grupist. Tegelikult on see hästi välja õpe-tatud grupp tegutsenud juba aastaid.Suurema kriisi korral need kaks üksustliidetakse, nii tekib tõsisemate probleemi-de lahendamiseks vajalik suurem formee-ring ja reservid vahetustega töötamiseks.

Eriüksuslase koolitamiseks kulubaastaid treeninguid ja töökogemusteomandamist, niisiis ei saa juhuslik ini-mene nendega liituda, sest kõik peavadsuutma ühtse meeskonnana tegutseda.Samas on suurema või pikaajalise kriisilahendamiseks vaja sadu spetsialiste,lisaks ründerühmale staabipersonali,julgestusüksust, sidemehi, tehnikuid,vaatlejaid, snaipreid, läbirääkijaid, toit-lustajaid, meedikuid jne. Kõik inimesedväsivad ja üle ööpäeva kestva kriisi kor-ral on vaja värskeid jõude

�Eesti ei ole nii suur ega rikas riik,et pidada ülal eraldi suurt eriüksustkoos tehnikaga ainult terroriohuga te-gelemiseks,� rääkis ülemkomissar Miil-vee. �Suuremate kriiside lahendamisekson otstarbekas kaasata kaitsejõud, sestneil on olemas vajalik eritehnika ja spet-sialistid. Näiteks pole politseil ühtegirelvastatud laeva, kiirpaati, soomus-autot ega helikopterit, sest neid lähebvaja haruharva ja siis saab tehnika koosasjatundjatega tellida piirivalvest või

kaitsejõududest,� avab ülemkomissarametkondadevahelise koostöö taga-maid.

Terroristid ei täitnud korraldusiTerroristid ei kuuletunud piirivalve-

laeva peatumismärguandele ja tulista-sid tagaajajaid automaatidest, jälitajadtaandusid ohutusse kaugusesse. Polit-sei snaipri hinnangul oli terroristidelaev paarisaja meetri kaugusel. Piisavaltkaugel, et terroristide lühikeste AKSU 74automaatide kuulide eest terasest laeva-seinte taga varju saada. Piisavalt lähe-dal, et eriüksuse snaiprid suudaksid ter-roriste tabada. Peale tule avamist terro-ristide laevalt oli selge, et neil pole plaa-nis rahulikult alla anda, seetõttu võetiette otsustav rünnak.

Helikopteri kuulipildujast MG 3 ava-ti terroristide laeva pihta tuli ja �pühitilaevatekk meestest puhtaks ning sunnitinad laeva sisse jooksma�, nagu üks rün-derühma meestest hiljem tabavalt väljen-das. Samal ajal jõudsid laevani ründe-rühma kiirpaadid ja laskusid ka kopte-ris ründekäsku oodanud eriüksuslased.Kuigi tavaliselt nii väikesele laevale kop-terist ei laskuta, oli see hea võimalus tree-ninguks. Laeva sisemusse peitunud ter-roristid ei kavatsenudki kuulata alland-miskäsku ning pärast vihast tulevahetustkeset �okigranaatide kärgatusi ja gaasi-granaatide lämmatavat tossu tehti nadkahjutuks.

Viiest mehest saadi �elusalt� kätteüks. Terroristide käe läbi sai rünnakushaavata ja kukkus merre üks eriüksus-lane. Poola õhuväe päästekopter Mi-8laskus haavatud politseiniku kiiremaksaitamiseks otse merevette.

Ründerühm kasutas markerpadru-neid, mis tabamuse korral jätavad vär-vilaigu. Pärast tulevahetust laevale tul-nud meedikud suutsid tabamuste asu-kohta arvestades �elustada� ainult üheterroristidest, kellelt saadi teada metsamaha jäetud pantvangidest. Kusagil�Tapa-nimelise asula lähedal, kus on kasõjaväe kasarmud� on metsa maha jäe-tud auto nelja pantvangiga, kes tuli lei-da. Otsingu- ja päästeõppus algas järg-misel päeval kaitseväe harjutusväljakulVirumaal.

Pommikohvrite otsimineMerre heidetud pommikohvreid läks

kahjutuks tegema rahvusvaheline tuuk-rite meeskond, mille koosseisus olid li-saks Leedu, Läti ja Eesti mereväe miini-tuukritele ka kaitseliitlased kapten Har-ri Teras Kaitseliidu Sakala ning leitnantVenno Slugen ja seersant Jaanus Puu-sepp Harju malevast. Kaitseliitlaste te-gevusele andis mereväe tuukrigrupiülem nooremveebel Mildon Ader kiitvahinnangu.

Väikeste, poolemeetrise küljepikku-sega puidust pommikohvrite leidminemõnemeetrise nähtavusega Tallinnalahe põhjas on iseenesest keeruline.Viiest kohvrist leiti peatselt neli. Pom-mikohvri leidmise korral kandis tuukersellest staapi ette ja vastavalt käsule kashävitas selle suunatud lõhkelaengugavõi, kui plahvatuseohtu ei olnud, tõi pin-nale.

Oluliselt raskendas otsinguid mere-väe miinituukrite kipakas paat. �Viien-da kohvri otsingud tuli katkestada, sesttuul ja lained hakkasid paati ohtlikultkõigutama,� kinnitas õppusel nähtuttuukrigrupi ülem. �Järgmisel päeval vaik-sema ilmaga saime ka viienda kohvrikätte� lisas ta. Mereväes teenib 8 miini-tuukrit, kes miinide kahjutuks tegemiseltegutsevad 3�4-mehelistes gruppides.

See oli esimene nii laialdane NATOtasemel koostööõppus. �Saime vägahead kontaktid ja koostööd harjutadapolitsei, päästeteenistuse ja Kaitseliidutuukritega,� räägib nooremveebel Ader.�Huvitava kogemuse andis ka koostöö

FOTOD: 3 x Ardi Hallismaa

Politsei eriüksuslased sadamas merele-minekut ootamas.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1741

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

42 KAITSE KODU! 4� 2004

teiste riikidega. Sai näha nende varus-tust ja õppida uusi võtteid,� lisab ta.

Juba mitu aastat sukeldumist harras-tanud kaitseliitlane leitnant VennoSlugen pidas samuti esimest ühist õp-pust kordaläinuks, sest saadi palju all-veeotsingute praktikat. �Loodetavastisaavad ka kaitseliitlased paari aastapärast tuukriks õppida ja riik katab osakuludest. Päästeametil on palju välja-kutseid, kus on vaja näiteks uppunudinimesi või asju veest otsida ning suure-ma veekogu läbikammimiseks on vajapalju sukeldujaid,� rääkis leitnantSlugen. �Igas juhtmalevas võiks asjasthuvitatud kaitseliitlastest olla 5-10 me-heline tuukrigrupp, kes tegeleks sellisteasjadega päästeameti ja mereväe reser-vina. Kui mehed on ise entusiastid, siisigav neil kindlasti ei hakka,� lisab ta.

Pantvangide otsimine õnnestus28. juuli hommikul alanud otsingu-

operatsiooni oli ette valmistanud polit-seiameti arenguosakonna kriisiregulee-rimise büroo komissar Andrus Kroon javälijuhina tegutses Ida Politseiprefek-tuuri korrakaitseosakonna politseidirek-tor Tarmo Nurm. Otsingutes osales ligi200 inimest Ida Politseiprefektuurist,julgestuspolitsei korrakaitse- ja liiklus-osakondadest, Jõhvi Päästekompaniistja maakonna päästeteenistusest, piiri-valvest, kohalikust Kaitseliidust ningEesti ja Poola õhuväest. Otsijate kasuta-da oli 30 sõidukit patrullautodest veo-kiteni ja kolm helikopterit.

Otsinguala oli umbes 120 m2. See olivaldavalt metsane maastik. Kadunud autooli Kaitseliidust laenatud roheline �kodaja metsas ekslevaid pantvange etendanudpolitseinikud kandsid laigulist välivormi,mis tegi nende leidmise roheliselt maasti-kult keeruliseks.

�Hommikul kell 8.40 leidis koptermetsast auto ja alustasime otsinguidautost viie kilomeetri raadiuses. Õhtuksolid inimesed leitud. Oli teada, et pant-vangid on väsinud ja vigastatud ning eisaa autost väga kaugel olla,� rääkis ko-missar Kroon. �Väga palju oli abi kopte-rite soojuskaameratest. Side oli keskpä-rane, selles piirkonnas mobiilid ei levija politsei käsiraadiod said kiiresti tüh-jaks. Samuti ei kattunud politsei, pääst-jate ja kaitsejõudude sidesagedused,�kirjeldas otsinguoperatsiooni korralda-ja plusse ja miinuseid.

Terroristidega peavad tegelemaprofid!

�Terroril pole nägu ega rahvust, seepole ainult ühe riigi, vaid rahvusvaheli-ne probleem,� põhjendab aastaid jõu-struktuurides töötanud ja Divex 2004õppusel veenvalt terroristina esinenudKarl (nimi muudetud), miks õppuse plaa-ni terroristide rahvust ega päritolu eimärgitud. �Euroopa Liidu sisene põgusvõi suisa olematu piirikontroll teeb niiausate kui ka kurjade kavatsustega ini-meste elu lihtsamaks,� räägib ta. Karlpole vaimustunud Eesti olukorrast, kussuurema kriisi korral peaks mobiliseeri-ma ka kaitseväe allüksused. �Sõdur onkorrakaitsel ilma eriväljaõppeta ohtlik,sest oskab ainult tappa, mitte elusalt kin-ni võtta. Olukorra lahendamise võib olu-liselt keerulisemaks muuta ka tavalinepatrullpolitseinik või konstaabel, kes eioska terroristidega käituda. Eriväljaõp-peta ametnik, kes ei oska olukorda õiges-ti hinnata, võib põhjustada suure sega-duse ja paljude inimeste surma,� räägibKarl.

�Samas on väga hea, kui ründerüh-ma toetavaid üksusi, näiteks vaatlejaidja sidemehi, saab kaitsejõududest appikutsuda. Nii jääb eriüksuslastel rohkemaega oma tööga tegelemiseks,� pooldabterroristi kehastanud Karl õppusel läbi-mängitud skeeme, kus kaitsejõud toeta-sid politseid tehnika ja spetsialistidega.

Senine koostöö tsiviilvõimudegaon juhuslik

Tsiviilvõimude abistamine riigi sise-julgeoleku tagamisel on ka Kaitseliiduletähtis rahuaegne ülesanne. Loodetavas-ti rakendatakse õppusel tehtud järeldu-sed ellu ja peatselt osalevad kaitseliitlas-te üksused sellistel õppustel juba päri-selt, mitte ainult õppuse plaani lehekül-gedel. Kaitseliitlastest korrakaitse- ja pääs-terühmade kasutamine eeldab eelnevaltvajaliku väljaõppe andmist ja erivarus-tuse soetamist. Kas või selline esmapil-gul lihtsana tunduv asi, nagu ahelikusmetsa kammimine kadunud inimesteleidmiseks, eeldab üksuses raudset dist-sipliini ja meeskonnatöö oskusi.

Paraku selgus seda artiklit ette val-mistades, et reaalne koostöö maakond-like korrakaitse- ja päästeüksuste ningKaitseliidu vahel on juhuslik.

Enamikus maakondades saab kait-seliitlastest abipolitseinikke kokku luge-da ühe käe sõrmedel ning nende varus-tus ja väljaõpe on primitiivne ning ka-sutegur nullilähedane. Kui praegusedentusiastid asja lootusetust nähes käe-ga löövad, on nende tagasimeelitaminevõi uute värbamine väga keeruline jakallis. Odavam on neid pidevalt tegevu-ses hoida ja tegutsema motiveerida.

Riigi sisekorra kaitse ei saapõhineda entusiasmil

Riigi sisekorda ei saa üles ehitada ini-meste entusiasmil, malevate omavahen-ditel ja kohaliku omavalitsuse kõhnuke-sel rahakotil. Riiklikul tasandil tuleb ot-sustada, kas ja kui palju peab Kaitseliitformeerima korrakaitse- ja päästeüksusining nendele üksustele sise- või kaitse-ministeeriumi eelarvesse ka raha planee-rima. Kui on olemas vajalikud seadused,raha ja inimesed, saab korrakaitse- võipäästerühma kutsuda reservi õppekogu-nemisele ning anda meestele erialast väl-jaõpet samamoodi, nagu teised kaitseliit-lased õpivad tankitõrjet. Miks mitte saa-ta järgmisel kriisiõppusel rannikut val-vama Kaitseliidu korrakaitsekompaniidinimesi otsima Kaitseliidu päästekompa-niid ja mereväe miinituukreid abistamakaitseliitlastest tuukrimeeskonna?

Kriisihetkel mõõdetakse selliste väl-jaõppinud reservide hinda päästetudinimeludega ja see võib olla väga kohu-tav hind, kui vajalikke otsuseid aastast-aastasse edasi lükatakse, lootes inimes-te vabatahtlikule entusiasmile. n

PäästeõppusPäästeõppus

Eesti piirivalve ja Poola armee kopteridharjutasid õppusel rünnatavale laevalelähenemist.

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:1742

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0443

kaitse4nr2004.p65 11/09/2004, 12:0444