K.Tamm

Päike

Destruendid. Surnud org. aine, jäägid

Produtsendid Herbivoorid Karnivoorid

Depoo

K.Tamm2004

AINE- JA ENERGIARINGE

Konsultant: Ivari Tiitsu

Päike



Depoo

AINE – JA ENERGIARINGED

avavad kõige üldisemad eluta ja elusloodusesuhted Maal

AINERINGED näitavad, kuidas tekib eluta ainestorgaaniline aine ja kuidas seda kasutatakse

ökosüsteemi peamiste organismirühmade poolt.ENERGIARINGED näitavad, kuidas elus- organismid seovad ja kasutavad Päikeselt

saadavat energiat

Päike



Depoo

Ökosüsteemi elusosad rühmitataksegi orgaaniliseaine tekkimis- ja kasutamisviisi põhjal:•TOOTJAD ehk produtsendid on orgaanilise aine loojad (taimed, vetikad, sinivetikad, kemo-sünteesijad)•TARBIJAD ehk konsumendid ise eluta ainest orgaanilist ainet ei suuda valmistada, peavad saama teisi elusolendeid toiduks. Jagunevadherbivoorideks, karnivoorideks, parasiitideks jne•LAGUNDAJAD ehk destruendid lagundavad surnud orgaanilist ainet (mineraliseerivad)

Päike



Depoo

AINERINGE

on stabiilses ökosüsteemis suletud.

Lagundajad muudavad surnud orgaaniliseaine taas taimedele vajalikeks veeks,

süsihappegaasiks ja mineraalaineteks.

Gravitatsiooni tõttu ainet oluliselt Maalt tervikuna ei välju.

Päike



Depoo

AINERINGEON SULETUD RINGE

Päike



Depoo

Kui tootjad toodavad rohkem kui tarbijad

suudavad kulutada või lagundajad lagundada (mineraliseerida), tekib

ORGAANILISE AINE DEPOO:mullahuumus, metsakõdu, turvas, muda

Nii tekkisid ka fossiilsed kütused –põlevkivi, kivisüsi, nafta jt.

Päike



Depoo

SURNUD ORGAANILISE AINE DEPOO TEKIB . . .

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Inimene kasutab orgaanilist ainet kütusena, õhku pääseb süsihappegaasi ja teisi orgaanilistesseainetesse deponeeritud ühendeid (näiteksväävli ja lämmastiku oksiide jt).

• väheneb seotud süsiniku hulk,• suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris•kiireneb kliima soojenemine (kasvuhooneefekt)• tekivad happesademed

Päike



Depoo

FOSSIILSED KÜTUSED KASUTUSEL

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



Depoo

Päike



DepooNAFTA OTSAS, ÕHK PUHAS!

Päike



Depoo

ENERGIARINGE ENERGIAT saavad Maa ökosüsteemid

Päikeselt.Taimed, vetikad ja sinikud seovad selle energiafotosünteesi käigus orgaanilistes ainetes olevaks

energiaks. Päikeseenergia liigub taimede kaudu kõigile

teistele elusolenditele ja ka ladestub.

Päike



Depoo

ENERGIARINGE

Päike



Depoo

ENERGIARINGE ON AVATUD RINGE Taimede poolt seotud energia kulub

•loomadele (herbivooridele, neilt karnivooridele)•osa kulub kõigil ainevahetusprotsessideks•osa püsib taimeorganites (puidus, juurtes) •osa jääb lagundajatele•osa deponeerub huumuses, turbas jne• osa hajub soojusena õhkuSoojus hajub igast aineringe lülist atmosfääri, kuid fotosünteesijad toovad seda pidevalt juurde.

Päike



Depoo

ENERGIA HAJUB SOOJUSENAIGAST LÜLIST

Päike



Depoo

TOOTJATE POOLT TOODETUDORGAANILISE AINE JA ENERGIA HULGAST

(ehk bioproduktsioonist) OLENEB, KUI PALJU SAAB ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS OLLA TARBIJAID

NETOPRODUKTSIOON (koguproduktsioon miinusmaterjal ja energia, mis kulub produtsentidele endile

ainevahetuseks ja keha koostiseks) on erinevatesplaneedi Maa bioomides erinev, mida näitab järgnev diagramm

(Andmed võetud raamatust Miller, G. Tyler. Living in theEnvironment. 9th ed. 1996, Wadsworth Publishing Company, p. 111.

Päike



Depoo

0100020003000400050006000700080009000

10000

BIOPRODUKTSIOON ERINEVATES BIOOMIDES(kilokalorit ruutmeetri kohta aastas)

Päike



Depoo

KÜSIMUSED

1. ANORGAANILIST AINET JA PÄIKESEENERGIAT SEOVAD:2. SAAVAD KASUTADA VALMIS ORGAANILIST AINET:3. MINERALISEERIVAD SURNUD ORGAANILIST AINET:

4. AINERINGE SULETUSE MAAL TAGAVAD:5. ENERGIA PIDEVA KAO KOMPENSEERIVAD:6. SUURIMA BIOPRODUKTSIOONIGA ON MAAL ESTUAARID,TROOPILISED VIHMAMETSAD JA MÄRGALAD. MÕELDES GLOBAALSELT: MIKS EI PEAKS INIMKOND JUST SINNA OMA PÕLDE JA KARJAMAID RAJAMA?

Documents

K.Tamm