132
1 LEÇON 1 SANGUINE 1 La fermeture éclair a glissé sur tes reins 2 et tout l’orage heureux de ton corps amoureux au beau milieu de l’ombre a éclaté soudain Et ta robe en tombant sur le parquet ciré n’a pas fait plus de bruit qu’une écorce d’orange 3 tombant sur un tapis Mais sous nos pieds ses petits boutons de nacre 4 craquaient comme des pépins 5 . Sanguine joli fruit la pointe de ton sein 6 a tracé une nouvelle ligne de chance dans le creux de ma main 7 Sanguine joli fruit soleil de nuit. Jacques Prévert « Spectacle » __________ 1 la sanguine [sãngin] – siin: punase viljalihaga apelsin; le sang [sã] – veri; sanglant, e – verine 2 la fermeture éclair a glissé sur tes reins – tõmbelukk avanes niueteni; un éclair – välk; les reins – neerud 3 une écorce d’orange – apelsinikoor 4 les boutons de nacre – pärlmutrist nööbid 5 craquaient comme des pépins – ragisesid nagu seemned; craquer – ragisema, kriuksuma 5 la pointe de ton sein – sinu rinnanibu 6 dans le creux de ma main – minu peopessa LE PARTICIPE PRÉSENT, L’ADJECTIF VERBAL ET LE GÉRONDIF – v-KESKSÕNA, VERBAALNE OMADUSSÕNA JA des-LAUSELÜHEND Formation : chanter – nous chantons – chantant rougir – nous rougissons – rougissant mourir – nous mourons – mourant Sauf : être – étant ; avoir – ayant ; savoir – sachant Adjectif verbal on tegusõnast tuletatud omadussõna (missugune?), mistõttu ta ühildub nimisõnaga soos ja arvus. Participe présent on aga verbaalne vorm (mida tegev?), millele järgneb sihitis. Siin ühildumist ei toimu. Gérondif vastab meie des-lauselühendile. Kaasaegses keeles jääb sellele vormile omane eessõna en tihti ära, eriti lause algul. les femmes lisant des journaux (le participe présent) un garçon ravissant, une femme ravissante, l’eau bouillante (l’adjectif verbal) Étant malade, je suis resté chez moi. (le gérondif) Comparez : Versez dans ma tasse de l’eau bouillante, s’il vous plaît ! (l’adjectif verbal) J’ai vu l’eau luisant et bouillant sous le soleil. (le participe présent) L’appétit vient en mangeant.(le gérondif) NB! Mõne tegusõna puhul peab olema ettevaatlik kirjapildiga:

XI klassi õpik 2019

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: XI klassi õpik 2019

1

LEÇON1

SANGUINE1

Lafermetureéclairaglissésurtesreins2ettoutl’orageheureuxdetoncorpsamoureuxaubeaumilieudel’ombreaéclatésoudainEttarobeentombantsurleparquetcirén’apasfaitplusdebruitqu’uneécorced’orange3tombantsuruntapisMaissousnospiedssespetitsboutonsdenacre4craquaientcommedespépins5.Sanguinejolifruitlapointedetonsein6atracéunenouvellelignedechancedanslecreuxdemamain7Sanguinejolifruitsoleildenuit.

JacquesPrévert«Spectacle»__________ 1la sanguine [sãngin] – siin: punase viljalihaga apelsin; le sang [sã] – veri; sanglant, e – verine 2la fermeture éclair a glissé sur tes reins – tõmbelukk avanes niueteni; un éclair – välk; les reins – neerud 3une écorce d’orange – apelsinikoor 4les boutons de nacre – pärlmutrist nööbid 5craquaient comme des pépins – ragisesid nagu seemned; craquer – ragisema, kriuksuma 5la pointe de ton sein – sinu rinnanibu 6dans le creux de ma main – minu peopessa

LEPARTICIPEPRÉSENT,L’ADJECTIFVERBALETLEGÉRONDIF–v-KESKSÕNA,VERBAALNEOMADUSSÕNAJAdes-LAUSELÜHENDFormation: chanter–nouschantons–chantant rougir–nousrougissons–rougissant mourir–nousmourons–mourantSauf:être–étant;avoir–ayant;savoir–sachantAdjectifverbalontegusõnasttuletatudomadussõna(missugune?),mistõttutaühildub

nimisõnagasoosjaarvus.Participeprésentonagaverbaalnevorm(midategev?),millelejärgneb sihitis. Siin ühildumist ei toimu. Gérondif vastab meie des-lauselühendile.Kaasaegseskeelesjääbsellelevormileomaneeessõnaentihtiära,eritilausealgul.lesfemmeslisantdesjournaux(leparticipeprésent)ungarçonravissant,unefemmeravissante,l’eaubouillante(l’adjectifverbal)Étantmalade,jesuisrestéchezmoi.(legérondif)Comparez:Versezdansmatassedel’eaubouillante,s’ilvousplaît!(l’adjectifverbal)J’aivul’eauluisantetbouillantsouslesoleil.(leparticipeprésent)L’appétitvientenmangeant.(legérondif)

NB!Mõnetegusõnapuhulpeabolemaettevaatlikkirjapildiga:

Page 2: XI klassi õpik 2019

2

exceller(silmapastma)–(en)excellant–excellent,e(silmapaistev,suurepärane)différer(erinema)–(en)différant–différent,e(erinev)fatiguer(väsitama)–(en)faiguant–fatigant,e(väsitav)précéder(eelnema)–(en)précédant–précédent,e(eelnev)suffoquer(lämbuma)–(en)suffoquant–suffocant,e(lämmatav,lämbuv),etc.

QUELLEHEUREEST-IL?–Quelleheureest-ilmaintenant?–Ilestseptheuresprécises.–Cen’estpaspossible!Votremontreavanceprobablement.–Non, elle n’avance pas, elle retarde plutôt de quelquesminutes. Regardez, il fait déjàsombre.–Eneffet.Ilfaitdéjànuit.Commeletempspassevite!– Oui, le temps passe vite et nous vieillissons chaque jour. Il faut profiter de la vie. Àpropos,qu’est-cequevousfaitescesoir?–Cesoirjevaisaucinémaavecmabelle-sœur.–Àquelleheurecommencelaséance?–Àhuitheuresetquart.–Etàquelleheurefinit-elle?–Àdixheuresmoinslequart.–Etquefaitesvousaprèslecinéma?–Àdixheuresetdemiej’aiunrendez-vousavecundemesamisetàminuitjedoisêtrechezmoi.M’étantcouché(e),j’éteinslalumièreetjem’endors.–Vousn’êtesdoncjamaislibre.Vousêtestoujoursoccupé(e).–Rienàfaire.C’estlavie.–Onseverrapeut-êtredemain?–Pourquoifaire?–Pourallerquelquepart,auzooparexemple.NeditespasNON!Jevousensupplie!–D’accord.Onseverraoù?– Je vous enverrai un SMS1 (un texto). Ne pourriez-vous pasme donner le numéro devotreportable?–Jevousenprie.Notez:36-89-44-107(un-zéro-sept).Envoyez-moiplutôtuncourriel(unmail[mεl,mεjl]).–Maisjeneconnaispasvotreadresseélectronique.–Notez:[email protected]([email protected])–Bois,quellelettreàlafin?–BoisavecS–arobase2–freeàl’anglaise–point–FR.Ettoutçasansmajuscules.–Bois–Sàlafin–arobase–F,R,E,E–point–FR.Ettoutçaenminuscules.–Toutàfait!Àdemain!__________ 1SMS – en anglais: short message service 2une arobase – signe typographique (@), appelé aussi a commercial ; de nos jours on l’emploie dans les adresses électroniques envoyerIII–saatma recevoirIII–saama,kättesaamaj’envoie nousenvoyons jereçois nousrecevonstuenvoies vousenvoyez tureçois vousrecevezilenvoie ilsenvoient ilreçoit ilsreçoiventpassécomposé:j’aienvoyé passécomposé:j’aireçufutursimple:j’enverrai futursimple:jerecevraisubj.Présent:quej’envoie subj.présent:quejereçoive,quenousrecevions

Page 3: XI klassi õpik 2019

3

PARTICIPEPASSÉCOMPOSÉ–nud-KESKSÕNALIITVORMIlyatroisparticipesenfrançais:a)participeprésent(v-kesksõna)–parlant,finissant,lisantb)participepassé(nud-,tud-kesksõna)–parlé,fini,luc)participepassécomposé–ayantparlé,étantvenu,s’étantcouché(olleskõnelnudjm)LaCigale,ayantchantétoutl’été,setrouvafortdépourvuequandlabisefutvenue…(J.deLaFontaine)Formation:ayant(étant)+participepasséSoyezprudents!m’étantcouché(e) nousétantcouché(e)st’étantcouché(e) vousétantcouché(e)steietades:vousétantcouché(e)s’étantcouché(e) s’étantcouché(e)s

LESMISÉRABLES1mouiller – märjaks tegema; pâle – kahvatu; protecteur, -trice – kaitsev, eestkostev; la baguette – kepike; la veille [vεj] – eelõhtu, eelmine päev; parvenir – kohale jõudma; le bassin – siin: tiik; tâcher – püüdma, proovima; la baraque – putka; un abri – peavari; le couple – paarike; la brioche – võisai; mordre III – hammustama; cracher, recracher – sülitama, välja sülitama; hésiter – kõhklema; flotter – siin: hõljuma; le rebord – siin: äär, ääris; se cramponner – klammerduma; étendre – siin: sirutama; se hâter – kiirustama; une ondulation – lainetus Il y avait dans le jardin du Luxembourg deux enfants se tenant par la main. L’un

pouvaitavoirseptans, l’autrecinq.Lapluie lesayantmouillés, ilsmarchaientdans lesalléesducôtédusoleil;l’aînéconduisaitlepetit;ilsétaientmalvêtusetpâles;ilsavaientunaird’oiseauxsauvages.Lepetitdit:«J’aifaim.»L’aîné déjà un peu protecteur, conduisait son frère de la main gauche et avait une

baguettedanssamaindroite.Il avait plu la veille, et même un peu le matin. Les deux petits abandonnés étaient

parvenus près du grand bassin et tâchaient de se cacher; ils se tenaient derrière labaraqueoùlescygnesavaientleurabri.Presqueaumêmeinstantquelesdeuxenfants,unautrecouples’approchaitdugrand

bassin.C’étaitunbonhommedecinquanteansmenantparlamainunbonhommedesixans.Sansdoutelepèreavecsonfils.Lebonhommedesixanstenaitunegrossebrioche…Ils s’étaient arrêtés près du bassin pour regarder les deux cygnes… Le fils mordit labrioche,larecracha,etbrusquementsemitàpleurer.–Pourquoipleures-tu?demandalepère.–Mongâteaum’ennuie,réponditl’enfant.–Tun’enveuxplus?–Non.–Jette-leauxcygnes.L’enfanthésita.Onneveutplussongâteau,cen’estpasuneraisonpourledonner.Le

pèrepoursuivit:–Soishumain.Ilfautavoirpitiédesanimaux.Etprenantàsonfilslegâteau,illejetadanslebassin.–Rentrons,ditlepère…Cependant, en même temps que les cygnes, les deux petits misérables s’étaient

approchés de la brioche. Elle flottait sur l’eau. Le plus petit regarda le gâteau, le plusgrandregardait lebourgeoisavecson filsquis’enallaient…Sitôthorsdevue2, l’aînése

Page 4: XI klassi õpik 2019

4

couchavivementàplatventresur lereborddubassin,et,s’y cramponnantde lamaingauche,penchésurl’eau,étenditavecsamaindroitesabaguetteverslegâteau.Lescygnes,voyantl’ennemi,se*hâtèrent,etensehâtant,firentunmouvementutile

aupetitpêcheur;l’ondulationpoussalabriocheverslabaguettedel’enfant.Ildonnauncoupvif,ramenalabrioche,effrayalescygnes,etayantsaisilegâteau,seleva.Legâteauétaitmouillé,maislesenfantsavaientfaimetsoif.L’aînéfitdeuxpartsdela

brioche,unegrandeetunepetite,prit lapetitepour lui, etdonna lagrandeà sonpetitfrère. d’aprèsVictorHugo«LesMisérables»(paruen1862)__________ 1« Les Misérables » – Victor Hugo romaani „Hüljatud“ originaali pealkiri; la misère – viletsus, õnnetus, vaesus; les misérables – õnnetud inimesed 2sitôt hors de vue – kohe, kui nad olid silmapiirilt kadunud; sitôt = aussitôt

RÉPONDEZAUXQUESTIONS!1) Les personnages de ce passage représentent des couches sociales différentes.Lesquelles?2)Pouvez-vouscaractérisercespersonnagesquireprésententlabourgeoisie?3)Lequeldecesdeuxbourgeoisestleplushumain,lepèreoulefils?Pourquoi?4)Ya-t-ilbeaucoupd’enfantsabandonnésenEstonie?Commentsedébrouillent-ils?5)Quidevraits’occuperd’eux?

DEMAIN,DÈSL’AUBE…Demain,dèsl’aube1,àl’heureoùblanchitlacampagne,jepartirai.Vois-tu,jesaisquetum’attends.J’iraiparlaforêt,j’iraiparlamontagne.Jenepuisdemeurerloindetoi2pluslongtemps.

Jemarcherailesyeuxfixéssurmespensées,sansrienvoiraudehors,sansentendreaucunbruit,seul,inconnu,ledoscourbé3,lesmainscroisées,triste,etlejourpourmoiseracommelanuit.

Jeneregarderainil’ordusoirquitombe,nilesvoilesauloindescendantversHarfleur,etquandj’arriverai,jemettraisurtatombeunbouquetdehoux4vertetdebruyère5enfleurs.

VictorHugo(1802–1885)«LesContemplations»__________ 1dès l’aube (f) – alates koidikust 2Le 4 septembre 1843 la fille du poète Léopoldine Hugo (19 ans) et son époux se sont noyés dans la Seine. Ils furent enterrés à Villequier (en Normandie), dans le petit cimetière qui domine la Seine. 3le dos courbé – selg küürus

4le *houx – astelpõõsas 5la bruyère – kanarbik

ATTENTION!«IL»IMPERSONNEL–UMBISIKULINE«IL»Quelleheureest-il?–Ilest2heuresmoinslequart.Queltempsfait-il?–Ilfaitmauvais(beau)tempsaujourd’hui.Ya-t-ildessangliers(metssigu)danslesforêtsestoniennes?–Oui,ilyenabeaucoup.Faut-ilenleverleschaussures?–Non,ilnefautpas.Est-ilvrai(possible)quelesFrançaismangentdesgrenouilles?–Non,cen’estpasvrai.Dequois’agit-il?–Ils’agitdelaconduitedevotrefils.Quereste-t-ildenosamours?–Ilmeresteunevieillephotodemajeunesse.Ilestimportantdechoisirunrestaurantderenompourbienmanger.

Page 5: XI klassi õpik 2019

5

QUERESTE-T-ILDENOSAMOURSCesoirleventquifrappeàmaportemeparledesamoursmortesdevantlefeuquis’éteint.Cesoirc’estunechansond’automnedanslamaisonquifrissonneetjepenseauxjourslointains.Quereste-t-ildenosamours,quereste-t-ildecesbeauxjours?–Unephoto,vieillephotodemajeunesse.Quereste-t-ildesbilletsdoux1,desmoisd’avril,desrendez-vous?–Unsouvenirquimepoursuitsanscesse.Bonheurfané2,cheveuxauvent,baisersvolés,rêvesmouvants3,quereste-t-ildetoutcela,dites-le-moi?–Unpetitvillage,unvieuxclocher,unpaysagesibiencachéetdansunnuage,lechervisagedemonpassé.Lesmots,lesmotstendresqu’onmurmure,lescaresseslespluspures,lessermentsaufonddesbois.Lesfleurs,qu’onretrouvedansunlivredontleparfumvousenivre,sesontenvolées.Pourquoi?

CharlesTrenet(1913–2000)__________ 1un billet doux = une petite lettre d’amour 2faner – närtsima 3mouvoir – liigutama; mouvant, e – liikuv, liigutav; le mouvement – liigutus

LESPROVINCESHISTORIQUESETLEURSCAPITALESOULEURSCHEFS-LIEUX(unchef-lieu=uncentreadministratif)l’Ile-deFrance–Paris l’Auvergne–Clermont-Ferrandl’Alsace–Strasbourg laProvence–Marseille,Aix-en-Provence[εks]laChampagne–Reims[s] laSavoie–ChambérylaLorraine–Metz[mεs],Nancy lePoitou–PoitierslaPicardie–Amiens l’Artois–Arras[s]laNormandie–Rouen l’Anjou–AngerlaBretagne–Rennes leMaine–LeMans[mã]laBourgogne–Dijon laGuyenne–BordeauxleBéarn–Pau leLanguedoc–Toulouse,Montpellier

Page 6: XI klassi õpik 2019

6

EXERCICES

1.Formezdesadjectifsverbaux:unemusique+chanter=lamusiquechantanteunevoix+mourir untravail+fatigueruneeau+courir unelecture+fatiguerunesoirée+danser desfeuilles(f)+jaunirIIunprince+charmer uneprairie+verdirIIdesgens+bienpenser uneentrée+payerdescouleurs(f)+voir unefemme+ravirIIunehistoire+amuser uneconduite+compromettre(mainetkahjustama)

2.Employezleparticipeprésent,l’adjectifverbaloubienlegérondif.Indiquezlaformequevousavezemployée:1) Dans ce jardin il y a toujours des enfants (jouer) ………. à la balle. 2) Quelle femme(ravir)………. ! 3) Je vouspried’ouvrir lemanuel à lapage (précéder)……… . 4) (Avoir)……….malàlatête,jesuisrestéchezmoi.5)Bravemarinvidasonverre;sansremercier,tout (pleurer)……… , il regagna sonbâtiment. (chansonpop.) 6)Ellem’a répondud’unevoix (mourir) ………. 7) Elle rencontra trois capitaines (passer) ………. par la Lorraine.(chansonpop.)8)Quedemanifestants(défiler)……….auxChamps-Élysées!9)Commentpeut-ellevousplaire,cettebelleaubois(dormir)……….?10)J’aitrouvéunporte-monnaie(contenir)……….300euros.11)MmeDupontestvraiment(séduire)……….!12)C’estunefemme(aimer)……….plaire.13)Onchercheunesecrétaire(comprendre)……….l’anglaiset (savoir)………. se conduireconvenablement.14) Ilmeserrait lamain tout (regarder)……….ailleurs.15)ÀlaBelleÉpoqueilyavaitbeaucoupdecafés(chanter)……….àParis.16) (être) ……….malade, je n’ai pas pu assister à cette réunion de syndicat. 17) Le 14juilletj’aivusurlePontNeufdesjeunesfilles(charmer)……….(chanter)……….et(danser)………. avec des garçons au son de l’accordéon. 18) (se coucher) ………. j’ai entendu unappel. 19) Nous nous embrassions sans cesse (se promener) ………. sur les GrandsBoulevards.20)«Chronique»–quellerevue(intéresser)……….!21)Versezdansmatassede l’eau(bouillir)………. , s’il vousplaît!22) J’aivu l’eau (luire)……….et (bouillir)……….souslesoleil.23)Lesautresogresn’osèrentpasentrerdanslechâteau,(savoir)………queleRoiyétait.(Perrault)24)Jerevoislavilleenfêteetendélire,(suffoquer)………souslesoleiletsouslajoie.(lachansondePiaf«LaFoule»)

3.Ilafiniletravail.Ilestretournéchezlui.–Ayantfiniletravail,ilestretournéchezlui.1) Je me suis réveillé(e). Je me suis levé(e). 2) Je me suis levé(e). J’ai fait de lagymnastique. 3) J’ai fait de la gymnastique. J’ai prismon petit déjeuner. 4) J’ai bu unetassede caféau lait et j’aimangéune tartineau jamboncuit. Je suis sorti(e).5) Je suissorti(e). Jemesuisdirigé(e)vers labouchedemétro.6) Jesuisarrivé(e)aubureau, j’aibavardéavecmes collègues.7) J’aibavardéàmonaise. Je suis allé aubistro.8) Je suisentré(e)danslebistro.J’aivumonancienamiDédé.9)Nousnoussommesserréslamain.Nousnoussommesassisàunetable.10)Nousnoussommesséparésàuneheure.Jesuisrentré(e) dans mon bureau. 11) Je suis revenu(e) dans mon bureau. J’ai partagé mesimpressionsavecmescollègues.12)J’aipartagémesimpressionsavecmescollègues.J’airemarquéqu’ilétaitgrandtempsdes’enaller.13) Jemesuispromené(e)au jardindesTuileries, j’aipris lemétropourrentrerchezmoi.14) Je suis rentré(e)chezmoi. Jemesuiscouché(e)mesentantplusabattu(e)que jamais.15) Jemesuisréveillé(e). Il fallaitentreprendre quelque chose d’utile car je me sentais frais (fraîche) et vigoureux(vigoureuse).

Page 7: XI klassi õpik 2019

7

4.Mettezaupluriel:1) L’empire naît, existe et disparaît. 2) L’homme vient au monde, souffre et meurt. 3) Lafemme grandit, apprend, surprend. 4) L’enfant grandit, va à l’école et devient plus sage. 5)L’élèvelit,écritetfaitdesexercices.6)Lefan[fan]defootballarrive,semetencolèreets’enva.7)Lechienaboie,hurle(ulguma)etmordparfois.8)L’ivrogneboitcarilatoujoursfroid.9)Legarçonéteintlalumièreets’endort.10)LeSuisseseconduittrèscommeilfautetneditjamaisdebêtises.

5.rien/personne/plusAttendez-vousquelqu’un?–Non,jen’attends………...Est-cequetum’aimestoujours?–Non,jenet’aime………...As-tubesoindequelquechose?–Non,jen’aibesoinde………...Est-cequequelqu’unestabsent?–Non,………..n’estabsent.Avez-vousquelquechosecontrelagrippe?–Non,jen’ai………..contrelagrippe.As-turencontréquelqu’un?–Non,jen’airencontré………..Marie,a-t-elletoujoursdelafièvre(palavik)?–Non,ellen’a………..defièvre.Avez-vousentenduquelquechose?–Non,nousn’avons………..entendu.Avez-vousquelquechoseàdéclarer?–Non,nousn’avons………..àdéclarer.Connaissez-vousquelqu’unquipourraitnousaider?–Non,jeneconnais………...Pierre,est-iltoujoursmalade?–Non,iln’est………..malade,ilseportebien.

6.Ilest7h45.–Ilesthuitheuresmoinslequart.Ilest10h30. Ilest14h30.Ilest11h. Ilest13h05.Ilest9h40. Ilest13h50.Ilest10h15. Ilest15h55.Ilest24h. Ilest8h30.Ilest24h30. Ilest6h10.Ilest11h45. Ilest11h45.Ilest1h58. Ilest12h35.

7.Traduisezetracontez:A.Siinonväikelõik(unpassage,unextrait),misonvõetudV.Hugokuulsastromaanist

„Hüljatud”.TegevustoimubLuxembourg’iaiasPariisis.Eelmiselpäevalolivihmasadanud,mistõttuaedonmärg.Kaksväikestpoissi sisenevad, teineteisel käestkinnihoides, aeda.Üks poiss võiks olla seitsmene, teine viiene. Nad on viletsalt riides ja neil on kõht tühi.Lapsed suunduvad suure tiigi poole, et vaadata luiki. Vanemvend juhibnooremat.Temaparemaskäesonkepike.Peagisisenebaedaveelükspaarike:viiekümnenemees javäikekuueaastanepoiss - isa japoeg.Kõikviitabsellele(toutporteàcroire),et teguonrikastekodanlastega.Kanemadtulidsuuretiigiäärdelindeimetlema.Kuueaastaselmehikeselonkäessuurvõisai.Tavaatabomakooki,hammustab,siissülitabsuustvälja.Äkkipuhkebtanutma.B. Isa tahab teada,mis talon.Poissvastab,etkookon tallevastumeelt jaet taei taha

sedaenam.Sellepealesoovitabisakoogiluikedelevisata.Poisskõhkleb.Kuikookienameitaheta,eipeajusedateisteleäraandma!Lõpuksvõtabisakoogijaviskablindudele.Peaginad lahkuvad.Kookhõljubveepeal.Kaksväikemeest lähenevad tiigile ja vaatavadkoogisuunas. Kuid ka luiged on kooki märganud. Kes on (fut. simple) esimene? Vanem poissvaatab eemalduvate kodanlaste poole, siis vaatab kooki. Ta heidab kõhuli ja tõmbabkepikesegakoogiendapoole.Kookonülenimärg,kuidlastekõhtonvägatühi.Vanemvendmurrabkoogikaheks,annabsuurematüki(lemorceau)omaväikeselevennalejaväiksemavõtabendale.Kirjanikusõnumonvägalihtne:vaesedinimesedontihtipaljuinimlikumadkuirikkad.

Page 8: XI klassi õpik 2019

8

KUIPALJUKELLON?–Kuipaljukellpraeguon?–Kellontäpseltseitse.–Polevõimalik!Nähtavastikäibteiekellette.–Ei,taeikäiette.Pigemjääbtamõneminutitaha.Vaadake,jubahämardub.–Tõepoolest.Onjubapime.Kuikiirestiaegmöödub!–Jah,aegmöödubkiirestijamevananemeigapäevaga.Elutulebärakasutada.Muide,midateteetetänaõhtul?–Tänaõhtullähenmavennanaisegakinno.–Miskellalgabseanss?–Veerandüheksa.–Jamiskelltalõpeb?–Kolmveerandkümme.–Jamidateteetepärastkino?– Kell pool üksteist on mul kohtamine ühe sõbraga ja kell kaksteist öösel pean ma olemakodus.Läinudvoodisse,kustutantulejauinun.–Tepoleniisiiskunagivaba.Teoletealatihõivatud.–Polemidagiparata.Sellineonelu.–Kuisaakshommekokku?–Milleks?–Etkusagileminna,näiteksloomaaeda.ÄrgeöelgeEI!Anunteid!–Nõus.Jakusmekohtume?–MasaadanteileSMS-i(sõnumi).Egateeiusaldaksmulleomataskutelefoninumbri?–Palun.Pangekirja:36-89-44-107(üks-null-seitse).Saatkemullepigemmail.–Agamulpoleteieelektroonilistaadressi.–Pangekirja:[email protected]([email protected])–Bois,millisetähegalõpus?–BoisS-iga–@–freeinglispäraselt–punkt–FR.Kõikonilmasuurtetähtedeta.–BoisS-iga–@–F,R,E,E,punkt–FR.Kõikonväikestetähtedega.–Justnii!Homseni!

Page 9: XI klassi õpik 2019

9

LEÇON2

LORSQUEL’ENFANTPARAÎTLorsquel’enfantparaît,lecercledefamilleapplauditàgrandscris.Sondouxregardquibrillefaitbrillertouslesyeux,etlesplustristesfronts,lesplussouillés1peut-être,sedérident2soudainàvoirl’enfantparaître,innocentetjoyeux…Quelquefoisnousparlons,enremuantlaflamme,depatrieetdeDieu,despoètes,del’âmequis’élèveenpriant;l’enfantparaît,adieulecieletlapatrieetlespoètessaints!lagravecauseries’arrêteensouriant…Ilestsibeau,l’enfant,avecsondouxsourire,sadoucebonnefoi,savoixquiveuttoutdire,sespleursviteapaisés,laissanterrersavueétonnéeetravie,offrantdetoutespartssajeuneâmeàlavieetsaboucheauxbaisers!Seigneur!préservez-moi3,préservezceuxquej’aime,frères,parents,amis,etmesennemismêmedanslemaltriomphants,dejamaisvoir,Seigneur,l’étésansfleursvermeilles,lacagesansoiseaux,laruchesansabeilles,lamaisonsansenfants! VictorHugo«Lesfeuillesd’automne»__________ 1 les plus souillés = les plus sales 2 se dérider = sourire, rire (la ride – korts; dérider – kortse siluma) 3 préserver – ära hoidma, kaitsma

LESTEMPSIMMÉDIATS–LÄHIMADAJAD1) Le futurproche (immédiat) adeux formes.Une formeest liée auprésent, l’autre estliéeaupassé:jevaismanger j’allaismangertuvasmanger tuallaismangerilvamanger ilallaitmangernousallonsmanger nousallionsmangervousallezmanger vousalliezmangerilsvontmanger ilsallaientmanger

Pierrevasecoucher.Pierrem’aditqu’ilallaitsecoucher.

Page 10: XI klassi õpik 2019

10

2) Lepassé récent (immédiat) aégalementdeux formes.Une formeest liéeauprésent,l’autreestliéeaupassé:jeviensdemanger jevenaisdemangertuviensdemanger tuvenaisdemangerilvientdemanger ilvenaitdemangernousvenonsdemanger nousvenionsdemangervousvenezdemanger vousveniezdemangerilsviennentdemanger ilsvenaientdemanger

Veux-tumanger?–Merci,jeviensdemanger.Allô!Quefais-tu,Jean?–Jeviensdemecoucher.Lespectaclevenaitdecommencer,quandnoussommesentrésdanslasalle.

ZAZIEAIMELEMÉTROpersonnages : Zazie – une petite fillette qui arrive à Paris ; Gabriel – un jeune homme, son oncle qui vient chercher sa nièce à la gare Saint-Lazare ; Charles – l’ami de Gabriel –JesuisZazie,jepariequetuesmontontonGabriel.–C’estbienmoi.Oui,jesuistononcle.–Tusensbon.–UnparfumdeDior!–Tum’enmettrasunpeuderrièrelesoreilles?–C’estunparfumd’homme…Etmaintenantenroute!–Tonton,onvaprendrelemétro?–Aujourd’hui,pasmoyen.C’estlagrève.–C’estlagrève?Ah,lessalauds!Ah!lesvaches!Mefaireçaàmoi!–Cen’estpasseulementàtoiqu’ilsfontça.–Jem’enfous.Moi,quiétaitsiheureuse,sicontentedeprendrelemétro!–Etpuis,ilfautsedépêcher.Charlesattend.–Oh,celui-là,jeleconnaisd’aprèslesmémoiresdugénéralVermot1.–Maisnon,maisnon!Pascelui-là.Celui-ciestunami,ilaunevoiture.Tuascompris?Enroute!Monteetnesoispassnob!…–(Charles)Bonjour,petite.Elleestmarrante,tapetitenièce…–(Gabriel)Ah,Paris,quellebelleville!Regarde,Zazie!–Jem’enfous.J’aimemieuxprendrelemétro.–Lemétro!Lemétro!Maislevoilà!–Lemétro,c’estsousterre.–Maiscelui-là,c’estl’aérien.–Alorscen’estpaslemétro.–Jevaist’expliquer.Quelquefoisilsortdeterre,etensuiteilyentredenouveau.–Deshistoires!–Etça!Regarde!LePanthéon!N’est-cepas,Charles!–(Charles)Maisnon,cen’estpaslePanthéon.–Etqu’est-cequec’estqueça,d’aprèstoi?–Oùça?–Là.Tuvois?–Maiscen’estpaslePanthéon,c’estlagaredeLyon.NoussommessurlaRivedroite!– Peut-être. N’en parlons plus. Mais regarde-moi ça, Zazie! C’est chouette commearchitecture!C’estlesInvalides.–Tuestombésurlatête,Gabriel.Çan’arienàvoiraveclesInvalides.–Ehbien,sicen’estpaslesInvalides,apprends-nouscequec’est.–C’estlacasernedeReuilly.

Page 11: XI klassi õpik 2019

11

– Zazie, si ça te plaît de voir vraiment les Invalides et le tombeau véritable du vraiNapoléon,jet’yconduirai.–Napoléon,ilnem’intéressepasdutoutavecsonchapeauàlacon2.–Qu’est-cequit’intéressealors?–Lemétro!

d’aprèsRaymondQueneau«Zaziedanslemétro»__________ 1le général Vermot – viimase sõja ajal kindral de Gaulle’ile allunud ohvitser; koomika on selles, et väike Zazie mõtles, et talle tuli vastu president Charles de Gaulle ise 2avec son chapeau à la con – oma idootliku kaabuga; koomika on selles, et väikese lapse suust kostub vulgaarne à la con

ATTENTION!prendreletrainprendreleT.G.V.(trainàgrandevitesse)prendrel’autobus[s]prendreletrolleybus[s]prendreletram[tram]prendrel’avionprendrelebateau(lepaquebot)prendrelemétroprendreuntaxiprendresavoiture(Mais:alleràpied;alleràcheval;alleràbicyclette)prendreunedouche prendrefroidprendreunbain prendregarde(ettevaatlikolema)prendresonpetitdéjeuner prendreplace(istetvõtma)prendresondéjeuner prendrepart(osavõtma)prendresondîner

GAVROCHEETLESRATSériger – püstitama; la campagne – siin: sõjakäik; la maçonnerie – siin: krohv; héberger – majutama;s’égarer–äraeksima;lapalissade–varbaed;uneéchelle–redel;lechantier–ehitusplats;appliquer–siin:asetama;letrou–auk;lecolosse–hiiglane;terrifier–hirmutama;le,lamôme–põngerjas;daigner– suvatsema; la crevasse – pragu, lõhe; la couleuvre – nastik; la fente – pragu;une agilité – väledus;bourrer–täistoppima;fourrer–toppima,pistma;uneexplosion–puhang,plahvatus;latente–telk;lecandélabre – suur lühter; ébranler – raputama; le coude – küünarnukk; interpeller – kõnetama; lapaupière–silmalaugNapoléonBonaparte avait l’intention d’ériger, en souvenir de sa campagne d’Egypte, au

milieudelaplacedelaBastille,àl’emplacementdel’ancienneprison,làoùsedressedenosjours lacolonnede Juillet,unéléphanténorme.Lamaquetteétaitdéjàprête,maisaprès labatailledeWaterlooen1815personnen’ypensaitplus.C’estdansleventredecetéléphantenboisetenmaçonneriequeVictorHugohébergesonhérosnomméGavroche–unvraigamindeParis.UnsoirGavrochetrouvedanslaruedeuxpetitsgarçonségarésetlesamènechezlui.Ilyavaitlà,couchéelelongdelapalissade,uneéchellequiservaitlejourauxouvriers

duchantiervoisin.Gavrochelasouleva,etl’appliquacontreunedesjambesdedevantdel’éléphant.Puisilmontral’échelleetletroudansleventreducolosseetdit:− Montezetentrez!Lesdeuxgarçonsseregardèrentterrifiés.

− Vousavezpeur,mômes!s’écriaGavroche.Etilajouta:

Page 12: XI klassi õpik 2019

12

− Vousallezvoir!Etenunclind’œil1,sansdaignerseservirdel’échelle,ilarrivaàlacrevasse.Ilyentra

commeunecouleuvrequiseglissedansunefente.− Eh bien, cria-t-il, montez donc, les mômes, vous allez voir comme on y est bien!Monte,toi!dit-ilàl’aîné,jevaistetendrelamain.L’aînéserisqua.Etquandilfutàsaportée2,illesaisitparlebrasetletiraàlui.

− Maintenant,fitGavroche,attends-moi.Monsieur,prenezlapeinedevousasseoir.Et,sortantdelacrevassecommeilyétaitentré,ilselaissaglisserlelongdelajambe

de l’éléphantavec l’agilitéd’unsingeettombadeboutsursespiedsdans l’herbe,prit lepetit de cinq ansdans ses bras et le planta aubeaumilieude l’échelle, puis il semit àmonterderrièreluiencriantàl’aîné:− Jevaislepousser,tuvasletirer.En un instant le petit fut monté, poussé, traîné, tiré, bourré, fourré dans le trou.

Gavroche,entrantaprèslui,semitàapplaudiretcria:− Nousyvoilà!VivelegénéralLaFayette3!Cetteexplosionpassée,ilajouta:

− Mômes,vousêteschezmoi!Uneclartésubiteleurfitclignerlesyeux4.Gavrochevenaitd’allumerundecesbouts

deficelletrempésdanslarésine5qu’onappelleratdecave…Etillespoussaverscequenoussommesheureuxd’appelerlefonddelachambre.Làétaitsonlit.LelitdeGavrocheétait complet. C’est-à-dire qu’il y avait un matelas, une couverture et une alcôve avecrideaux. L’alcôve, c’était un grillage de cuivre6. L’ensemble ressemblait à une tented’esquimau.− Mômes, àquatrepattes! ditGavroche, et il fit entrer ses invitésdans la cage, puis ilrefermahermétiquementl’ouverture,tenanttoujoursleratdecaveàlamain.− Maintenant,dit-il,dormez!Jevaiséteindrelecandélabre.Àpeinelalumièreétait-elleéteintequ’untremblementsinguliercommençaàébranler

le grillage sous lequel les trois enfants étaient couchés. Le petit garçon de cinq ans,entendant ce bruit au-dessus de sa tête, poussa du coude son frère aîné,mais le frèredormaitdéjà, commeGavroche le lui avaitordonné.Alors lepetitn’enpouvantplusdepeur,osainterpellerGavroche:− Monsieur?− Hein?fitGavrochequivenaitdefermerlespaupières.− Qu’est-cequec’estdoncqueça?− Cesontlesrats,réponditGavroche.Cependantlepetitnes’endormaitpas.

− Monsieur!reprit-il.Qu’est-cequec’estquelesrats?− Cesontdessouris.− Maispourquoin’avez-vouspasdechat?− J’enaieuun,réponditGavroche,j’enaiapportéun,maisilsmel’ontmangé.− Quiçaquiétaitmangé?− Lechat.− Quiçaquiamangélechat?− Lesrats.− Lessouris?− Oui,lesrats.L’enfant,consternédecessourisquimangentleschats,poursuivit:

− Monsieur,est-cequ’ellespeuventnousmanger,cessouris-là?− Cen’estpasimpossible.Laterreurdel’enfantétaitaucomble7.MaisGavrocheajouta:

Page 13: XI klassi õpik 2019

13

− N’aie pas peur! Ils ne peuvent pas entrer. Et puis je suis là. Tiens, prendsmamain.Tais-toi,etdors!

d’aprèsVictorHugo«LesMisérables»(paruen1862)__________ 1en un clin d’œil – ühe silmapilguga 2à sa portée – siin: tema käeulatuses 3La Fayette, Marie Joseph Paul Yves Roch Gilbert Mottier, marquis de (1757–1834) – il participa à la guerre d’Indépendance américaine; député de la noblesse aux États généraux; fondateur de la Garde Nationale après la prise de la Bastille; il eut l’idée de réunir les deux couleurs de la ville de Paris et le blanc royal (tricolore); partisan de la monarchie constitutionnelle; membre du Club des feuillants. Malgré son âge il participa à la révolution de Juillet 1830. 4cligner les yeux – silmi pilgutama v. kissitama 5un de ces bouts de ficelle trempés dans la résine – üks nöörijupp, mis on kastetud vaigu sisse 6L’alcôve, c’était un grillage de cuivre. – Alkooviks oli vasest võrk. (alkoov on eesriidega orv seinas voodi jaoks) 7au comble – haripunktis

RÉPONDEZAUXQUESTIONS!1)VictorHugo,àquelleépoquea-t-ilvécu?2)Quesavez-voussurlaviedeVictorHugo?3) Quelle école littéraire représente-t-il avec son œuvre (ses poésies, ses romans, sespièces)?4)Quels sont les thèmes soulevésdans les deuxpoésiesdeVictorHugo («Demain,dèsl’aube»,«Lorsquel’enfantparaît»)?

MADEMOISELLEDEPARISOnl’appelleMlledeParisetsavie,c’estunpetitpeulanôtre,sonroyaume,c’estlarued’Rivoli,sondestin,c’estd’habillerlesautres.Onditqu’elleestpetitemain1ets’ilestvraiqu’ellen’estpasgrande,quedebouquets,quedeguirlandes2elleasemésurnoschemins!Ellechanteunairdesonfaubourg,ellerêveàdessermentsd’amour,ellepleureetplussouventqu’àsontour3,MlledeParis.Elledonnetoutletalentqu’elleapourfaireunbalàl’OpéraetfileàlaPortedesLilas4,MlledeParis.Ilfaitbeauetlà-hautellevacoudreuncœuràsonmanteau.Maislecœurd’uneenfantdeParisc’estpareilauxbouquetsdeviolettes,onl’attacheaucorsageunsamedi,ledimancheonleperdàlafête.Adieu,guinguette5,adieu,garçon!Lavoilàseuleavecsapeine;etrecommencelasemaine,etrecommencelachanson.

Page 14: XI klassi õpik 2019

14

Ellechanteunairdesonfaubourg,ellerêveàdessermentsd’amour,ellepleureetplussouventqu’àsontour,MlledeParis.Ellevoleàpetitspaspressés,ellecourtverslesChamps-ÉlyséesetdonneunpeudesondéjeunerauxmoineauxdesTuileries.Ellefredonne,ellesourit.EtvoilàMlledeParis.

H.Contet/P.Durand_________

1elle est petite main – ta on algaja õmblejanna 2la guirlande – vanik 3elle pleure et plus souvent qu’à son tour – ta nutab sagedamini kui talle kohane on 4Porte des Lilas – metroopeatus ja kvartal Pariisis 5la guinguette – tantsuplatsiga vabaõhukohvik (tavaliselt äärelinnas või maal)

EXERCICES

1.Mettezlesverbesentreparenthèsesaufuturproche2èmeforme:1) Le spectacle (commencer), quand nous sommes entrés dans la salle. 2) Je

(s’endormir), lorsque Jeanm’a réveillé. 3) Il (répondre), quand un bruit détourna sonattention.4)Gavrocheaditauxenfantsqu’il(éteindre)lalumière.5)Nous(semettre)àtable, lorsque nous entendîmes quelqu’un crier dans la rue. 6) Vous (sortir), quand lapluiearecommencéàtomber.7)Ils(secoucher),lorsquelabonnefrappaàlaporte.8)Elleaeutellementpeur,qu’elleapenséqu’elle(mourir).9)Je(lire)monjournal,quandon m’a appelé au téléphone. 10) Nous (quitter) la maison, lorsque notre père nousrappela.

2.Mettezlesverbesentreparenthèsesaupassérécent2èmeforme:1)Lanuit(tomber),lorsquenoussommesarrivésauvillage.2)Gavroche(fermer)les

paupières,quandlefrèrecadets’adressaàlui.3)Je(secoucher),lorsqueJeanestentrédansmachambre.4)Quandnoussommesentrésdanslasalle,lespectacle(commencer).5)Onsemitàparlerducontratqu’on(signer).6)Nous(terminer)notredîner,lorsquePierre est arrivé. 7)Vous (arriver) à la gare, quand le train s’estmis enmarche. 8) Ils(entrer), quandmonsieur lemaire a commencé son discours. 9) Quand nous sommessortis dans la rue, la pluie (cesser) de tomber. 10) Jacqueline (se lever), lorsqu’elle aentendusonpetitfrèreappelerausecours.

3.Ajoutezencasdenécessitéunarticleoubienunadjectifpossessif(mon,ma,etc.):1)PouralleràTartuilfautprendre…autobusou…train.2)Chaquematinjeprends…

douche. 3) Si tu nem’aimes pas, je t’aime, si je t’aime, prends … gardeà toi! (l’opéra«Carmen»)4)Avez-vousdéjàpris…petitdéjeuner?5)Oui,j’aipris…petitdéjeunerà7heures.6)Voustoussezetvouséternuez.Oùavez-vouspris…froid?7)Tuesrentrétrèstard.As-tupris…taxi?8)Non,j’aipris…proprevoiture.9)ÀParistoutlemondeprend…métroouvaàpied.10)Pourquoiêtes-vousdebout?Prenez…place,s’ilvousplaît.11)Je voudrais aller au Kadriorg. Faut-il prendre … trolleybus? 12) Non, prenez … tramnuméro trois.13) Julienepourrapasprendre…partànotreréunion,cardans l’après-midielleprendra…trainpouralleràBruxelles.14)Sivousprenez…bateau,prenez…garde!Neprenezpas…froid!

Page 15: XI klassi õpik 2019

15

4.Terminezlesphrasessuivantes:AumilieudelaplacedelaBastilleàParissedressedenosjours…………….AumilieudelaplacedelaConcordesedressedenosjours…………….Aumilieudelaplacedel’Étoile(CharlesdeGaulle)sedressedenosjours…………….AumilieudelaplaceVendômeàParissedressedenosjours…………….AumilieudelaplacedelaRépubliqueàParissedressedenosjours…………….Aumilieudelaplacedel’OpéraàParissedressedenosjours…………….Àl’extrémitéseptentrionalduChamp-de-MarsàParissedressedenosjours…………….SurlabutteMontmartreàParissedressedenosjours………………….Àl’extrémitéorientaledel’îledelaCitéàParissedresse…………….SurlamontagneSainte-Geneviève,aucœurduQuartierlatin,sedresse……………….AuboutdelarueRoyale,làoùcommencentlesGrandsBoulevards,sedresse……………….

5.Traduisezetracontez:A.Siinon(voici)üksteinelõikV.Hugokuulsastromaanist„Hüljatud".Tegevus(l’action)

toimubBastilleväljakulPariisis,seal,kustänapäevalkerkib Juulikolonn jaOpéra-Bastille.Napoléon I tahtis siia püstitada (y ériger) suure elevandi, mille (dont) makett oli jubavalmis. Kuid 15 aastat peale Waterloo lahingut ei mõelnud sellele enam keegi. V. Hugomajutab (héberger) selle maketi kõhtu ühe oma tegelase (le personnage) – ühe väikesePariisi tänavapoisi, nimega Gavroche, kellest on saanud (devenir) tõeline prantslastepealinnasümbol.Kirjanik fikseeribepisoodi (unépisode),milkakshüljatud lastkohtavadGavroche’ikesostabneileleibajaviibnadendapoole.Näheskolossi,onlastelhirm,kuidGavrochejulgustab(encourager)neid.Seejärelaitabtaneilsisenedaaukuelevandikõhus.Gavroche süütabüheväikese lambi,mida ta isenimetabkandelaabriks, ja tõukab lapsedpuuri. Gavroche’i voodi on täies koosseisus: onmadrats, tekk, kaks-kolmpatja, kuid linu(lesdraps)eiole.Kolmlastpoevad(seglisser) tekialla,Gavrochekustutab lambi jakäsib(direde)neilmagada.B. Vanem vend uinub kohe, kuid noorem ei saa uinuda, sest ta kuuleb imelikku kära.

Lapstahabteada,misseeon.Gavrochevastab,etneedonrotid.Väikemeeseitea,misonrotid, ja taküsib,midaseesõna tähendab.Gavrocheselgitab (expliquer) talle, et rotidonhiired,kuidveidiväiksemad.Sellepeale(là-dessus)küsiblaps,miksGavroche’ilpolekassi.Gavrochevastab,et talolikass,kuid rotid sõid taära.Lapseimõista,keskellepooltärasöödi,jakuitasedamõistab,ontemahirmharipunktis.Gavrocherahustabteda,öeldes,etrotideisaasiseneda,sestpuuronhästisuletud.Taulatabväikemehelekäe,sulgebkaisesilmalaudjavarstinadmagavadkõikkolmekesi.Mõned(certains)Louvre’ikülastajad(lesvisiteurs)usuvadära tundvat (reconnaître)Gavroche’iEugèneDelacroix’maalilLalibertéguidant le peuple. Paraku (hélas) on see vale. Romaan „Hüljatud" ilmus 1861. Pilt onmaalitud1830.Kõikviitabsellele,etkunstnikvõisinspireeridakirjanikku.

ZAZIEARMASTABMETROOD–MinaolenZazie.Veankihla,etsinaoledkiminuonuGabriel.–Seeolentõestimina.Jaa,maolensinuonu.–Küllsalõhnadhästi.–Diorilõhnaõli!–Panedsamullekaveidikekõrvataha?–Seeonjumeestelõhnaõli…Aganüüdteele!–Onu,kasmesõidamemetrooga?–Tänaeisaa.Tänaonstreik.–Tänaonstreik?Onalleslurjused!Sead!Mängidamullesellistvingerpussi!–Egamitteainultsulle.–Misseeminussepuutub.Jaminaolinjubaniiõnnelik,etsaanmetroogasõita!–Mepeamekiirustama.Charlesootab.

Page 16: XI klassi õpik 2019

16

–Oo,tedamatunnenkindralVermot’memuaaridejärgi.– Oh ei, mitte too. See on minu sõber, kellel on auto. Said aru? Teele! Sisene ja ärapeenutse!–(Charles)Tere,pisike.Küllsinuväikeõetütaronnaljakas…–(Gabriel)Oo,Pariis!Kuiiluslinn!Vaata,Zazie!–Õigemulasi!Maeelistanmetrood.–Metrood!Metrood!Agasealtajuon!–Metrooonmaaall.–Agaseesealmaapealne.–Siispoleseemetroo.–Koheseletansulle.Mõnikordtulebtamaaaltväljajasiislähebuuestimaaallatagasi.–Väljamõeldis!–Jatoo!Vaata!Panthéon!Kaspole,Charles?–(Charles)Ohei.SeepolePanthéon.–Misseesiissinuarustpeaksolema?–Kus?–Seal.Näed?–SeepolejuPanthéon,seeonLyoniraudteejaam.MeolemeSeine’iparemalkaldal.–Võib-olla.Ärmesellestenamräägime.Agavaataseda,Zazie!SeeonInvalides.–Saoledpeastpõrunud,Gabriel.SelpolemidagipistmistInvalides’iga.–KuiseeeioleInvalides,ütlemeilesiis,misseeon.–SeeonReuilly’kasarmu.– Zazie, kui sa tõepoolest tahad Invalides’i ja Napoléoni ehtsat hauda näha,ma viin susinna.–Napoléonomatotrakaabugaeihuvitamindpõrmugi.–Missiissindhuvitab?–Metroo!

Page 17: XI klassi õpik 2019

17

LEÇON3

CHANSONPOURL’AUVERGNATElleestàtoicettechansonToil’AuvergnatquisansfaçonM’asdonnéquatreboutsdeboisQuanddansmavieilfaisaitfroidToiquim’adonnédufeuquandLescroquantesetlescroquants2Touslesgensbienintentionnés3M’avaientfermélaporteaunezCen’étaitrienqu’unpeudeboisMaisilm’avaitchauffélecorpsEtdansmonâmeilbrûleencoreàlamanièred’unfeudejoie.Toil’AuvergnatquandtumourrasQuandlecroquemort4t’emporteraQu’ilteconduiseàtraverscielAupèreéternel.ElleestàtoicettechansonToil’hôtessequisansfaçonM’asdonnéquatreboutsdepainQuanddansmavieilfaisaitfaimToiquim’ouvristahuche5quandLescroquantesetlescroquantsTouslesgensbienintentionnésS’amusaientàmevoirjeûner6Cen’étaitrienqu’unpeudepain

Maisilm’avaitchauffélecorpsEtdansmonâmeilbrûleencoreàlamanièred’ungrandfestin7.Toil’hôtessequandtumourrasQuandlecroquemortt’emporteraQu’ilteconduiseàtraverscielAupèreéternel.ElleestàtoicettechansonToil’étrangerquisansfaçonD’unairmalheureuxm’assouriLorsquelesgendarmesm’ontprisToiquin’aspasapplaudiquandLescroquantesetlescroquantsTouslesgensbienintentionnésRiaientdemevoiremmenerCen’étaitrienqu’unpeudemiel8Maisilm’avaitchauffélecorpsEtdansmonâmeilbrûleencoreàlamanièred’ungrandsoleil.Toil’étrangerquandtumourrasQuandlecroquemortt’emporteraQu’ilteconduiseàtraverscielAupèreéternel GeorgesBrassens[brasä(n)s] (1921–1981)

__________ 1un Auvergnat – un habitant de l’Auvergne (province historique dans le Massif Central) 2les croquantes et les croquants – siin: matsid, mühkamid; croquer – krõbistades närima

3les gens bien intentionnés – siin: korralikud inimesed (heade kavatsustega inimesed)

4le croquemort – surnuvankri juht, matja 5la *huche – leivaastja, leivakirst

6jeûner – paastuma, siin: nälgima

7le festin – pidusöök, söömapidu 8le miel – mesi

LESADJECTIFSDIFFICILESl’Auvergne–adj.auvergnat,e–unAuvergnat,uneAuvergnatelaNormandie–adj.normand,e–unNormand,uneNormandelaBretagne–adj.breton,bretonne–unBreton,uneBretonnelaBourgogne–adj.bourguignon,bourguignonne–unBourguignon,uneBourguignonnelaChampagne–adj.champenois,e–unChampenois,uneChampenoiselaProvence–adj.provençal,e–unProvençal,uneProvençalel’Anjou–adj.angevin,e–unAngevin,uneAngevinelePoitou–adj.poitevin,e–unPoitevin,unePoitevinel’Alsace–adj.alsacien,enne–unAlsacien,uneAlsaciennelaLorraine–adj.lorrain,e–unLorrain,uneLorrainelaSavoie–adj.savoyard,e–unSavoyard,uneSavoyardeleBéarn–adj.béarnais,e–unBéarnais,uneBéarnaise

Page 18: XI klassi õpik 2019

18

Monaco–monégasqueMoscou–moscoviteBerlin–berlinois,-eRome–romain,-eVienne–viennois,-eVarsovie–varsovien-neLondres–londonien,-neParis–parisien,-eReims–rémois,e

Nice–niçois,-eGenève–genevois,eSaint-Malo–malouin,-eStrasbourg–strasbourgeois,-eMadrid–madrilèneFlorence–florentin,-eNaples–napolitain,-eVenise–vénitien,-neBruxelles–bruxellois,e

LADERNIÈRECLASSEgronder – tõrelema, riidlema; le merle – rästas; siffler – vilistama; tenter – kiusatusse viima, ahvatlema; la scierie [siri] – saeveski; le pupitre – koolipink; solennel, solennelle [solanεl] – pidulik; le facteur – postiljon, kirjakandja; la chaire – kantsel, kateeder; solide – tugev, vastupidav; obliger – siin: sundima; une horloge – torni- v. seinakell; éclater – siin: puhkema; pahvatama; pâle – kahvatu; étouffer – lämmatama; achever – lõpetama; appuyer – nõjatama, toetama L’actiondecettehistoiresedérouleenAlsacejusteaprèslaguerrefranco-prussienneoulaguerre franco-allemande (1870–1871). La France a perdu cette guerre,mais elle a aussiperdudeuxprovinceshistoriques:l’AlsacetouteentièreavecsacapitaleStrasbourgetunepartie de la Lorraine. Voilà un épisode de cette époque tragique raconté par un petitAlsacien.Cematin-làj’étaistrèsenretardpouralleràl’école.J’avaispeurd’êtregrondé,d’autant

plusqueM.Hamelnousavaitditqu’ilnousinterrogeraitsurlesparticipes1.Unmomentl’idéemevintdefairel’écolebuissonnière2etdeprendremacourseàtraversleschamps.Letempsétaitsichaud,siclair!Onentendaitlesmerlessiffler,etdanslepré,derrière

lascierie [siri], lesPrussiens3s’entraînaient, faisant l’exercice.Toutcelametentaitplusquelarègledesparticipes.Maisbientôtj’eushonte,etjecourusversl’école.D’ordinaire, au commencementde la classe, il y avaitungrandbruit,mais ce jour-là

toutétaittranquillecommeunmatindedimanche.J’ouvrislaporteetj’entraiaumilieudecegrandcalme.M.Hamelmedittoutdoucementenmeregardantsanscolère:– Vaviteàtaplace,monpetit!Jem’assistoutdesuiteàmonpupitre.Alorsseulementjeremarquaiquenotremaître

portaitsonnouveaucostumevertqu’ilnemettaitquelesjoursdefêteoudedistributiondes prix4. Toute la classe avait quelque chose d’extraordinaire et de solennel [solanεl].Maiscequimesurprisleplus,cefutdevoiraufonddelaclassedesgensduvillageassisetsilencieux:l’ancienmaire,l’ancienfacteur,etpuisd’autrespersonnesencore.M.Hamelmontadanssachaireetdelamêmevoixdouceetgravedontilm’avaitreçu,

ilnousdit:– Mesenfants,c’estladernièrefoisquejevousfaislaclasse.L’ordreestvenudeBerlinde ne plus enseigner que l’allemand dans les écoles de l’Alsace et de la Lorraine. Lenouveaumaîtrearriverademain.Aujourd’huic’estvotredernièreleçondefrançais.Madernièreleçondefrançais!...Etmoiquisavaisàpeineécrire!Alorsd’unechoseàl’autre,M.Hamelsemitànousparlerdelalanguefrançaise,disant

que c’était la plus belle langue du monde, la plus claire, la plus solide: qu’il fallait lagarderentrenousetnejamaisl’oublier,parceque,quandunpeupletombeesclave,tantqu’iltientbiensalangue5,c’estcommes’iltenaitlaclefdesaprison.Puisilnouslutnotreleçon.Toutcequ’ildisaitmesemblaitfacile,facile.Surletoitde

l’écolelespigeonsroucoulaienttoutbas6,etjemedisaisenlesécoutant:– Est-cequ’onvalesobligeràchanterenallemand,euxaussi?

Page 19: XI klassi õpik 2019

19

Tout à coup l’horloge de l’église sonnamidi. Aumêmemoment, les trompettes desPrussiensquirevenaientdel’exerciceéclatèrentsousnosfenêtres.M.Hamelselevatoutpâle.– Mesamis,dit-il,mesamis,je…je…Maisquelquechose l’étouffait. Ilnepouvaitpasacheversaphrase.Alors il se tourna

vers le tableau,pritunmorceaudecraie,et, enappuyantde toutesses forces, il écrivitaussigrosqu’ilput:VIVELAFRANCE!Puisilrestalà,latêteappuyéeaumur,et,sansparler,avecsamainilnousfitsigne:

– C’estfini…allez-vousen!d’aprèsAlphonseDaudet(1840–1897)«Contesdulundi»

_________ 1qu’il nous interrogerait sur les participes – et ta küsib meilt ebareeglipäraste verbide partitsiipe (kesksõnu) 2faire l’école buissonnière = manquer la classe – poppi tegema; le buisson – põõsas 3les Prussiens = les Allemands; la Prusse – Preisimaa (endine kuningriik Saksamaal pealinnaga Berliin) 4la distribution des prix – siin: lõpuaktus; distribuer – jaotama, jagama 5tant qu’il tient bien sa langue – seni, kui ta säilitab oma keele 6les pigeons roucoulaient tout bas – tuvid kudrutasid tasakesi; roucouler – kudrutama

QUESTIONDIRECTEETINDIRECTE–OTSENEJAKAUDNEKÜSIMUSOtseseküsimusemuutmiselkaudsekstulebtehajärgmisedmuudatused:Est-ceque?→siQue?Qu’est-ceque?→ceque Qu’ya-t-il? Qu’est-cequ’ilya?→cequ’ilyaQu’est-cequi?→cequiJeanm’ademandé:«Est-cequetuesfatigué?»–Jeanm’ademandésij’étaisfatigué.Jeanm’ademandé:«Es-tufatigué?»–Jeanm’ademandésij’étaisfatigué.Jeanm’ademandé:«Qu’est-cequetufais?»–Jeanm’ademandécequejefaisais.Jeanm’ademandé:«Quefais-tu?»–Jeanm’ademandécequejefaisais.Jeanm’ademandé:«Qu’est-cequec’est?»–Jeanm’ademandécequec’était.Jeanm’a demandé: «Qu’y a-t-il dans ce jardin?» – Jeanm’a demandé ce qu’il y avaitdanscejardin.Jean m’a demandé: «Qu’est-ce qui t’intéresse?» – Jean m’a demandé ce quim’intéressait.Kõikülejäänudküsivadsõnad(où,d’où,pourquoi,comment,combien,quand,quel,quelle,lequel,laquelle,etc.)sarnasessituatsiooniseimuutu:Jeanm’ademandé:«Pourquoies-tusitriste?»–Jeanm’ademandépourquoij’étaissitriste.Jeanm’ademandé:«D’oùviens-tu?»–Jeanm’ademandéd’oùjevenais.Jeanm’ademandé:«Queltempsfait-il?»–Jeanm’ademandéqueltempsilfaisait.Jeanm’ademandé:«Commentvas-tu?»–Jeanm’ademandécommentj’allais.

AURESTAURANTNB! legarçon–kelner(meesterahvas)

laserveuse–ettekandja(naisterahvas)lecuisiner,lacuisinière–kokklechefcuisinier–peakokk

–Monsieur!Passez-nouslacarte,s’ilvousplaît!…Jevousremercie.–Qu’ya-t-il aumenu?Onvavoirce que nousoffre le cuisinierenchef…Commehorsd’œuvre(entrées)ilnousproposedesescargotsdeBourgogne,deshuîtres,dufoiegras,descrudités,unesaladeniçoise.Moi,jeprendsdesescargots.

Page 20: XI klassi õpik 2019

20

–Sont-ilsvivants?–Non.Ilssontrôtisaufouravecdubeurreetdel’ail[aj].C’esttrèsbon.Essaye!Unefoisn’estpascoutume.–Bon.Jevaisessayer.Est-cequelesFrançaismangenttoujoursdupotage?–Onvavoir…uninstant…çayest:les*horsd’œuvrechauds:lepotageauxlégumes,lasoupeàl’oignon,leconsommédepoulet…–Leconsommé,c’estlebouillon,n’est-cepas?–Oui,maistoutporteàcroirequ’ils’agitdubouillonconcentré.Prendsplutôtunpotageauxlégumes,c’estleurspécialité.–D’accord.Etcommeplatprincipal?–Qu’est-cequetupréfères,laviandeoulepoisson?–Jepréfèrelaviande.–Leporc,lebœuf,lemouton,leveau,lepoulet?– Passe-moi la carte, s’il te plaît... Ça y est! Le rôti de porc à l’alsacienne avec de lachoucrouteàl’étuvée.–Etmoi,jeprendsleurspécialitédelamaison–lebœufàlatartare.–Maisc’estdelaviandecrue!–Oui,c’estdelaviandehachée.C’esttrèsnourrissant.Tun’asjamaisessayéça?–Jamais.Toutcequiestvivantoucru,çamerendmalade.–Ons’habitueàtout.Etcommedessert?–Qu’est-cequ’onnouspropose?...–Unmoment…Onvavoircequ’ilyaumenu…Çayest!...Glaceàlaframboise,sorbetàlanoixdecoco,crêpesavecdumiel,bananesflambées, îlesflottantes1,crèmebrûlée,tartetatin2.Jeprendsunetranchedetartetatin.–Latartetatin,qu’est-cequecelaveutdire?–C’estungâteauauxpommes,maisc’estungâteaurenversé.Jeteconseilledegoûterça.–Etcommeboisson?Del’eau,dujus,duvin,delabière?–Jeneboispasd’alcool.Unecarafed’eau(durobinet)etçamesuffira.–Jetesouhaiteunbonappétit!–Bonappétitàtoiaussi!(Unedemi-heureplustard.)C’étaitcomment?–C’étaitdélicieux!...(augarçon)Monsieur,l’addition,s’ilvousplaît!…Jevousremercie…gardezlamonnaie!________ 1les îles flottantes – kulinaarias: lumepallid (sõna-sõnalt: hõljuvad v. liikuvad saared)

2la tarte tatin – õunakook, mida serveeritakse soojalt ja ümberpööratult (Kesk-Prantsusmaal Sologne’is elanud kahe napsilembelise õe les demoiselles Tatin perekonnanime järgi; daamid panid vintis peaga koogi ahju, õunaviilud all, ja serveerisid seesugusena külalistele)

LESVIANDESleporc–sealihalemouton–lambalihal’agneau–talleliha

lebœuf–loomalihaleveau–vasikalihalepoulet–kanaliha

fairefrire(frire–frit,e)–praadimarasvas;les(pommesdeterre)frites–friikartulfaire rôtir (rôtir – rôti, e) – praadima praeahjus; le rôti de porc = le porc rôti –seapraadfairecuire(cuire–cuit,e)–läbiküpsetama,läbikeetma;laviandebiencuitefaire bouillir (bouillir–bouilli, e)–keemaajama, läbikeetma; la bouillie d’avoine–kaerapuder;labouilliedesemoule–mannapuderLacuissonpeutêtre:bleue/saignante/àpoint/biencuite.Küpsetusastesaabolla:pooltoores/veritsev/vahepealne/hästiläbiküpsetatud.

Page 21: XI klassi õpik 2019

21

ILPLEUREDANSMONCŒURIlpleure1dansmoncœurcommeilpleutsurlaville:quelleestcettelangueur2quipénètremoncœur?Obruitdouxdelapluieparterreetsurlestoits!Pouruncœurquis’ennuie,olechantdelapluie!Ilpleuresansraisondanscecœurquis’écœure3.Quoi!Nulletrahison?…Cedeuilestsansraison4.C’estbienlapirepeine5denesavoirpourquoisansamouretsans*hainemoncœuratantdepeine.

PaulVerlaine(1844–1896)«Romancessansparoles»_____ 1il pleure – on nutune, on nukravõitu (autori sõnademäng: il pleut – il pleure) 2la langueur – raugus, nukrameelsus, melanhoolia 3dans ce cœur qui s’écœure – selles valutavas südames 4ce deuil est sans raison – sellel leinal pole mingit põhjust 5la pire peine – halvim valu; mauvais – pire – le (la) pire

pleuvoir–vihmasadama falloir–vajaolemaPrésentdel’indicatif:ilpleut Présentdel’indicatif:ilfautPassécompośe:ilaplu Passécompośe:ilafalluImparfait:ilpleuvait Imparfait:ilfallaitFutursimple:ilpleuvra Futursimple:ilfaudraFuturproche:ilvapleuvoir Futurproche:ilvafalloirPassésimple:ilplut Passésimple:ilfallutSubjonctifpr.:qu’ilpleuve Subjonctifpr.:qu’ilfaille

LAMAUVAISERÉPUTATIONAuvillage,sansprétention,J’aimauvaiseréputation.Quejemedémèneouquejerestecoi1Jepassepourunje-ne-sais-quoiJenefaispourtantdetortàpersonneEnsuivantmonchemindepetitbonhomme.Maislesbravesgensn’aimentpasqueL’onsuiveuneautreroutequ’eux,Toutlemondemédit2demoi,Sauflesmuets3,çavadesoi.LejourduQuatorzeJuilletJerestedansmonlitdouillet.Lamusiquequimarcheaupas,

Page 22: XI klassi õpik 2019

22

celanemeregardepas.JenefaispourtantdetortàpersonneEnn’écoutantpasleclaironquisonne.Maislesbravesgensn’aimentpasqueL’onsuiveuneautreroutequ’eux,Toutlemondememontredudoigt,Sauflesmanchots,çavadesoi.QuandjecroiseunvoleurmalchanceuxPoursuiviparuncul-terreux4,Jelancelapatteetpourquoiletaire,Lecul-terreuxseretrouveparterre.JenefaispourtantdetortàpersonneEnlaissantcourirlesvoleursdepommes.Maislesbravesgensn’aimentpasqueL’onsuiveuneautreroutequ’eux,Toutlemondeseruesurmoi,Sauflesculs-de-jatte5,çavadesoi.Pasbesoind’êtreJéremie6Pourdevinerlesortquim’estpromis.S’ilstrouventunecordeàleurgoût7,IlsmelepasserontaucouJenefaispourtantdetortàpersonneEnsuivantlescheminsquinemènentpasàRome.Maislesbravesgensn’aimentpasqueL’onsuiveuneautreroutequ’eux,Toutlemondeviendramevoirpendu,Sauflesaveugles8,bienentendu.

GeorgesBrassens[brasä(n)s](1921–1981)__________ 1que je me démène ou que je reste coi – kas ma askeldan või olen kuss

2médire III – klatšima, taga rääkima, keelt peksma 3muet, muette – tumm 4un cul [ky]-terreux – sõna-sõnalt: mullane taguots; maamats, talupoeg 5le cul-de-jatte – jalutu 6Jéremie – juutide prohvet Jeremia (piiblist) 7une corde à leur goût – nöör, mis neile meeldib (nende maitse kohaselt) 8aveugle – pime

EXERCICES

1.LamodedeParis–lamodeparisiennelefromagefabriquéenAuvergnelasauceoriginaireduBéarnlasaladedeNiceunechansondeNapleslachaleurdeMadridlasurprisedeMoscoulavachedeNormandie

lescrêpes(f)deBretagnelesvinsmousseuxdelaChampagneleclimatdelaProvencelachoucroutedel’AlsaceunrentierdeMonacounbanquierdeGenèveunvignerondel’Anjou

Page 23: XI klassi õpik 2019

23

2.LesParisiensetlesParisienneshabitentàParis.LesRomainsetles…LesMonégasques…LesBerlinoisetles…LesMoscovites…LesViennoisetles...LesVarsoviensetles…LesLondoniensetles…LesLuxembourgeoisetles…LesRémoisetles…

LesNiçoisetles…LesGenevoisetles…LesMalouinsetles…LesStrasbourgeoisetles…LesMadrilènesetles…LesFlorentinsetles…LesNapolitainsetles…LesVénitiensetles…LesBruxelloisetles…

3.Qu’est-cequevouslisez?–Jevoudraisbiensavoircequevouslisez.1)Quebois-tu?2)Qu’est-cequinevapas?3)Pourquoi riez-vous?4)Est-cequevousparlezallemand?5)Pierre,oùhabite-t-il?6)Combiend’argentgagne-t-ilparmois?7)A-t-il un grand appartement? 8) Est-ce qu’il vit seul ou avec sa petite amie? 9) Est-ilheureux ou malheureux? 10) Son amie, est-elle blonde ou brune? 11) Voyagent-ilsensemble?12)Qu’ya-t-ild’intéressantàvoirdanscetteville?

4.Claudem’ademandé:«Quefais-tu?»–Claudeavoulusavoircequejefaisais.1)Claudem’ademandé:«Commentt’appelles-tu?»2)Claudem’ademandé:«Quelâgeas-tu?»3)Claudem’ademandé:«Oùhabites-tu?»4)Claudem’ademandé:«Avez-vousun grand appartement?» 5) Claude m’a demandé: «Est-ce que tu as une sœur?» 6)Claudem’ademandé:«Est-ellebruneoublonde?»7)Claudem’ademandé:«Qu’est-cequil’intéresse?»8)Claudem’ademandé:«A-t-elleunfiancé?»9)Claudem’ademandé:«Joue-t-elleautennis?»10)Claudem’ademandé:«Pourquoineveux-tupasrépondreàmesquestions?»11)Claudem’ademandé:«Quepenses-tude toutcela?»12)Claudem’ademandé:«Qu’est-cequec’est?»

5.ilpleut/ilvapleuvoir/ilvientdepleuvoir/ilaplu/ilpleuvait/ilpleuvra/qu’ilpleuve1)Cematin…………….entre6et7heures.2)Regarde,lecielesttoutcouvertdenuages!………………….. dans 10 minutes. 3) Hier ……………. , aujourd’hui ……………. et demain……………. aussi. 4) La semaine passée ……………. trois jours de suite. 5) Penses-tu qu’…………….dansl’après-midi?6)Ilpleuredansmoncœurcomme…………….surlaville.(P.Verlaine) 7) D’après la météo ……………. tout le mois de juin. 8) L’été passé était trèspluvieux;……………. jouretnuit.9)Commec’estdommagequ’…………….aujourd’hui.10)Hiersoir…………….avant9heures.11)Faitesattention!…………….,c’estpourquoilarouteestmouillée(märg,niiske).

6.Traduisezetracontez:A.SellelootegevustoimubpealePrantsuse-Preisisõda1871.a.Alsace’is.Prantsusmaa

kaotas selle sõja ning kaotas ka kaks ajaloolist provintsi: Alsace’i tervikuna ja osaLorraine’ist.Siinonlookesellesttraagilisestajast,millejutustabväikeAlsace’ikoolipoiss.Tol hommikul jäi see poiss kooli hiljaks. Ilm oli väga ilus, linnud laulsid ja ta otsustaspoppiteha.Saeveskitagategidsakslased(preislased)harjutusi.Onkaloomulik(ilvadesoi), et kõik seemeelitas sedapoissi enamkui grammatika.Vaadanudpool tundi saksasõdureid,hakkaspoisilhäbijatajooksiskoolisuunas.Tavaliseltolikoolilähedalkuuldasuurtsuminat,kuidtolhommikulolikõikvaikne.Nüüdtuliavadauksjasisenedaklassi.Kuidvaevaltolitasisenenud,kuitamärkas,etõpetajakandisuutrohelistülikondajakõiklapsed olid riides nagu pühapäeval. Õpetaja ei olnud üldsegi kuri, ta käskis poisil omakohaleminna.B.Kuipoissomakohale istus,märkas taveel,etklassis istusidkülainimesed:endine

vallavanem,postiljon ja teisigi.Nadolidkõikväga tõsised jahoidsidõpikut (lemanuel)

Page 24: XI klassi õpik 2019

24

käes. Siis hakkas õpetaja kõnelema. Ta ütles, et see on nende viimane prantsuse keeletund, et Berliinist tuli käsk õpetada Alsace’i ja Lorraine’i koolides üksnes saksa keelt.Väike poiss oli väga üllatunud. See polnud võimalik, sest ta oskas vaevalt lugeda jakirjutadaprantsusekeeles!Siislugesõpetajakauueõppetunniette.Kõik,midaõpetajatolpäeval ütles, tundus nii selge ja lihtne. Linnud kudrutasid koolimaja katusel ja poissmõtles, kas ka nemad hakkavad saksa keeles laulma. Lõpuks lõi kirikukellkeskpäevatundi. Läbi akna võis näha sakslasi, kes tulid tagasi treeningult. Siis tõusisõpetaja püsti, võttis kriidi ja kirjutas suurte tähtedega tahvlile ELAGU PRANTSUSMAA!Seejärelandistasõnatultmärku:„Mingeära!Tundonlõppenud.“

RESTORANIS–Kelner!Ulatagemeilemenüü,palun!…Tänanteid.– Mis siis menüüs ka on? Vaatame, mida peakokk meile pakub. Eelroaks pakub taviinamäetigusid,austreid,hanemaksapasteeti,toorsalatit,Nice’isalatit.Mavõtantigusid.–Onnadelusad?–Ei.Nadonpraetudahjusvõi jaküüslauguga.Vägamaitsev.Proovi!Ükskordpoleveelharjumus.–Toreon.Maproovin.Kasprantslasedsöövadsuppi?–Kohevaatame…ükshetk…käes:soojadeelroad:aedviljasupp,sibulasupp,kanaleem.–Leem,seeonpuljong,kaspolenii?– Jah, kuidkõikviitab sellele, et seepuljongonkontsentraat.Võtapigemaedviljasuppi,seeonnendefirmaroog.–Nõus.Jamisvõiksollapearoaks?–Kassaeelistadlihavõikala?–Maeelistanliha.–Sea-,looma-,lamba-,vasika-võikanaliha?–Ulatamullemenüü,palun...Leidsin!SeapraadAlsace’imoodihautatudhapukapsaga.–Agaminavõtansiinsefirmaroa–loomalihatatarimoodi.–Agaseeonjutooresliha!–Jah,seeonhakitudliha.Vägatoitev.Kassapolesedaealesproovinud?–Mittekunagi.Kõikelavjatooreshakkabmullevastu.–Kõigegaharjub.Agamagustoiduks?–Midameilepakutakse?– Üks hetk… Vaatame, mis menüüs on … Leidsin üles!... Jäätis vaarikatega, šerbettkookospähkliga,pannkoogidmeega,leegitsevadbanaanid,lumepallid,brüleekreem,tartetatin.Mavõtanlõigutartetatin’i.–Tartetatin,midaseetähendab?–Seeonõunakook,kuidtagurpidine(ümberpööratud).Soovitanäraproovida.–Jamidatejoote?Vett,mahla,veini,õlut?–Maeijooalkoholi.Kannkraanivettjasellestpiisab.–Soovinsulleheadisu!–Headisukasulle!(Pooltundihiljem.)Kuidasoli?–Oivaline!...(kelnerile)Kelner,arve,palun!…Tänanteid,tagasipolevaja!

Page 25: XI klassi õpik 2019

25

LEÇON4

C’ESTL’AMOURQUIM’AFAITE

JesuisnéetoutenueJeviscommejesuisnéeJesuisnéetoutepetiteSij’aigranditropviteJamaisjen’aichangéEtjevistoutenuePourlaplupartdutempsCetempsoùjevisnueCetempsc’estdel’argentC’estl’amourquim’afaite1L’amourquim’afaitfêteL’amourquim’afaitfée2Oùdoncest-ilpartiL’amoureuxquej’avaisQuimefaisaitplaisirQuimefaisaitrêverQuimefaisaitdanserDanseràsabaguette3C’étaitmonchefd’orchestreMoisoncorpsdeballet4

C’estl’amourquim’afaiteL’amourquim’afaitfêteL’amourquim’afaitféeEtjevouschangeenbêteChaquefoisqueçameplaitVotreamourmefaitrireVotreamourn’estpasvraiMarchezàmabaguetteEtpassezlamonnaie5C’estl’amourquim’afaiteL’amourquim’adéfaite6Etm’aabandonnéeL’amoureuxquej’avaisOùs’enest-ilalléOùs’enest-ilalléOùs’enest-ilallé

JacquesPrévert«Histoires»

_________ 1c’est l’amour qui m’a faite – mind on armastus loonud

2la fée – haldjas 3danser à sa baguette – tantsima oma taktikepi järgi

4le corps de ballet – balletitrupp, kordeballett 5la monnaie – peenraha 6l’amour qui m’a défaite – armastus on mu hävitanud; défaire – hävitama; la défaite – häving, kaotus s’enaller–äraminemajem’envais nousnousenallonstut’envas vousvousenallezils’enva ilss’envontjem’ensuisallé(e)…nousnousensommesallésjem’enirai…nousnousenironsquejem’enaille…quenousnousenallionsva-t’en!/net’envapas!allons-nousen!/nenousenallonspas!allez-vous-en!/nevousenallezpas!

LERHINOCÉROS[s]–Vousêtesencorecouché,Jean?Excusez-moi,jevousdérangepeut-être?–Asseyez-vous,Béranger.Jenemesenspastrèsbien.Jevaismelevertoutdesuite.–C’estdommage.Qu’avez-vousdonc?Avez-vousprisfroid?–Jenesupportepaslescourantsd’air…J’aimalàlatête…Jetousseetj’éternue…–Avez-vousdelafièvre?

Page 26: XI klassi õpik 2019

26

– Non. Je viens de prendre ma température. 36,2 (virgule deux). C’est le front plusprécisémentquimefaitmal.Jemesuiscognésansdoute.–Quandest-cequevousvousêtescogné?–Jenemesouviensplus…Jemesuiscognépeut-êtreendormant.–Vousavezsansdoutesimplementrêvéquevousvousêtescogné.–Jenerêvejamais.–Avez-vousdesvertiges,desnausées?–Non…Ouplutôtoui,untoutpetitpeu…–Sivousvousêtescogné,vousdevezavoirunebosse.–Unebosse?...Vouscroyez?...Jevaisvoirdanslasalledebains…–Maisvousenavezune.Tenez!–Maisnon.Mafoi,jenesensrien…–Maissi!Vousenavezune.Unetoutepetitebosse.–Unebosse!?Oùça?–Justeau-dessusdevotrenez.Avez-vousuneglace(unmiroir)?–(Ilsetâtelefront.)Oui,eneffet.J’aiunebosse…Vousvoyezbienquejemesuiscogné.–Vousavezmauvaisemine,monami,votreteintestverdâtre.C’estpeut-êtreunegrippeouuneangine.Avez-vousfaitvenirlemédecin?–Jenecroispasàlamédecine.Lesmédecinsinvententlesmaladiesquin’existentpas.–C’estpossible,maisilsguérissentlesmaladiesqu’ilsinventent.Ilsnousprescriventdesmédicaments,descomprimés,despilules.– Je n’ai confiance que dans les vétérinaires… Pourquoi est-ce que vous m’examinezcommeunebêtecurieuse?–Votrepeau…elleverdit…elle…ellechangedecouleuràvued’œil…Elledurcitaussi…C’estplutôtducuir!–C’estplussolide!...Jem’enfiche.Brr…–Quedites-vous?–Jenedisrien.Jefaisbrr…Çam’amuse.–Vous êtes ridicule… Jene vous reconnaisplus…Oh, votre corne s’allonge…Vous êtesrhinocéros!...Concierge!Concierge!Vousavezunrhinocérosdanslamaison!Appelezlapolice!

d’aprèsEugèneIonesco(1912–1994)«Rhinocéros»

LESPRONOMSLE,LA,LES,EN,YC’estPierre.–Jelevois.Jel’aime.Jenel’aimepas.C’estMarie.–Jelavois.Jel’aime.Jenel’aimepas.CesontPierreetMarie.–Jelesvois.Jelesaime.Jenelesaimepas.VoilàlepetitdictionnaireLarousse.–Jeleprends.(Jel’achète.)Voiciunebellecartepostale.–Jelaprends.(Jel’achète.)Voilàleschaussuresquimeplaisent.–Jelesprends.(Jelesachète.)

FAITESATTENTION!Jeprendsdelasoupe.–J’enprends.Jen’enprendspas.Nousachetonsdupain.–Nousenachetons.Nousn’enachetonspas.NB!de+le=duVousachetezdesfruits.–Vousenachetez.Vousn’enachetezpas.NB!de+les=desJemesouviensdemonenfance.–Jem’ensouviens.Jenem’ensouvienspas.Jepenseàmesétudes.–J’ypense.Jen’ypensepas.Onvaauthéâtre(auxEtats-Unis).–Onyva.Onn’yvapas.NB!à+le=au(à+les=aux)Jem’intéresseàlapoésiemoderne.–Jem’yintéresse.Jenem’yintéressepas.

Page 27: XI klassi õpik 2019

27

NB!SOYEZPRUDENTSAVECLEVERBE«AVOIR»!j’enai jen’enaipas enai-je?(Est-cequej’enai?)tuenas tun’enaspas enas-tu?(Est-cequetuenas?)ilena iln’enapas ena-t-il?(Est-cequ’ilena?),etc.elleena ellen’enapas ena-t-elle?onena onn’enapas ena-t-on?nousenavons nousn’enavonspas enavons-nous?vousenavez vousn’enavezpas enavez-vous?ilsenont ilsn’enontpas enont-ils?ellesenont ellesn’enontpas enont-elles?ilya ilyena iln’yenapas Yena-t-il?=Est-cequ'ilyena?

BARBARARappelle-toiBarbaraIlpleuvaitsanscessesurBrestcejour-làEttumarchaissourianteÉpanouieravieruisselante1SouslapluieRappelle-toiBarbaraIlpleuvaitsanscessesurBrestEtjet'aicroiséeruedeSiam[siam]TusouriaisEtmoijesouriaisdemêmeRappelle-toiBarbaraToiquejeneconnaissaispasToiquinemeconnaissaispasRappelle-toiRappelle-toiquandmêmecejour-làN'oubliepasUnhommesousunporches'abritait2EtilacriétonnomBarbaraEttuascouruversluisouslapluieRuisselanteravieépanouieEttut'esjetéedanssesbrasRappelle-toicelaBarbaraEtnem'enveuxpassijetetutoie3Jedistuàtousceuxquej'aimeMêmesijenelesaivusqu'uneseulefoisJedistuàtousceuxquis'aimentMêmesijenelesconnaispasRappelle-toiBarbaraN'oubliepas

CettepluiesageetheureuseSurtonvisageheureuxSurcettevilleheureuseCettepluiesurlamerSurl'arsenal4Surlebateaud'Ouessant6OhBarbaraQuelleconnerielaguerre7Qu'es-tudevenuemaintenantSouscettepluiedeferDefeud'acier8desangEtceluiquiteserraitdanssesbrasAmoureusementEst-ilmortdisparuoubienencorevivantOhBarbaraIlpleutsanscessesurBrestCommeilpleuvaitavantMaiscen'estpluspareilettoutestabîmé9C'estunepluiededeuilterribleetdésoléeCen'estmêmeplusl'orageDeferd'acierdesangToutsimplementdesnuagesQuicrèventcommedeschiensDeschiensquidisparaissentAufildel'eau10surBrestEtvontpourrir11auloinAulointrèsloindeBrestDontilneresterien.

JacquesPrévert«Paroles»____________ 1Épanouie ravie ruisselante – rõõmus, vaimustunud, nõretav (vihmast märg); s’épanouir II – õitsele puhkema; ravir II – vaimustama, veetlema; ruisseler – ojana voolama, nirisema 2Un homme sous un porche s'abritait – Keegi mees varjas end varikatuse all; le porche – varikatus 3Et ne m'en veux pas si je te tutoie – Ja ära pahanda, et sind sinatan; en vouloir – pahaks panema 4un arsenal – relvaladu, arsenal 6Sur le bateau d'Ouessant – Ouessant’i saarele suunduva laeva kohal 7Quelle connerie la guerre – Milline jälkus on sõda! 8un acier – teras (metall)

Page 28: XI klassi õpik 2019

28

9tout est abîmé – kõik on hävitatud, purustatud 10au fil de l'eau – pärivoolu 11pourrir II – kõdunema, mädanema; siin: haihtuma (pilvede kohta)

LESOUS-PRÉFETAUXCHAMPSle sous-prefet – alamprefekt (meie mõistes maavanem v. selle asetäitja); la calèche – kaarik, tõld; un habit brodé – tikitud kaunistustega frakk (sabakuub); la culotte à bandes argent – hõbepaeltega põlvpüksid; la serviette – 1) portfell; 2) salvrätik; 3) käterätik; prononcer un discours – kõnet pidama; tressaillir III – võpatama; le chêne – tamm; la source – allikas; la mousse – 1) sammal; 2) vaht; la fauvette – põõsalind; le bouvreuil – leevike; le rossignol – ööbik; interrompre III – katkestama; le pivert – rähn; se pencher – kummarduma; empêcher – takistama M.lesous-préfetestentournée.Cocherdevant,laquaisderrière1,lacalèchedelasous-

préfecturel’emportemajestueusementauconcoursrégionaldelaCombe-aux-Fées2.Pourcettejournéeimportante,M.lesous-préfetamissonbelhabitbrodé,sonbeauchapeau,saculotteàbandesd’argent…Sursesgenouxreposeunegrandeserviettequ’il regardetristement.M. lesous-préfetregardetristementsagrandeserviette; ilpenseaudiscoursqu’il va

prononcerdevantleshabitantsdelaCombe-aux-Fées.–Messieursetchersadministrés3…Maislasuitedudiscoursnevientpas.Ilfaitsichauddanscettecalèche!Etdesmilliersdecigalesserépondentd’unarbreàl’autre.Tout à coup M. le sous-préfet tressaille. Là-bas, au pied d’une colline, il vient

d’apercevoir unpetit boisde chênes vertsqui semble lui faire signe.M. le sous-préfetarrêtesacalècheetditàsesgensdel’attendre…Dans ce petit bois il y a des oiseaux, des violettes et des sources sous l’herbe fine…

QuandilsontvuM.lesous-préfetavecsabelleculotte,lesoiseauxonteupeuretsesontarrêtésdechanter,lessourcesn’ontplusoséfairedebruit,etlesviolettessesontcachéesdans legazon… Ils sedemandent toutbasquiest cebeaumonsieurqui sepromèneenculotted’argent.Pendantcetemps-là,M.lesous-préfet,ravidusilenceetdelafraîcheurdubois, relève les pansde sonhabit4, pose son chapeau sur l’herbe et s’assieddans lamousseaupiedd’unjeunechêne.Puis ilouvresursesgenouxsagrandeservietteetentireunelargefeuilledepapier.–C’estunartiste!ditlafauvette.– Non, dit le bouvreuil, ce n’est pas un artiste, puisqu’il a une culotte en argent; c’estplutôtunprince.–Niunartiste,niunprince,répondunvieuxrossignolquiachantétouteunesaisondanslejardindelasous-préfecture…Jesaiscequec’est:c’estunsous-préfet!Ettoutlepetitboischuchote:–C’estunsous-préfet…C’estunsous-préfet!

–Commeilestchauve!remarqueunealouette.Lesviolettesdemandent:–Est-cequec’estméchant?...Levieuxrossignolrépond:–Pasdutout!Et sur cette assurance5, les oiseaux se remettent à chanter, les sources à courir, les

violettes à parfumer, comme si lemonsieur n’était pas là…M. le sous-préfet, le crayonlevé,commenceàdéclamerdesavoixdecérémonie:–Messieursetchersadministrés…Messieursetchersadministrés…Messieurset…Toutàcoupunéclatderirel’interrompt.Ilseretourneetnevoitrienqu’ungrospivert

qui le regarde en riant, perché sur son chapeau. Le sous-préfet veut continuer sondiscours;maislepivertl’interromptencoreetluicriedeloin:–Àquoibon?6–Comment!àquoibon?ditlesous-préfet,quidevienttoutrougeet,chassantd’ungestecettebêtestupide,ilcontinue:–Messieursetchersadministrés…Mais alors, voilà les petites violettes qui se penchent vers lui en demandant tout

doucement:–Monsieurlesous-préfet,sentez-vouscommenoussentonsbon?

Page 29: XI klassi õpik 2019

29

Et les sources lui font sous lamousseunemusiquedivine; etdans lesbranches, au-dessusdesatête,destasdefauvettesviennentluichanterleursplusjolisairs...ettoutlepetitboisl’empêchedecomposersondiscours.M. le sous-préfet, ivre de parfums et de musique, essaye de résister à ce nouveau

charme.Enfinilsecouchesurl’herbe,enlèvesonbelhabit,murmureencoredeuxoutroisfois:–Messieursetchersadministrés…Messieursetchersadmi…Messieursetchers…Puisilenvoielesadministrésaudiable.Lorsque,auboutd’uneheure, lesgensde lasous-préfecture, inquietsde leurmaître,

sont entrés dans le petit bois, ils ont vu un spectacle terrible…M. le sous-préfet étaitcouchésurleventreet…toutenmâchonnantdesviolettes7…ilfaisaitdesvers.

d’aprèsAlphonseDaudet(1840–1897)«LesLettresdemonmoulin»__________ 1cocher devant, laquais derrière – kutsar ees, teener taga

2le concours régional de la Combe-aux-Fées – Haldjate Oru piirkondlik põllutöönäitus v. konkurss (Haldjate Org – siin: küla nimi) 3chers administrés – lugupeetud alluvad 4relève les pans de son habit – tõstab üles oma kuue hõlmad

5sur cette assurance – seesuguse kinnituse peale

6À quoi bon? – Milleks?

7tout en mâchonnant des violettes – mäludes v. mugides kannikesi

RÉPONDEZAUXQUESTIONS!1) Lequel de ces deux récits («La dernière classe», «Le sous-préfet aux champs»)d’AlphonseDaudetaimez-vousplus?Pourquoi?2)M.lesous-préfetest-ildouépoursontravail?Justifiezvotreréponse!3)Décrivezlanatureprésentéedanscetteballadeenprose!

LESOISEAUXunaigle–kotkasunalbatros[-s]–albatrossunealouette–lõokeuneautruche–jaanalindlebouvreuil–leevikelacigogne–toonekurglecorbeau–ronklacorneille–vareslecoucou–kägulecygne–luikunétourneau–kuldnokklagrive–hallrästaslagrue–sookurgle*hibou–öökull

unehirondelle–pääsukelemerle–musträstaslemésange–tihanelemoineau(lepiaf)–varblanelamouette–kajakaslaperdrix–põldpüüleperroquet–papagoilapie–harakaslepinson–vintlepivert–rähnlepingouin–pingviinlerossignol–ööbiklesansonnet–kuldnokklevautour–raisakotkas

ILATOURNÉAUTOURDEMOIIlatournéautourdemoipendantdesmoisdesjoursdesheuresetilaposélamainsurmonsein1enm’appelantsonpetitcœurEtilm’aarrachéunepromessecommeonarracheunefleuràlaterreEtilagardécettepromessedanssatêtecommeongardeunefleurdansuneserre2

Page 30: XI klassi õpik 2019

30

J’aioubliémapromesseetlafleurtoutdesuiteafanéEtlesyeuxluisontsortisdelatêteetilm’aregardéedetraversetilm’ainjuriéeUnautreestvenuquinem’ariendemandémaisilm’aregardéetoutentièreDéjàpourluij’étaisnuedelatêteauxpiedsetquandilm’adéshabilléejemesuislaisséfaireEtjenesavaispasquic’était.

JacquesPrévert«Spectacle»__________ 1le sein – rind (naisterahva rind) 2la serre – kasvuhoone, triiphoone 3faner – närtsima

EXERCICES

1.Traduisez:1)Tohinmaäraminna?–Mineära!2)Metahaksimeäraminna.–Mingeära!3)Äramineära,jääminuga!4)Mikstahadsaäraminna?–Agamaeitahaäraminna.5)Malähenära.Mapeanäraminema.6)Miks te tahateäraminna?–Mepeameäraminema.7)Lähmeära, on juba liiga hilja! 8) Ärgeminge ära, jäägemeiega! 9) Pierre läks ära kaks tunditagasi (il y adeuxheures). 10)Ma lähen ära kahe tunni pärast (dansdeuxheures). 11)Tulebäraminna(sõna-sõnalt:onvaja,etmaläheksinära).12)Maeitaha(nõuabsubj.),etteäralähete.13)Marieläksjustpraeguära.(lähimmin.)14)Jeanlähebkoheära.(lähimtul.)

2.Répondezauxquestionsenemployantlespronoms«en»ou«y»:1) Te souviens-tu de notre premier rendez-vous? – Oui, … . Non, … 2) Es-tu allé(e) àParis?–Oui,…deuxfois.Non,….3)Etes-voussatisfait(s)deceballet?–Oui,….Non,….4)Prenez-vouspartàcettecompétitionsportive?–Oui,nous….Non,nous….5)Avez-vous déjà répondu à la lettre de cette firme? – Oui, … . Non, … . 6) Est-ce que tut’intéressesà la littératuremoderne?–Oui,… .Non,… .7)Mangez-vousdeshuîtres?–Oui, … . Non, … . 8) Prenez-vous du calvados? – Oui, nous … . Non, nous… . 9) Es-tusatisfait de ce film? – Oui, … . Non, … . 10) Avez-vous des problèmes? – Oui, nous …beaucoup.Non,nous….11)Ya-t-ilbeaucoupdeparticipantsàceconcours?–Oui,il….Non, il…12)As-tudessœurs,des frères?–Quantauxsœurs, j’…trois.Maisquantauxfrères,jen’…pas.

3.Employezlespronoms«le»,«la»,«les»(teda,neid)et«lui»,«leur»(talle,neile)oulelepronomneutre«le»:1)Vois-tusouventMarie?Oui, je…voissouvent.Non, jene…2)Sais-tuquePierreestpartipourlaFrance?Oui,je….Non,jene….3)Aimez-vousvotredirecteur?Oui,nous…aimonsbien.Non,nousne…4)Savez-vousqueMarieestmalade?Oui,nous….Non,nousne….5)Aimez-vouslesFrançais?Oui,nous…aimonsbeaucoup.Non,nousne…6)As-tupassécelivreàPierre?Oui,je…aipassécelivre.Non,jene…7)Voulez-vousquejevousprésentemesparents?Oui,je….Non,jene…8)As-tuditlavéritéàtesparents?Oui,je….aiditlavérité.Non,je….9)Pouvez-vousvenircesoirànotresoirée?–Oui,nous….Non, nous ne… . 10) Est-ce qu’il y a des océans sur cette planète? a demandé le petitprince. – Je ne peux pas … savoir, a répondu le vieux monsieur. 11) Aimez-vous les

Page 31: XI klassi õpik 2019

31

oranges?–Oui,je….Non,je…12)Vois-tusouventtesparents?–Oui,je….Non,jene…13) Savez-vous queNicolas Sarkozy a divorcé d’avec sa femme et qu’il vient d’épouserCarlaBruni,unmannequintrèsconnud’origineitalienne?–Je…ignoraiscomplètement.14)CarlaBruni,est-elletoujoursmannequin?–Non,ellene….estplus,àl’heureactuelleelleestchanteuse.15)Moi, je…aivusensembleà l’Opéra lasemainedernière.Unvraicoupled’amoureux!16)…as-tusalués?–Je…aiditbonjourdeloinetc’étaittout.

4.Commentpeut-onallerdeParisàLondres.–Vouspouvezyallerentrainouenavion.Pouryallervouspouvezprendreletrainoul’avion.Commentpeut-onallerdeParisàVersailles?Commentpeut-onallerdeParisàNice?Commentpeut-onallerdelaplacedel’OpéraàlaplacedelaBastille?Commentpeut-onallerdelaplacedelaConcordeauLouvre?Commentpeut-onallerdeTallinnàHelsinki?Commentpeut-onallerdeTallinnàSaint-Pétersbourg?Commentpeut-onallerdeTallinnàTartu?Commentpouvait-onyallerauXIXesiècle?Commentpeut-onallerdeTallinnàSaaremaa?Commentpeut-onallerdecheztoiàl’hôtel«Viru»?Commentpeut-onallerdechezvousàKadriorg?

5.Traduisezetracontez:A.Härraalamprefektonringreisil.Taonminemas(êtreentraindefaireqch)Haldjate

Orupõllutöönäitusele,kus tal tulebkõnepidada.Härraalamprefektvaatabkurvaltomaportfelli, mis lebab tema põlvedel, ja mõtleb oma kõnele. Ta on juba kirja pannud(inscrire) paar sõna, mida ta lakkamatult (sans cesse) kordab: „Härrased ja lugupeetudalluvad!”Kuidkõne järgei tuleega tule, sestväljason ilus ilm jakaarikusonniipalav.Äkkihärraalamprefektvõpatab,sesttamärkasväikesttammesalu.Tapeatabkaarikujakäsib oma inimestel end oodata. Kuid selle salu asukad pole eales näinud alamprefektining pärivad üksteiselt tasakesi, kes on see ilus hõbedastes põlvpükstes isand. Linnudpeatasidlaulmise,allikadvoolamisejakannikesedpeitsidendrohusisse.B. Põõsalind arvab, et see on kunstnik, leevike usub, et see on pigem vürst, sest ta

kannab hõbedasi põlvpükse. Aga vana ööbik teab,mis see on. Ta ütleb, et see on vaid(ne… que) alamprefekt. Selle peale (là-dessus) tahavad teised teada, kas see olevus (lacréature) on kuri, ja ööbik vastab, et üldsegimitte. Seesuguse kinnituse järel hakkavadlinnudtaaslaulma,allikadvoolamajalilledlõhnalevitama(parfumer).Härraalamprefekttahab jätkataomakõnet,kuidseepoleenamvõimalik, sestkogusalu takistab talkõnetkoostada.Lõpukssaadabtaalluvadkuradile,võtabomafrakiseljastjaviskubrohule.Kuialamprefektuuri inimesed tunni möödudes sallu sisenesid, nägid nad kohutavat pilti:nende ülemus (le patron, le maître, le chef) lebas kõhuli murul ja kirjutas kannikesimugidesvärsse!

NINASARVIK–Teoleteveelvoodis,Jean?Vabandage,maehkseganteid?–Istuge,Béranger.Maeitunneendhästi.Makohetõusen.–Kahju!Misteiegaon?Oleteehkkülmasaanud?–Maeitalutuuletõmbust.Mulvalutabpea,maköhinjaaevastan.–Kasteilonpalavik?–Ei.Maäsjamõõtsin:36,2.Pigemteeblaupmullevalu.Küllapolenendäralöönud.–Millalteendäralõite?–Muleituleenammeelde.Võib-ollalõinmagadesendära.–Kindlastinägitelihtsaltunes,etlõiteendära.

Page 32: XI klassi õpik 2019

32

–Maeinäeealesund.–Peaeikäiringi,südapolepaha?–Ei…Võipigemjah,tsipake.–Kuiteoleteendäralöönud,peabteilmuhkolema.–Muhk?Arvate?Malähenvaatanvannitoas.–Onküllmuhk.Vaadake!–Eivõiolla.Ausõna…maeitunnemidagi…–Onküll!Teilonmuhk.Ükspisikemuhk.–Muhk!?Kus?–Täpseltninakohal.Kasteilpeegliton?–(Kombateslaupa.)Jah,tõepoolest.Mulonmuhk.Tejunäete,etolenendäralöönud.–Tenäetehalbvälja,teiejumeonrohekas.Võib-ollaonteilangiin.Kastearstikutsusite?–Maeiusumeditsiini.Arstidleiutavadhaigusi,midapoleolemas.– Võimalik, kuid nad ka ravivad haigusi, mida nad leiutavad. Nad määravad meileravimeid,tablette,pille.–Mausaldanüksnesloomaarste.Misteuuritemindnaguimelooma?– Teie nahk… ta läheb roheliseks… ta… ta muudab silmanähtavalt värvi. Ta läheb kakõvemaks.Seeonjubapigemloomanahk!–Ongitugevam!Õigemulasi.Brr…–Midateütlesite?–Maeiöelnudmidagi.Mateginbrr.Mullemeeldibnii.–Teoletenaljakas.Maeitunneteidenamära.Oo,teiesarvpikeneb.Teoleteninasarvik...Kojamees!Kojamees!Teilonmajasninasarvik!Kutsugepolitsei!

Page 33: XI klassi õpik 2019

33

LEÇON5

L’ALBATROSSouvent,pours’amuser,leshommesd’équipage1prennentdesalbatros[s],vastesoiseauxdesmers,quisuivent,indolentscompagnonsdevoyage2,lenavireglissantsurlesgouffresamers3.Àpeinelesont-ilsdéposéssurlesplanches4quecesroisdel’azur,maladroitsethonteux,laissentpiteusementleursgrandesailes[εl]blanchescommedesavironstraîneràcôtéd’eux5.Cevoyageurailé,commeilestgaucheetveule6!Lui,naguère7sibeau,qu’ilestcomiqueetlaid!L’unagacesonbecavecunbrûle-gueule8,l’autremime,enboitant,l’infirmequivolait9!LePoèteestsemblableauprincedesnuées10quihantelatempête11etseritdel’archer12;exilésurlesolaumilieudes*huées13,sesailesdegéantl’empêchentdemarcher14.

CharlesBaudelaire(1821–1867)«Lesfleursdumal»__________ 1les hommes d’équipage = les matelots = les marins; un équipage – meeskond 2qui suivent, indolents compagnons de voyage – kes järgnevad ükskõiksete reisikaaslastena 3les gouffres amers– kohutav sügavik; le gouffre – kuristik, sügavik; amer, amère – kibe 4sur les planches – siin: laeva tekile; la planche – põrandalaud, laud (ehituslaud) 5comme des avirons traîner à côté d’eux – nagu aerud lohisemas enda kõrval 6gauche et veule – saamatu ja loid 7naguère = il y a peu de temps – äsja 8l’un agace son bec avec un brûle-gueule – üks madrus ärritab tema nokka põleva koniga 9l’autre mime, en boitant, l’infirme qui volait – teine matkib longates vigast, kes äsja lendas 10les nuées = les nuages 11qui hante la tempête – kes ei karda tormi; hanter – kummitama 12se rit de l’archer – kes naerab amburi üle 13exilé sur le sol au milieu des *huées – pagendatud maale huilgamiste keskele

14ses ailes de géant l’empêchent de marcher – tema hiiglaslikud tiivad ei lase tal vabalt kõndida

LESPRONOMSRELATIFS–SIDUVADASESÕNADEnfrançaisilexiste(ilya)despronomsrelatifssimplesetcomposés.a) lespronomsrelatifssimplessont: qui (kes,mis), que (keda,mida), quoi (neutraalnemiski,millestki,millelegi,millegagi),dont(kelle,mille,kellega,millega,kellest,millest):L’étudiantquitravaillebien.Lafenêtrequidonnesurlarue.L’hommequej’airencontré.Lelivrequej’ailu.C’estquelquechoseàquoijen’aijamaispensé.Jeconnaisungarçondont lepèreestministre(lepèreduquelestministre;lepèredecegarçonestministre).NB!dont(mittedonc–niisiis)estliéaucomplément(sihitis)introduitparde:L’écrivaindontonparlebeaucoup.[Onparlebeaucoupdecetécrivain.]

Page 34: XI klassi õpik 2019

34

Lelivredontj’aibesoin.[J’aibesoindecelivre.]L’histoiredontjemesouvienssouvent.[Jemesouvienssouventdecettehistoire.]b) lespronomsrelatifscomposéssont lesmêmesque lespronoms interrogatifs (millinenendest):lequel,laquelle,lesquels,lesquellesà+lequel=auquelà+lesquels=auxquelsde+lequel=duquelde+lesquels=desquelsà+laquelle=àlaquelleà+lesquelles=auxquellesde+laquelle=delaquellede+lesquelles=desquellesJepenseàcegarçon.–C’estungarçonauqueljepense.Jepenseàcettefemme.–C’estlafemmeàlaquellejepense.Jepenseàcesgarçons.–Cesontlesgarçonsauxquelsjepense.Jepenseàcesfemmes.–Cesontlesfemmesauxquellesjepense.C’estl’arbreprèsduqueljesuispassé(e).C’estlavilleauseindelaquellejevisenpaix.Cesontlesarbresàproximitédesquelsjesuispassé(e).Cesontlespersonnesauxcôtésdesquellesj’aileplusappris.

LESPARISIENSETLESPROVINCIAUXIlyaquelquesannées,monamiGeorgesAurioletmoi,nousnousarrêtâmesunjourà

la terrasseducaféd’Harcourtsur leboulevardSaint-Michel,etnousnous installâmesàunetableàcôtédelaquellesetrouvaituneautretableoùunmonsieurbuvaitdelabière.Commeil faisait trèschaud, lemonsieuravaitdéposésurunechaisesonchapeauau

fondduquelGeorgesAuriolputapercevoir lenomet l’adresseduchapelier:P.Savigny,ruedelaHalle¹,àTréville-sur-Meuse.Auriolregardafixementnotrevoisin,puisdittrèspoliment:

–Pardon,monsieur,est-cequevousneseriezpasdeTréville-sur-Meuse?–Parfaitement! répondit lemonsieur, cherchant lui-mêmeà se remémorer le souvenird’Auriol².–Ah!repritcedernier,j’étaisbiensûrdenepasmetromper.JevaissouventàTréville…J’yaimêmeundemesbonsamisquevousconnaissezpeut-être,unnomméSavignydanslaruedelaHalle.– Si je connais Savigny!Mais jene connaisque lui!…Tenez, c’est lui quim’a vendu cechapeau-là.–Ah,vraiment?– Si je connais Savigny!… Nous nous sommes connus tout gosses, nous avons été à lamêmeécoleensemble.Jel’appellePaul,lui,ilm’appelleErnest.Et voilà Auriol parti avec l’autre dans des conversations sans fin sur Tréville-sur-

Meuse,localité,lenomdelaquelleilignorait,ilyavaitcinqminutes.Maispourmoi,unpeujalouxdeslauriersdemoncamarade,jerésolusdedonnerplus

de forceàsapetiteblagueetde le fairepâlird’envie.Uncoupd’œilau fonddu fameuxchapeaumerévélalesinitiales:E.D.H.Commerçantengros³.Deux minutes passées sur l’annuaire⁴ d’Harcourt me suffirent à connaître le nom

completdusieurE.D.H.Commerçantengros:Duval-Housset(Ernest),etc.

Page 35: XI klassi õpik 2019

35

D’unairtrèscalmejerevinsm’asseoiretfixantàmontourl’hommedeTréville:– Excusez-moi si je me trompe, monsieur, mais ne seriez-vous pas M. Duval-Housset,commerçantengros?–Parfaitement,monsieur,ErnestDuval-Housset,pourvousservir.Certes,M.Duval-Houssetétaitétonnédesevoirreconnupardeuxlascars⁵,qu’iln’avait

jamaisrencontrésdesonexistence,maisc’estsurtoutlastupeurd’Auriolquiétaitgrande.Par quel sortilège avais-je pu deviner le nom et la profession de ce négociant enspiritueux?J’ajoutai:– C’est toujours le père Roux qui est le maire de Tréville? (J’avais à la hâte lu dansl’annuairecettemention:Maire:M.LedocteurRoux,père.)–Hélas,non!Nousavonsenterrélepauvrecherhomme,ilyatroismois.–Tiens,tiens,tiens!?C’étaitunbienbravehommeet,par-dessuslemarché⁶,unexcellentmédecin.QuandjesuistombésigravementmaladeàTréville,ilm’asoignéetm’aremissurpiedenmoinsdequinzejours.–Onneleremplacerapasdesitôt,cethomme-là.Auriol avait fini, tout de même, par découvrir ma ruse. Lui aussi s’absenta, revint

bientôt,etnotreconversationcontinuaderoulersurTréville-sur-Meuseetseshabitants.Duval-Houssetn’encroyaitplussesoreilles.–Nomd’unchien!s’écria-t-ilVousconnaissez lesgensdeTrévillemieuxquemoiquiysuisnéetquil’habitedepuis45ans!Etnouscontinuions:

–EtJobert,lecoutelier,commentva-t-il?EtDuranteau,est-iltoujoursvétérinaire?EtlaveuveLebedel,est-cetoujoursellequitientl’HôteldelaPoste?etc,etc.Bref, lesdeuxfeuillesdel’annuaireconcernantTrévilleypassèrent.(Auriol,moderne

vandale, lesavaitobtenuesd’undélicatcoupdecanifet,trèsgénéreusement,m’enavaitpasséune.)Duval-Housset,enchanté,nouspayaitlesverres–oh,bienviteabsorbés!–carilfaisait

chaud.Lapetite fêtese terminaparunexcellentdînerqueDuval-Housset tintabsolumentà

nousoffrir⁷.Onbutàlasantédetouslescompatriotesdenotrenouvelami,et,lesoir,versminuit,

siquelqu’unavaitvoulunousprétendreàAurioletàmoi,quenousn’étionspasaumieuxavectoutelapopulationdeTréville-sur-Meuse,cequidam⁸auraitpasséunmauvaisquartd’heure.Levinesttiré,ilfautleboire⁹.

d’aprèsAlphonseAllais(1854–1905)«LesZèbres»_________ 1la *halle – turuhoone, kaetud turg

2cherchant lui-même à se remémorer le souvenir d’Auriol – püüdes pingsalt meenutada Aurioli

3le commerçant en gros = le marchand en gros – hulgikaupmees 4un annuaire – teatmik, telefoniraamat 5le lascar – uljaspea 6par-dessus le marché – pealekauba, lisaks veel

7Duval-Housset tint absolument à nous offrir. – Mida Duval-Housset pidas vajalikuks meile välja teha. 8ce quidam [kidam] – see keegi; ce type / cette personne 9Le vin est tiré, il faut le boire. – Alustatud töö tuleb lõpuni teha. (sõna-sõnalt: kork pudelilt ära tõmmatud, tuleb kogu vein ära juua).

RÉPONDEZAUXQUESTIONS!1)L’actiondecettehistoirehumoristique,oùsepasse-t-elle?2)Quiensontlespersonnagesprincipaux?3)L’auteuretsonami,commentont-ilscomprisqueleurvoisinétaitprovincial?4)Qu’est-cequialeplussurprisErnestDuval-Housset?5)LasituationdécriteparAlphonseAllais,pourrait-elleavoirlieuàTallinn?6)Vousarrive-t-ilsouventderencontrerdesprovinciaux?

Page 36: XI klassi õpik 2019

36

7)Etvous-même,dequelleorigineêtes-vous?8)Lesvillesprovinciales,diffèrent-ellesbeaucoupdelamétropoleenEstonie?9)LeshabitantsdeTartusontconvaincusqueleurvilleestlavraiemétropoleestonienne.Qu’enpensez-vous?11)Quelleestladifférenceentrelesmotslacapitaleetlamétropole?12)ÀlaBelleÉpoqueetentrelesdeuxgrandesguerresParisétaitindiscutablementlamétropoledenotrecontinent.L’est-iltoujours?

LESMAGASINS/LESGRANDSMAGASINSlesGrandsMagasins–kaubamajalalibrairie–raamatupoodlapapeterie–kantseleitarbedlabijouterie–juveeliärilaparfumerie–parfümeeriapoodlaconfection–valmisriidedleprêt-à-porter–valmisriidedunehorlogerie–kellassepaärilamaroquinerie–nahkgalanteriilabonneterie–trikotaažtootedlachapellerie–peakattedlamercerie–pudukauplusladroguerie–tualetitarbed(šampoon,hambapasta,kreemid,juuksevärvjmt)lemagasindechaussures–kingapoodlemagasindetissus–kangapoodlemarchéauxpuces–täikaNB!lemagasindechaussures–kingapood/lerayondeschaussures–kingaosakondlemagasindedisques–plaadikauplus/lerayondesdisques–plaadiosakond

AUXGRANDSMAGASINS–Qu’ya-t-ilpourvotreservice,monsieur?–Jevoudraisacheterunslip.–Jesuisàvous,monsieur.Suivez-moi,jevousenprie.Lerayondessous-vêtementspourhommesestàcôté.Souhaitez-vousunslipouunmaillotdebain,monsieur?–Sijelesavaismoi-même…–Vousallezpartirauborddelamer,n’est-cepas,monsieur?–Oui,mafemmeetmoi,nousavonsdécidédepassernosvacancessurlaCôted’Azur.– Je me permets de vous conseiller ce maillot de bain en nylon qui est en vogueactuellement.Lacouleurn’estpastropvoyanteetleprixestraisonnable.–C’estcombien?–17euros60centimes.–Jecroisquecelaferamonaffaire.Jeleprends.–Toutàl’heureonaparlédesslips.Vousavezdelachance,carnousenvendonsensoldecettesemaine.Jetezuncoupd’œil,monsieur!–Mafoi,lechoixestgrand.– Je vous recommande ces slips-là. Vous en prenez trois et vous payer pour deux. Laréductionestgrande.Réfléchissez,monsieur.–Oui,vousavezraison,mademoiselle.Jelesprends.–Vouspayezcomment,monsieur,enespèces(enargentliquide)ouparcarte?–Jevaispayeravecmacartebancaire.–Alorsilfautretournerauprêtàportermasculin…(Ilsretournentaurayondesvêtementsdeconfectionpourhommes.)Vousdésirezencorequelquechose,monsieur?

Page 37: XI klassi õpik 2019

37

–Non,mademoiselle.Vousêtestropaimable.– Pourtant je me permets de vous conseiller ce peignoir-ci. Après le bain vousn’attraperezpaslerhumedecerveauetpuis,c’esttrèsàlamode.–Maisc’estunerobedechambre!–Non,monsieur.C’estunerobedeplage.Cen’estpas lamêmechose.Sivousallerà laplagedeSaint-Tropez,vousverrezquetoutlemonde…–Quelenestleprix?– Ce n’est pas cher. 54 euros seulement. Vu la qualité et la coupe, ce n’est pas cher. Jediraisquec’estplutôtbonmarché.–D’accord.Jeleprends.–Jevois,monsieur,quevousvousintéressezàcescompletsentergal.Quelletaillefaites-vous?…Du48?…Essayez-ledonc! La cabined’essayageest à gauche…Mais cevestonvousvaàmerveille!–C’estvrai.Lavesten’estnitroplargenitropétroite.Lepantalonestfaitsurmesure.Jepeuxmerenseignersurleprix,mademoiselle?–Sivousprenezencoreunechemise,unecravateet3pairesdechaussettes,nousvousferons une réduction de 15%.Mais si vous descendez au rez-de-chaussée et si vous yachetezencoreunepairedechaussures,laréductionserade20%.Voulez-vousmesuivre,monsieur…Quelle est votre pointure? (Du combien chaussez-vous?) Du 43?… Voilà!C’estidéal!–Etcombiencelafaitentout?– Passez-moi votre carte de crédit, monsieur… Une petite signature… Merci…Voici lafacture…Celafait3568euros70centimes…Alaprochainefois,monsieur!–Paspossible!AdieunosvacancessurlaCôted’Azur.

L’AMEDESPOÈTESLongtemps,longtemps,longtemps,aprèsquelespoètesontdisparu,leurschansonscourentencoredanslesrues.Lafouleleschanteunpeudistraiteenignorantlenomdel’auteur1,sanssavoirpourquibattaitleurcœur.Parfoisonchangeunmot,unephraseetquandonestàcourtd’idée2onfait:la-la-la…………Unjour,peut-êtrebienaprèsmoi,unjouronchanteracetairpourbercerunchagrin3ouquelqu’heureuxdestin.Fera-t-ilvivreunvieuxmendiant4oudormirunenfant?Tournera-t-ilauborddel’eauauprintempssurunphono5?Longtemps,longtemps,longtemps,aprèsquelespoètesontdisparu,leurschansonscourentencoredanslesrues.Leurâmelégèreetleurschansonsquirendentgais,quirendenttristes

Page 38: XI klassi õpik 2019

38

fillesetgarçons,bourgeois,artistesetvagabonds.

ParolesetmusiquedeCharlesTrenet__________ 1en ignorant le nom de l’auteur – teadmata laulu autori nime

2quand on est à court d’idée – kui tekib mälulünk (kui mõned sõnad on ununenud) 3on chantera cet air pour bercer un chagrin – lauldakse seda laulu, et leevendada kurba hetke 2Fera-t-il vivre un vieux mendiant? – Ehk annab ta elatist vanale kerjusele? 5le phono – plaadimängija, grammofon

EXERCICES

1.qui/que1) Les monuments ….. se trouvent au centre de Paris et ….. nous avons visités sontmagnifiques.2)Leslivres…..sontenventeet……nousavonsachetéssontintéressants.3)C’est un pays….. je connais et …..me plaît. 4) Voici le professeur……nous enseigne lefrançais.5)C’estcejeunehomme……j’airencontréchezMimi.6)Àprésentilyauncafé,uncomptoir toutneuf…… faitde l’effet;une fleuriste….. vendses fleursauxamantsetmêmeauxenterrements.(Ch.Trenet«Coinderue»)7)Unamour…….futperdujusteàcecoinderue.(Ch.Trenet)8)Est-cetoi…..m’astéléphonétoutàl’heure?9)Telritvendredi…..pleureradimanche.10)Advienne…..pourra.Coûte…..coûte.Vaille…..vaille(maksku,mismaksab).

2.J’aifinicevoyage;jesuiscontentdecevoyage./J’aifinicevoyagedontjesuiscontent.1)VoicilaSeine;lesbordsdelaSeinesontjolis.2)C’estunpaysagricole;lesvinsdecepayssontconnus.3)J’aiunami;l’appétitdecetamiestgrand.4)Arrêtons-nousdanscethôtel;leschambresdecethôtelsontconfortables.5)Nousnoussommesapprochésd’unchâteau;j’aitantentenduparlerdecechâteau.6)C’estunhomme.Jesaisdecethommequ’ilaétémarié.7)C’estunefemme.Jesaisdecettefemmequ’elleabeaucoupsouffert.8)Hierj’aivuunepetitemaisonentouréedejardin.J’aitoujoursrêvéd’unetellemaison.9)Horloge!Dieusinistre,effrayant,impassible.Ledoigtdecedieunousmenaceetnousdit:«Souviens-toi!»10)Jeconnaiscepauvrehomme.Touslesbiensdecethommesontétévendus.

3.qui(elusolenditekohta)/quoi(elututeolenditevõinähtustekohta)1) Je ne sais pasde… il s’agit. 2) Je pense à ta conduite, voila à… je pense. 3) Il n’y apersonne à … je pense plus souvent qu’à Jacques. 4) Je ne sais pas à … je pourraism’adresser.5)Ilfallaitparlerdel’éducationdevotrefils;voilàde…..ilfallaitparler!6)Ilfallaitpenserànosenfants;voilàà…ilfallaitpenser!7)L’amour,çasertà…?–Jenesaispasà…çasert.Ma foi, c’estunechoseà… jen’ai jamaispensé.8)vousprétendezqueNapoléonn’arienfaitpourlaFrance.Voilàen…vousvoustrompez.9)C’estlui…asauvél’honneurdelaFrancesurlepontd’ArcoleetàAusterlitz!10)Iln’yaquedeuxsortesdegens:ceux…viventetceux…luttent.(V.Hugo)

4.lequel,laquelle,lesquels,lesquelles:1)C’estuneprovincedans…j’aisouventvoyagé.2)C’estunamià…jeprêtesouventdeslivres.3)C’estuneétudeà…jem’intéresse.4)C’estcetterueauboutde…setrouveunelibrairie.5)Jemessouviensdemesannéesscolairesaucoursde…j’étaisheureuxcommeunroi.6)Jevaisteprésentercejeunehommelesparentsde…travaillentenBelgique.7)Voilà le portrait sans retouchede l’hommeà… j’appartiens. (Piaf«Lavieenrose»). 8)Jacquesm’a décrit sa fiancée et puis il a ajouté: «Voilà le portrait sans retouche de lafemmeà…j’appartiens.»9)Veuillezmedécrirelemilieudans…vousvivez!10)Cesontlesamissurl’aidede…jepeuxtoujourscompter.

Page 39: XI klassi õpik 2019

39

5.Parlezdevosachatsenrépondantauxquestionssuivantes:1) Y a-t-il des Grands Magasins au centre de Tallinn? Y faites-vous vos achats? 2)Commentyestlechoix?Commentysontlesprix?Sont-ilsbas,hauts,modérés?3)Quefaites-vouspouracheteruneveste,unpantalon,uncostume,unechemise(unejupe,unerobe…)?4)Ya-t-ilunecabined’essayageaurayondesvêtements?Peut-onyessayerlevêtement que vous avez choisi? 5) Si ce vêtement ne vous va pas, que faites-vous?Essayez-vous un autre vêtement ou allez-vous chercher ailleurs? 6) Y a-t-il unemaroquinerie aux GrandsMagasins de Tallinn? Où se trouve-t-elle? Qu’est-ce qu’on yvend?7)Ya-t-ilunelibrairie-papeterieauxGrandsMagasinsdeTallinn?Oùsetrouve-t-elle?Qu’yvend-on?8)Quepeut-onacheteràlaparfumerie?9)Etlerayondroguerieoùsetrouve-t-il?Quenousoffre-t-il?10)Faites-vousparfoisvosachatspendantlessoldesouaumarchéauxpuces?11)Faut-ilpayerauvendeur(àlavendeuse)ouàlacaisse?12)Payez-vousenespèces(enargentliquide)oubienavecvotrecartebancaire?

6.Àlalibrairieonvenddeslivres./Àlalibrairieonpeutacheterdeslivres.Àlapapeterie…………………….Àlabijouterie…………………….Àlaparfumerie…………………….Àlamaroquinerie…………………….Àlachapellerie…………………….Àladroguerie…………………….Aumagasindechaussures…………………….Aumagasindetissus…………………….Aumarchéauxpuces…………………….AuxGrandsMagasins…………………….

7.Traduisezetracontez:A.Siinon(voici)väike lõbus lugu,mille(dont) tegevustoimubsajandivahetusel(àla

Belle Époque) Pariisis, täpsemalt (plus précisement) Ladina kvartalis Saint-Michelibulvaril. Kaks pariislast – autor A. Allais ja tema sõber G. Auriol istuvad ühe kohvikuterrassillauatagajajoovadõlut.Nendekõrvalonveelükslaud,kuskeegitundmatu(uninconnu)joobsamutiõlut.Kõikviitabsellele,etseehärraonprovintslane.Kunaolivägasoe, olimeeskaabupeast äravõtnud (enlever)ning selle toolile asetanud.Autori sõberheitispilgu(jeteruncoupd’œil)kaabupõhja,kustanägijärgmisisõnu:P.Savigny,Turutänav, Tréville-sur-Meuse. Tamõistis kohe, et tegu on (il s’agissait) kübarsepa ja temaaadressiga.Pariislanevaatasteraseltomanaabrit,seejärelküsis,egataolepäritTréville-sur-Meuse’istningegataeitunnejuhuslikultkedagi(uncertain)Savignynimelisthärrat,keselabTurutänaval.Provintslaneolivägaüllatunudjavastas,etPaulSavignyontemasõberjakoolivend(camaraded’école)ningettemajuuresttasellekaabuostiski.Jaongi(etvoilà)meiepariislane lõpmatusvestluses linnast,millenimest talpolnudveelmõneminutieestaimugi.B.Autor,kesoliomasõbraedupealekade,heitissamutipilgukuulsakaabupõhja,kust

ta luges välja initsiaalid: E.D.H. ja sõna ‘hulgikaupmees’. Autor tõusis püsti, siseneskohvikusse, võttis teatmiku (l’annuaire) ja dešifreeris (déchifrer) härrasmehe E.D.H.-itäielikunime:ErnestDuval-Housset.Kirjaniktuli tagasi, istus lauda,silmitsesomakordateraselt võõrast ja küsis ega tema nimi pole Ernest Duval-Housset ning ega ta polehulgikaupmees.Mees oli jahmunud ja vastas jaatavalt (affirmativement). Kirjanik tahtisveelteada,kasdoktorRoux-seenioronendiseltTréville’i linnapea.Provintslanemuutuskurvaksjaütles,ethärralinnapeasurikolmkuudtagasi.Lõpukssaikirjanikusõberaru,kust pärineb see informatsioon. Ta sisenes samuti kohvikusse ja lõikas noaga välja(découper)teatmikustkaksTréville’ilinnapuutuvat(concerner)lehte.Ollestagasi,ulatasta lauaall ühe lehekirjanikule janendevestlusTréville’ist jätkusõhtuni.On iseenesest

Page 40: XI klassi õpik 2019

40

mõista (il va de soi), et härra Duval-Housset maksis klaaside eest. Väike pidu lõppesoivaliseõhtusöögiga,midaprovintslanepidasvajalikuks (tenirà) omaPariisi sõpradelevälja teha.Telliti (commander) kõiksuguhäidasju söögiks ja joodikõigiTréville’imehekaasmaalasteterviseks.Pudelavatud,tulebveinlõpunijuua,kasseepolemitteprantsusekõnekäänd(ledicton)?

KAUBAMAJASMEESTEVALMISRIIETEOSAKONNAS–Härra,millegasaanteilekasulikolla?–Masooviksinostatrussikuid.– Olen teie teenistuses, härra. Järgnege mulle, palun. Meeste alusriiete osakond asubsiinsamaskõrval.Kastesooviteostatrussikuidvõisupelpükse?–Kuimaisegiteaksin…–Tesõidatemereäärde,kaspolenii,härra?–JahmenaisegaotsustasimeveetapuhkuseCôted’Azuril.–Kuitelubate,masoovitaksinteileneidnailonistujumispükse,misonhetkelvägamoes.Värveiolesilmatorkavningkahindontaskukohane.–Kuipaljunadmaksavad?–17eurot60senti.–Arvan,etneedkäivadmulleküll.Maostanära.– Me kõnelesime äsja trussikutest. Teil on õnne, sest sel nädalal me müüme neidallahindlusega.Heitkepilk,härra!–Valikontõepoolestsuur.–Soovitanteileneidtrussikuid.Osteskolmed,maksatekaheeest.Allahindlusonsoodne.Mõelgejärele,härra..–Jah,teilonõigus,preili.Maostanära.–Kastetasute,härra,sularahasvõikaardiga?–Matasunpangakaardiga.–Siis tulebmeilmeestevalmisriieteosakondatagasipöörduda…(Nadpöörduvadtagasimeestevalmisriieteosakonda.)…Ehksooviteostaveelmidagi,härra?–Ei,preili.Teoletevägalahke.–Kui te lubate,masoovitanteilesupelmantlit.Pealesuplustoletekaitstudnohueest japealegiontavägamoodne.–Seeonjuhommikumantel!– Ei, härra. See on rannamantel. See hoopis midagi muud. Kui te lähete Saint-Tropez’randa,näeteise,etkõikinimesed…–Paljuseemaksab?–Seeeiolekallis.Ainult54eurot.Kuiarvestadakvaliteetijategumoodi,poleseeüldsegikallis.Pigemodav.–Nõus.Maostanära.–Ma näen, härra, et te huvitute tergaalriidest ülikondadest.Mis numbrit te kannate?…48?…Proovigeselga!Kabiinonkõrval…Seepintsaksobibteileoivaliselt!–Tõsi.Kuubpoleeiliigalaiegaliigakitsas.Püksidonparajad.Kasmatohinteada,paljuseemaksab,preili?–Kuiteostatesiia juurdesärgi, lipsu jakolmpaarisokke, tuleballahindlus15%.Kuiteagalaskudesesimeselekorruseleostatejuurdepaarikingi,tuleballahindlus20%.Kasteeijärgneksmulle,härra…Misnumberteiejalgon?43?…Palun!…Ideaalne!–Japaljukõikkokkutuleb?– Ulatage mulle oma krediitkaart, härra… Allkiri, palun… Tänan…Siin on teie tšekk…Kokkutuleb3568eurot70senti…Nägemiseni,härra!–Polevõimalik!Hüvasti,puhkusCôted’Azuril!

Page 41: XI klassi õpik 2019

41

LEÇON6

SOYEZPOLISICouronnéd’étincelles1Unmarchanddepierreàbriquet2ElèvelavoixlesoirDanslescouloirsdelastationJavel3EtsesgrandsécartsdelangageDéplaisentàlaplupartdesgens4MaislabrûluredesonregardLesrappelleàdebonssentimentsSoyezpolisCriel’hommeSoyezpolisaveclesalimentsSoyezpolisAveclesélémentsavecleséléphantsSoyezpolisaveclesfemmesEtaveclesenfantsSoyezpolisAveclesgars[gα]dubâtiment5SoyezpolisAveclemondevivant.IIIlfautaussiêtretrèspoliaveclaterreetaveclesoleilIlfautlesremercierlematinenseréveillantIlfautlesremercierpourlachaleurPourlesarbresPourlesfruitsPourtoutcequiestbonàmangerPourtoutcequiestbeauàregarderAtoucherIlfautlesremercierIlnefautpaslesembêter6...LescritiquerIlssaventcequ’ilsontàfaireLesoleiletlaterreAlorsilfautleslaisserfaireOubienilssontcapablesdesefâcher7EtpuisaprèsOnestchangéEncourgeEnmelond’eau8OuenpierreàbriquetEtonestbienavancé9...LesoleilestamoureuxdelaterreLaterreestamoureusedusoleilÇalesregardeC’estleuraffaireEtquandilyadeséclipses10Iln’estpasprudentnidiscretdelesregarder

Page 42: XI klassi õpik 2019

42

AutraversdesalespetitsmorceauxdeverrefuméIlssedisputentC'estdeshistoirespersonnellesMieuxvautnepass’enmêler11ParcequeSions’enmêleonrisqued'êtrechangéEnpommedeterregeléeOuenferàfriser12LesoleilaimelaterreLaterreaimelesoleilEtelletournePoursefaireadmirerEtlesoleillatrouvebelleEtilbrillesurelleEtquandilestfatiguéIlvasecoucherEtlaluneselèveLalunec’estl’ancienneamoureusedusoleilMaiselleaétéjalouseEtelleaétépunieElleestdevenuetoutefroideEtellesortseulementlanuitIlfautaussiêtretrèspoliaveclaluneOusansçaellepeutvousrendreunpeufouEtellepeutaussiSielleveutVouschangerenbonhommedeneigeEnréverbère13OuenbougieEnsommepourrésumerDeuxpointsouvrezlesguillemets14:«Ilfautquetoutlemondesoitpoliaveclemondeoualorsilyadesguerres...desépidémiesdestremblementsdeterredespaquetsdemer15descoupsdefusil...etdegrossesméchantesfourmisrougesquiviennentvousdévorer16lespiedspendantqu’ondortlanuit.»

JacquesPrévert«Histoires»__________ 1couronné d’étincelles – kroonitud sädemetega 2un marchand de pierre à briquet – tulemasinakivide müüja (autori fantaasia) 3la station Javel – metroojaam Pariisis 4ses grands écarts de langage déplaisent à la plupart des gens – tema eriskummaline kõnepruuk ei meeldi suuremale osale inimestest; un écart – siin: kõrvalekaldumine normist 5les gars [gα] du bâtiment = les matelots; le bâtiment = le navire de guerre 6embêter – tülitama, tüütama 7ils sont capables de se fâcher – nad on võimelised pahandama 8on est changé en courge, en melon d’eau – sind muudetakse kõrvitsaks, arbuusiks 9On est bien avancé! – Milline edasiminek! Said siis! Said, mis tahtsid! 10une éclipse – varjutus (päikese- v kuuvarjutus) 11mieux vaut ne pas s’en mêler – on parem sinna oma nina mitte toppida 12le fer à friser – lokitangid 13le réverbère – tänavalatern 14Deux points ouvrez les guillemets! – Koolon, ava jutumärgid! 15un paquets de mer – hiidlaine, tsunami 16dévorer – õgima, sööma

Page 43: XI klassi õpik 2019

43

L’ACCENTCIRCONFLEXE,QU’EST-CEQUEC’EST?–L’accentcirconflexe,qu’est-cequec’est?–C’estunsigneenformedeV[ve]renversésurcertainesvoyelles.–Surquellesvoyelles?–Leplussouventl’accentcirconflexesemet(seplace)surleslettresA[α],E[ə]etO[o].–Parexemple?–Parexemple:lapâte,lerôle,lerêve.–Etcelaveutdire?–Celaveutdirequedanscesmotslavoyelleestplusallongée.–Pluslongue,n’est-cepas?–C’estça.Soyezprudent(e):lapatte–lapâte,lemal–lemâle.–Maislesautresaccents?–Quelsaccents?–L’accentaiguetl’accentgrave.–L’accentaigusurlalettreE[ə]nousindiquequ’ilfautprononcer[e]fermé:lepré,lethé,lepassé.–Ell’accentgrave?–L’accentgravesurlalettreE[ə]nousindiquequ’ilfautprononcer[ε]ouvert:lepère,lefrère,jepréfère.–Justecommel’accentcirconflexe,n’est-cepas?– Il est vrai que ces deux signes sur la lettre E nous indiquent qu’il faut prononcer [ε]ouvert:latête,lafête,labête.–MonDieu,commevousêtesbête!–Qui?Moi?–Non, non, pas vous. J’ai donné un exemple tout en essayant de prononcer [ε] ouvert.Excusez-moi!–Cen’estpasgrave.Maisnousavonscomplètementoubliéletréma!–Letréma?Qu’est-cequec’est?–C’estunsigneformédedeuxpointsjuxtaposés(misàcôté)quel’onmetsurlesvoyellesE,IetU.–Pourquoifaire?(Àquoibon?)–Pourindiquerquelavoyellequiprécèdedoitêtreprononcéeséparément:naïf,naïve,égoïste,unastéroïde,Noël,Citroën,aigu–aiguë.–Oui,jemerappelle…Ilyacinqousixansonaapprisparcœurunepoésie:Letrémaetlavirgule,/touslesdeuxsontridicules…–Lepointetl’apostrophe/sontsérieuxcommenotreprof.

RÉPONDEZ!1)Quesavez-voussurlaréformedel’orthographeproposéeen1990parl’AcadémieFrançaise?2)Qu’en pensez-vous? Faut-il toujours simplifier l’orthographe?Quels pourraient êtrelesavantages,lesinconvénients?

ILESTNÉLEDIVINENFANTIlestnéledivinenfant,Jouezhautbois,résonnezmusettes1!Ilestnéledivinenfant,chantonstous[s]sonavènement2!Depuisplusdequatremilleansnouslepromettaientlesprophètes.Depuisplusdequatremilleansnousattendionscetheureuxtemps.

Ah,qu’ilestbeau,qu’ilestcharmant,ahquecesgrâcessontparfaites!Ah,qu’ilestbeau,qu’ilestcharmant,qu’ilestdouxcedivinenfant!Uneétableestsonlogement,unpeudepaille3estsacouchette,Uneétableestsonlogement,PourunDieuquelabaissement4

Page 44: XI klassi õpik 2019

44

__________ 1Jouez hautbois, résonnez musettes! – Mängigu oboed, kõlagu torupillid! 2un avènement = une arrivée – saabumine, tulek 3la paille [paj] – põhk, õled 4un abaissement – alandus

NOËLNOUVELETNoëlnouvelet1,Noëlchantonsici!DévotesgensdisonsàDieumerci.ChantonsNoëlpourleRoinouvelet!Chantons,oh,Noël,oh,Noëlnouvelet!Quandjem’éveillaietj’eusassezdormi,ouvrislesyeux,visunarbrefleuridontilsortaitunboutonmerveilleuxChantons,oh,Noël,oh,Noëlnouvelet!

D’unoiseletbientôtlechantouïs2quiauxpasteursdisait:partezd’iciàBethléemtrouverezl’Agnelet3.Chantons,oh,Noël,oh,Noëlnouvelet!ÀBethléemMarieetJosephvis,l’âneetlebœuf,l’enfantcouchéaulit.Lacrècheétaitaulieud’unbercelet4Chantons,oh,Noël,oh,Noëlnouvelet!

_________ 1nouvelet = nouveau 2ouïs = j’entendis 3un agnelet = un petit agneau – talleke 4un bercelet = un petit berceau – hällike

LESFÊTESRELIGIEUSESNoël(m.)=lafêtedeNoël–le25décembre;fêtedelanativitéduChrist[krist]l’Épiphanie=lejourdesRois(kolmekuningapäev)–le6janvier;manifestationdeJésusauxroisd’Orient(mages)les Rameaux = dimanche des Rameaux (palmipuudepüha) – une semaine avantPâques;dernièrearrivéedeJésusàJérusalemJeudisaint=laCène–troisjoursavantPâques;dernierrepasdeJésusavecsesapôtresPâques(f.pl.)–jourdelarésurrectiondeJésus-Christl’Ascension–40joursaprèsPâques;élévationdeJésus-ChristauciellaPentecôte(nelipühade.suvisted)–50joursaprèsPâques;jourdeladescenteduSaint-EspritsurlesapôtreslaTrinité (kolmainupüha)– lepremierdimancheaprès laPentecôte; fêteen l’honneurdelaTrinité(Dieuuniqueentroispersonnes:Père,FilsetSaintEsprit)l’Assomption (Neitsi Maarja surmapäev e. rukkimaarjapäev) – le 15 août; jour del’élévationdelaViergeMarieaucielaprèssamortlaToussaint(pühakutepäev)–le1ernovembre;fêteenl’honneurdetouslessaints

LEGENREETLENOMBREDESADJECTIFS–OMADUSSÕNADEARVJASUGUEnfrançaisl’adjectifs’accorde(ühildub)aveclenomengenreetennombre.Leféminindesadjectifsestbiensimple:joli–jolie,gris–grise,vert–verte,brun–brune,second–seconde,etc.Leplurieldesadjectifsseformeparl’additiond’un«s»àlafin:lesjolisgarçons,labellefille–lesbellesfillesNB!unhommenormal–deshommesnormaux/unefemmenormale–desfemmesnormalesCertainsadjectifsformentleurfémininenchangeantlaterminaison:actif–active,neuf–neuve(kulumata,uus),bref–brève(lühike)heureux–heureuse,délicieux–délicieuse(oivaline),jaloux–jalouseléger–légère(kergekaalult),fier–fière,premier–première

Page 45: XI klassi õpik 2019

45

bas–basse,sot–sotte(rumal),violet–violette,gentil[i]–gentille[ij]bon–bonne,mignon–mignonne(armsake)ancien–ancienne,italien–italienne,etc.rieur–rieuse,menteur–menteuse,etc.Ilyadesadjectifsayanttoujoursun«e»àlafin:jeune,jaune,rouge,large,triste,tendre,ivre,utile,agréable,drôle,bête,commode,chauve(kiilas),deuxième,troisième,quatrième,etc.Maisilyadesadjectifsdifficiles.Cesont:blanc–blanchefranc–franche(aval,aus)frais–fraîchesec–sèchelong–longuefaux–fausse(võlts,vale)roux–rousse(punapäine)doux–doucemalin–maligne(kaval)favori–favorite(lemmik)

jumeau(x)–jumelle(s)(kaksik-)beau,bel–bellevieux,vieil–vieillenouveau,nouvel–nouvellefou,fol–follemou,mol–molle(pehme)soûl[su]–soûle[sul](purjus)aigu–aiguë(terav)grec–grecquecoi–coite(vait)

LACOUVERTURECOUPÉEENDEUXs’installer – end sisse seadma; respecter – austama, lugu pidama; se consacrer – end pühendama; supporter – taluma; la belle-mère – 1) võõrasema; 2) ämm; élever – kasvatama; adulte – täiskasvanu; un époux, une épouse – abikaasa; la moitié – pool; la noce – pulm, pulmad; la canne – jalutuskepp; gêner – häirima; mendier – kerjama; le gueux [gø], la gueuse – kerjus; une écurie – hobusetall; la jument – mära; pécher – patustama; le mineur – alaealine; ingrat, e – tänamatu Ilétaitunefoisunrichemarchandquivints’installeràParis.C’étaitunbravehomme,

sa femme était très honnête et son fils doux et calme. Leurs voisins les aimaient et lesrespectaient. Mais un jour la femme tomba malade et quelques jours plus tard ellemourut.Àpartirdecejourlemarchandseconsacraentièrementàl’éducationdesonfils.Ses

amissemirentàluichercherunenouvellefemme,maisilrefusa:–Monfilsnepourrapassupporterunebelle-mère.Jepréfèrel’élevertoutseul.Lesannéespassèrent.Lepèrevieillit.Legarçondevintadulte.Quandileut23ans,son

pèreluidit:–Monfils,tamèrenousaquittésilyadixans.Jelasuivraibientôtdanslatombe.Ilfautpenseràtonmariage.Cen’estpasbonderesterseuldanscemonde.Jeveuxtetrouverunebonneépouse.–Oui,monpère,consentitlefils.Vis-à-vis de leurmaison habitait un gentilhomme ruiné1 qui avait une fille. Un beau

jourlemarchandallachezcechevalieretluidemandalamaindesafillepoursonfils.Legentilhommevoulutalorsconnaîtresarichesse.Lemarchandluimontratoussesbiensetpromitdedonnerlamoitiédesafortuneauxjeunesmariés.–Celanevapasainsi,ditlechevalier.Donneztoutcequevousavezauxjeunes.Lemarchand réfléchit un peu et finalement il consentit. Dans unmois on célébra la

noce.Lajeunefemmes’installachezeux.Lemarchand leur laissa sa chambre et se contenta de cette pièce qui était jusqu’ici

occupéeparsonfils.Levieilhommenevoulutpluss’occuperdesaffaires.Cefutsabelle-fillequis’occupaitdetout.Bientôtelleaccouchad’unfils2.Douzeanspassèrentencore.Levieillardnemarchaitplusqu’avecunecanne.Sabelle-

filleletraitaitmaletleméprisait3.Unjourelleseplaignitàsonmari:

Page 46: XI klassi õpik 2019

46

–Moncherépoux,jevousaimetendrement.Maislaprésencedevotrepèremegêne.C’estunvilainquinesaitpasseconduirecommeilfaut4.Mettez-ledehors.L’hommeallatrouversonpèreetluidit:

–Va-t’en!Onn’aplusbesoindetoiici.Taprésencegênemonépouse.Ont’anourridouzeans.Çasuffit.–Hélas[s],moncherenfant, jenepeuxpasm’enallersansunsou5. Jesuisvieux. Il faitfroiddehors.Queferai-jedanslarue?Devrais-jemendier?–Ehbien,tuneseraspaslepremier.IlyatantdegueuxetdegueusesàParis.Tuferascommeeux.–Alors,peut-êtremedonneras-tulacouverturedetoncheval.Jecrainstellementlefroid.Àcesmotslejeunehommeappelasonfilsetluidit:

–Emmènetongrand-pèredansl’écurieetdonne-luilacouverturedemajumentgrise.Ils’enferaunmanteau.Levieillardsuivitsonpetit-fils,pleindechagrin.Étantentrédansl’écurie,l’enfantprit

lacouverture,lapliaparlemilieu6,pritsoncouteauetlacoupaendeux.Ensuiteilpassaàsongrand-pèreunemoitié.–Qu’as-tu fait? s’écria le vieillard. Pourquoi l’as-tu coupée?Tu esméchant. Je vaismeplaindreàtonpère.–Faitescequevousvoulez,réponditl’enfant.Moi,jenevousdonnerairiendeplus.Levieilhommes’enallaretrouversonfils.Celui-ciacriéàl’enfant:

–Salegarnement7,qu’est-ceque tuas fait?Pourquoias-tucoupéunecouverture touteneuve?Donneàtongrand-pèrel’autremoitiéaussi!–Ahnon, répondit l’enfant, qu’est-ceque je tedonnerai,moi, plus tard, quand j’y seraimaître? Je garderai la seconde moitié pour toi, quand tu seras vieux et quand je techasseraid’ici.L’homme regarda son enfant bouche bée8. Il réfléchit un peu, puis s’adressa au

vieillard:–Père,net’envapas!Jeviensdepécher.Resteici.Jetejuredeteservirjusqu’aubout9,carjetedoistoutcequej’ai.Jetepriedemepardonner.C’estainsiqu’unmineurcorrigeasonpère.Lamoraledecettehistoireestlasuivante:

lesjeunesgenssontingrats.Pensez-ybien,vousquiavezdesenfantsàmarier.d’aprèsBernier(trouvèredu13èmesiècle)

__________ 1vis-à-vis de leur maison habitait un gentilhomme ruiné – nende maja vastas elas keegi laostunud aadlik

2elle accoucha d’un fils – ta sünnitas poja

3sa belle-fille le traitait mal et le méprisait – tema minia kohtles teda halvasti ja põlgas teda 4qui ne sait pas se conduire comme il faut – kes ei oska korralikult käituda

5sans un sou – meie mõistes: ilma ühegi sendita; un sou – kunagi väikseim vermitud münt 6la plia par le milieu – pani ta keskelt kokku; plier – painutama, murdma 7Sale garnement ! – Nurjatu poisinolk! 8bouche bée – suu ammuli

9je te jure de te servir jusqu’au bout – vannun, et hoolitsen sinu eest lõpuni

EXERCICES

1.Faitesaccorderlesadjectifsengenreetennombresic’estnécessaire:1) Ta sœur, est-elle roux….., blond….. ou brun…..? 2) Elle est petit….. au nezretroussé…..,auxcheveuxroux…...3)Jenepeuxpasdiresielleestbeau…..,maiselleestmignon….. , très gentil….. , toujours rieur….. et joyeux….. . 4) Je n’aime pas notrenouveau….. appartement; notre vieux….. appartement était plus commode….. 5) Lamaisonétaitmoinsneuf…..,maisl’entourageétaitplusagréable…..:ilyavaitdesarbresvert….., des fleurs rouge….., bleu….., jaune….. blanc….., violet….. . 6)Doux….. France,beau….. pays demon enfance, bercée de tendre….. insouciance, je te garde dansmoncœur (Trenet). 7) Louise est amoureux….. de Jacques. Mais elle est fou….. ! – Ils sont

Page 47: XI klassi õpik 2019

47

fou…..touslesdeux!8)Mimiestjaloux…..,elleestfurieux…..;ellepleurnicheetelleesttrès sérieux….. . 9) Cette route est long….. . Y a-t-il un chemin plus court….. ? 10) Lasouris est fort….. mais notre chat est plus fort….. que la souris. 11) Édith Piaf est machanteuse favori….. ;elleestsiémouvant….. .12)Masœurcadet…..estenpremier…..classe,maismonfrèreaîné…..estendixième…...13)Quiestcevieux…..homme?–C’estnotreancien…..professeurdechant.14)Cesdeuxgrand…..fillesseressemblentcommedeux gouttes d’eau. –Mais oui. Ce sont des sœurs jumeau….. . 15) Gaston est souventivre….. ,maisaujourd’huiilestcomplètementsoûl…..etsafemmeestaussisoûl…..quelui.16)Ta fiancée, commentest-elle?–Elleestbeau….. ,de taillemoyen….. , auxyeuxgris…..,auxcheveuxroux…..,toujoursjoyeux…..,unpeubavard…..,bref–unefemmenormal….. ; tu sais fort bien que je n’aime pas les gens anormal….. ! 17) Qui est cethomme qui a l’air si bête…? – C’est un vieux….. ami à moi. 18) Les quatre pointscardinal…..sont:lenord,lesud,l’estetl’ouest.21)«Milleetunenuits»–c’estunrecueildecontesoriental…...J’aimebienleshistoiresoriental…..

2.Traduisez:valgekuu,valgemägi(lemont,lamontagne),punasedjuuksed,uussild,kergekohver(lavalise), kerge tekst, armas laps, tasane (madal) hääl, rosinad (sõna-sõnalt: kuivatatudviinamarjad), pikk tee, lemmikraamat, lemmiklaul, valelik sõbratar, purjusmees,purjusnaine,uuskorter,uusromaan,uuskleit,ilussõber,ilusnaine,ilusmees,vanasõber,vanakorter,vanamees,kaksikvennad,kaksikõed,kavalpoiss,iidnelinn,rumallaps,hapukoor(frais,fraîche),hellnaeratus

3.Cetteroute,est-ellelongue?–Non,ellen’estpaslonguedutout,elleestplutôtcourte.1)Cettefille,est-ellelaide(inetu)?2)Cettevalise,est-ellelourde?3)Cettetour,est-ellehaute? 4) Ce monsieur, est-il vieux? 5) Ce manteau, est-il cher? 6) Cet enfant, est-iltriste?7)Tonfrère,est-illâche(poltron)?8)Ceroman,est-ilennuyeux?9)Cethomme,est-ilbeau?10)Cetterue,est-elleétroite?11)Cemorceaudeviande,est-ilgras?12)Cegarçon,est-ilméchant?13)Cettejupe,est-ellecourte?14)Cefilm,est-ilintéressant?15)Cetenfant,est-il joyeux?16)Tonfrère,et-ilfaibleenmathématiques?17)Tasœur,est-elledouéepourleslangues?18)Cecorridor,est-ilétroit?19)Tonfiancé,est-ildepetitetaille?20)Tafiancée,est-ellebrune?

4.SivousditesqueM.Untel(untel)bâtitdeschâteauenEspagne,celaveutdirequecemonsieurfaitdesprojetsutopiquesetirréels.SiMmeUnetelle(unetelle)vousavouequ’envoyantpourlapremièrefoissonfuturmari,c’étaituncoupdefoudre,celaveutdirequececettedame…Sivousditesqueledimanchevousfaiteslagrassematinée,celasignifiequevous…Sivotreamievousditqu’elleapasséunenuitblanche,celaveutdirequ’elle…Sitafiancéet’avouequ’ellevoitlavieenrose,celaveutdirequ’elle…Siquelqu’unvousavouequ’ilalagueule(lõust)debois,celasignifiequ’il…Sivousditesquevousavezdormiàpoingsfermés,celasignifiequevous…Sivousditesquevousêtestombé(e)danslespommes,celasignifiequevous…Sivousditesquevousavezd’autreschatsàfouetter,celasignifiequevous...

5.Traduisez:A.Olikordrikaskaupmees,kestulielamaPariisi.Ühelpäevaljäitemanainehaigeksja

mõni päev hiljem ta suri.Mees ei soovinud uuesti abielluda ja pühendas end täielikultoma poja kasvatamisele. Aastad möödusidja poeg sai täiskasvanuks. Ühel päeval läkskaupmeesühe laostunudaadliku juurde, kellel oli ilus tütar.Kaupmeespalus tütrekättomapojale.Talubasandapooleomavarastpojale,kuidaadlikolivastu(contre).Lõpuksjättiski kaupmees kogu oma vara noortele. Kuu aja pärast peeti pulmad ja minia tulinendepooleelama(chezeux).Aastahiljemsünnitasnoornainepoja.

Page 48: XI klassi õpik 2019

48

B. Möödus kaksteist aastat. Minia kohtles oma äia halvasti. Ühel päeval ütles taabikaasale,etvanurikohalolekhäiribteda.Meesotsis isaüles jakäskis (direde) taläraminna. Isa hakkas nutma, öeldes, et väljas on külmning ta soovib vaid üht tekki.Meeskutsus omapoja, käskis tal talliminna ja vanaisale hallimära tekk anda. Jõudnud talli,võttispoissteki ja lõikassellenoagapooleks(kaheks).Siisulataspoissühepooletekistvanaisale.Vanameesläksomapojalekaebama.Meeskutsusomapoisi.Meeskäskispoisilvanaisaleteisepooletekistkaanda,kuidpoisskeeldus(refuser).Taütles,ethoiabteisepooleomaisale,sestkuitakordsellesmajasperemeeson,ajabtaisavälja.Loomoraalonjärgmine:nooredinimesedontihtitänamatud.

L’ACCENTCIRCONFLEXE,MISSEEON?–L’accentcirconflexe,misseeon?–SeeontagurpidiseVkujulinemärkteatudtäishäälikutel.–Millisteltäishäälikutel?–Kõigesagedaminipannaksel’accentcirconflexetähtedeleA[α],E[ə]etO[o].–Näiteks?–Näitekssõnades:lapâte,lerôle,lerêve.–Jamidaseetähendab?–See,tähendab,etnendessõnadesontäishäälikvenitatud.–Pikem,kaspole?–Justnii.Olgeettevaatlik:lapatte–lapâte,lemal–lemâle.–Agateisedmärgid?–Millisedmärgid?–L’accentaiguetl’accentgrave.–L’accentaigutähelE[ə]viitab,ettulebhääldadakinniselt[e]:lepré,lethé,lepassé.–Jal’accentgrave?–L’accentgravetähelE[ə]viitab,ettulebhääldadalahtiselt[ε]:lepère,lefrère,jepréfère.–Sama,misl’accentcirconflexe,kaspolenii?–Ontõsi,etneedkaksmärkitähelEviitavad,ettulebhääldadalahtiselt[ε]:latête,lafête,labête.–Issand,kuilollteolete!–Kes?Mina?–Ei,ei,mitteteie!Matõinnäitejapüüdsinhääldada[ε]lahtiselt.Vabandage!–Polekatkimidagi.Kuidmeilunustreemahoopisära!–Treema?Misseeon?– See on märk, mis moodustatakse kahest kõrvuti asetsevast punktist. See märk käibtähtedelOjaI.–Milleks?–Selleks,eteelnevtäishäälikhääldukseraldi.Näiteks:naïf,naïve,égoïste,unastéroïde,Noël,Citroën,aigu–aiguë.–Tulebmeelde…5-6aastattagasimeõppisimeluuletust:Treemajakoma/mõlemadonnaljakad.–Punktjaülakoma/onmeieõpetajamooditõsised.

Page 49: XI klassi õpik 2019

49

LEÇON7

LAPRIÈREDENOTREPÈRENotrePèrequiesauxcieux,quetonnomsoitsanctifié;quetonrègnevienne,quetavolontésoitfaitesurlaterrecommeauciel.Donne-nousaujourd’huinotrepaindecejour.Pardonne-nousnosoffenses,commenouspardonnonsaussiàceuxquinousontoffensés1.Etnenoussoumetspasàlatentation,maisdélivre-nousdumal.Carc’estàtoiqu’appartiennent,danstouslessiècles,lerègne,lapuissanceetlagloire.Amen!2

leNouveauTestament,l’ÉvangileselonSaint-Matthieu__________ 1une offense – solvamine, solvang; offenser – solvama; eestikeelses Uues Testamendis: Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. 2Amen [amεn]! – en hébreu: Ainsi soit-il !

LAGÉANTEDutempsquelaNatureensavervepuissante1Concevaitchaquejourdesenfantsmonstrueux2J’eusseaimé3vivreauprèsd’unejeunegéante,Commeauxpiedsd’unereineunchatvoluptueux.J’eusseaimévoirsoncorpsfleuriravecsonâmeEtgrandirlibrementdanssesterriblesjeux;Devinersisoncœurcouve4unesombreflammeAuxhumidesbrouillardsquinagentdanssesyeux;Parcouriràloisirsesmagnifiquesformes;Rampersurleversantdesesgenouxénormes,Etparfoisenété,quandlessoleilsmalsains5,Lasse5,lafonts’étendreàtraverslacampagne,Dormirnonchalammentàl’ombredesesseins,Commeun*hameau6paisibleaupiedd’unemontagne.

CharlesBaudelaire«Lesfleursdumal»__________ 1en sa verve puissante – vägevas tuhinas, võimsas hoos; la verve – tuhin, hoog 2concevait chaque jour des enfants monstrueux – tõi iga päev ilmale kohutavaid olendeid; concevoir III – eostama, ilmale tooma 3j’eusse aimé = j’aurais aimé – ma oleksin tahtnud 4couver I – välja hauduma; siin: kavandama, valmistama 5les soleils malsains – kuumad päikesekiired (sain, e – tervislik; malsain, e – ebatervislik) 6las, lasse – väsinud, tüdinud roidunud 7un *hameau = un tout petit village

Page 50: XI klassi õpik 2019

50

LESQUATREMODESDELALANGUEFRANÇAISE(révision)Prantsusekeelesonnelikõneviisi:1)l’indicatif–kindelkõneviis(jeparle,j’aiparlé,jeparlais,jeparlerai,etc)2)l’impératif–käskivkõneviis(parle!neparlepas!)3)leconditionnel–tingivkõneviis(jeparlerais,sijeparlais,j’auraisparlé,sij’avaisparlé)4)lesubjonctif–subjunktiiv(quejeparle,quej’aieparlé,quejeparlasse,quej’eusseparlé)Eesti keeles viimane puudub. (Prantsuse keeles puudub agameie kaudne kõneviis.) Etsubjunktiivi kasutatakse eessõnaga que, viitab see selle kõneviisi kasutusele peamiseltkõrvallauses. Subjunktiivi kasutatakse peale soovi, tahet, kohustust, kahetsust võikahtlustväljendavadpealaused:

Jeveuxquevousmangiez.Ilfautquetuvienneschezmoi.

LESUBJONCTIFDANSLAPROPOSITIONPRINCIPALE–SUBJUNKTIIVPEALAUSESHarva võib subjunktiiv esineda ka pealauses, kuid ka siis on soov, tahe või käsk siin,vähemaltmõtteliselt,olemas:

Quetonrègnevienne!=Jeveux(jesouhaite,jedésire)quetonrègnevienne.Quetavolontésoitfaite!=Jeveux(jesouhaite,jedésire)quetavolontésoitfaite.

QueVotreMajesténesemettepasencolère!(LaFontaine)Viennelanuit,sonnel’heure,lesjourss’envont,jedemeure.(Apollinaire)

Adviennequepourra!–Tulgu,mistuleb!Vaillequevaille!Coûtequecoûte!–Maksku,mismaksab!Ainsisoit-il!–Janiisündigu!

JEVOUSSOUHAITEUNJOYEUXNOËL–Monsieur,leprofesseur.Jevoudraismerenseigner.–Maisjet’enprie,mapetite.–Commentdevrais-jedire:NoëlapprocheouNoëls’approche?–Ceverbeestdifficileenfrançais.D’habitudeondit:Noëlapproche.–Etpourtantondit:Jem’approchedelafenêtre!Approche-toi!Net’approchepas!–Enparlantdeschoses,lesFrançaisdisent:l’heureapproche,letempsapproche,lafindel’année approche. Mais en parlant des personnes, on préfère le verbe pronominals’approcherdeqch.Parexemple:Mimis’estapprochéedelafenêtre.–Maissijedis:Noëls’approche.Est-cefaux?–Cen’estpasfaux,maiscen’estpascorrectnonplus.Tudevraisdire:Noëlapproche.– Mais prenons l’impératif. Faut-il dire: approche! approchez! ou bien approche-toi!approchez-vous!?–Tous les deux sont corrects.Quant àmoi, je préfèreapproche-toi!net’approchepas!approchez-vous!nevousapprochezpas!–Jevoudraisvousposerencoreunequestion.–Jet’enprie,monenfant.–Faudrait-ildireleNoël,laNoëloutoutsimplementNoëlsansarticle?–Cenomestmasculinets’emploiesansarticle:Noëlapproche.JoyeuxNoël!–Maisjevoussouhaite…–JevoussouhaiteunjoyeuxNoël!–Maisj’ailuquelquepart:MononclearriveraverslaNoël.Est-cefaux?

Page 51: XI klassi õpik 2019

51

–Non, cen’estpas faux.LaNoël, celaveutdire la fêtedeNoël.Lemot fête est féminin.C’estpourquoi tupeuxdire: Joyeusefête!D’habitudeondit:Bonnefête!Tout comme:Bonvoyage!Bonneroute!Bonappétit!Bonnesanté!,etc.–Jevousremercie,monsieur.EtjevoussouhaiteunjoyeuxNoël.–Iln’yapasdequoi(pasdequoi/derien/jet’enprie),mapetite.Bonnefêteàtoiaussi.Bonanniversaire!Bonappétit!Bonvent!BonNoël!Bonvoyage!Boncourage!Bonnechance!Bonnenuit!

BonséjouràParis!Bonnesoirée!Bonnejournée!Bonneannée!Bonnesanté!Bonnefête!Bonneroute!Bonnesvacances!

LAVIEDEJÉSUSDENAZARETHle dénombrement – loendus; une étable – laut; régner – valitsema; fuir III – põgenema, le charpentier – puusepp; exercer le métier – ametit pidama; prêcher – jutlustama; le précurseur – eelkäija; la foule – rahvahulk; baptiser [batize] – ristima; la tâche – ülesanne; le disciple – jünger, õpilane; la doctrine – õpetus Jésusnaquitilya…ansàBethléem[bεt´lεm]oùsesparents,MarieetJoseph,étaient

venusdeNazarethpourledénombrementdeshabitantsdel’EmpireRomain.EtpuisqueMarieetJosephn’avaientpasd’argentpourlouerunechambreàl’hôtel,ilsentrèrentdansuneétablepourypasserlanuit.CefutalorsqueJésusnaquit.Puisl’angeduSeigneurditauxbergers:«Allezvoirl’enfantquiseravotreRédempteur

ouleMessie1!»Deuxsemainesaprès,lesroisd’Orient(lesmages)rendirentvisiteàlasaintefamilleà

Bethléemdisantpartoutqu’ilsétaientvenuspourvoirlefuturroidesJuifs.LeroiHérodeleGrand,quirégnaitenJudée,décidadetuerlepetitJésus(lemassacre

desinnocents2).MarieetJosephfuirentenEgypte.Aprèslamortd’HérodelasaintefamillerevintenGalilée,àNazareth–lavillenatalede

laViergeMarie.CefutlàqueJésuspassasonenfanceetsajeunesse.SonpèreJosephétaitcharpentieret toutporteàcroireque Jésusexerçait lemêmemétier. Ilavait trenteansquandilcommençaàprêcherl’Évangile(laBonneNouvelle).PourtantJésusavaitunprécurseurnomméJean-Baptiste[batist]quiprêchaitdans le

désertdeJudéeannonçantauxfouleslavenueprochaineduMessie.Ceprophètebaptisaitparl’eauduJourdain.JésusvintdelaGaliléeenJudéepourêtrebaptiséparlui.Lesdeuxhommesse lièrentd’amitiéetpassèrentquelquessemainesensemble.Après lamortdeJean-BaptisteJésusdécidadéfinitivementdepoursuivresatâche.Jésus choisit douzedisciples dont Pierre était l’aîné et Jean le cadet, qui le suivaient

partoutenGalilée,quiétaitsapatrie,enSamarieetenJudée.Parcourantlesvillages,lesbourgsetlesvilles,ilannonçaitauxfoulesleRoyaumedeDieu.Enmêmetempsilsemaitdesmiracles sur son passage, disant: «Les aveugles voient, les boiteuxmarchent3, lesmaladessontguéris,lessourdsentendent,lesmortsressuscitent.»Mais les prêtres orthodoxes4 juifs étaient jaloux de cette doctrine qui reposait sur

l’amour du prochain. Jésus répétait sans cesse: «Tu aimeras ton prochain comme toi-même!»Finalement, après trois années de vie errante, Jésus fut arrêté (Jeudi Saint), jugé et

crucifiéàJérusalemlaveilledelapâquejuive5(Vendredisaint).Dimanche,danslamatinée,Jésussortitdesontombeau(Pâqueschrétiennes),comme

ill’avaitprédit.Ilsemontraressuscitétoutd’abordàMarie-Madeleine,puisàPierreetàJean,etauxautresdisciples.Trouvantquesamissionétaitterminée,ils’élevaenfindansleciel,souslesyeuxd’une

grandefoule.Cejourestappelél’Ascension6(40joursaprèsPâques).

Page 52: XI klassi õpik 2019

52

__________ 1le Rédempteur = le Messie – lunastaja, messias, messia (aramea k. võitud, salvitud); vanaaja Iisraelis oodatud salapärane lunastaja, kes pidi tooma maa peale jumalariigi; kristlaste kujutluses Kristus 2le massacre des innocents – süütalaste tapmine 3les aveugles voient, les boiteux marchent – pimedad näevad, lonkurid kõnnivad 4les prêtres orthodoxes – õigeusklikud preestrid

5la veille [vεj] de la pâque juive – juutide paasapühale eelnenud päeval 6l’Ascension – taevaminemispüha (40. päeval pärast ülestõusmispüha)

MINUIT,CHRÉTIENSMinuit,chrétiens!C’estl’heuresolennelle1oùl’HommeDieudescenditjusqu’ànouspoureffacerlatacheoriginelle2etdesonpèrearrêterlecourroux3.Lemondeentiertressailled’espéranceencettenuitquiluidonneunSauveur.Peupleàgenoux!Attendstadélivrance!Noël!Noël!VoicileRédempteur!Noël!Noël!VoicileRédempteur!LeRédempteurabrisétouteentrave4;laterreestlibreetlecielestouvert.Ilvoitunfrèreoùn’étaitqu’unesclave;l’amourunitceuxqu’enchaînaitlefer.Quiluidiranotrereconnaissance;c’estpournoustous[tus]qu’ilnaît,qu’ilsouffreetmeurt.Peuple,debout!Chantetadélivrance!Noël!Noël!ChantonsleRédempteur!Noël!Noël!ChantonsleRédempteur!

parolesdeP.Cappeau/musiqued’A.Adam5

__________ 1l’heure solennelle [solanεl] – pidulik hetk või tund

2la tache originelle – pärispatt, inimese sünnipärane patusus; NB ! la tache – plekk; la tâche – ülesanne

3le courroux = la colère 4Le Rédempteur a brisé toute entrave – lunastaja purustas kõiksugu kammitsad (takistused) 5Adolphe Adam (1803 – 1856) – compositeur français, l’auteur des ballets romantiques « Giselle » et « Corsaire »

MONBEAUSAPINMonbeausapin,roidesforêts,quej’aimetaverdure!Quandparl’hiver(enhiver)boisetforêtssontdépouillésdeleursattraits1,monbeausapin,roidesforêts,tugardestaparure2.Toi,queNoëlplantacheznousauSaintAnniversaire;jolisapin,commeilssontdoux,ettesbonbonsettesjoujoux!Toi,queNoëlplantacheznousparlesmainsdemamère.(toutbrillantdelumière).

Page 53: XI klassi õpik 2019

53

Monbeausapin,tesvertssommetsetleurfidèleombrage,delafoiquinementjamais,delaconstance3etdelapaix,monbeausapin,tesvertssommetsm’offrentunedouceimage.__________

1sont dépouillés de leurs attraits – on ilma oma võludest; siin: dépouiller – paljaks riisuma 2la parure – ehe, kaunistus 3la constance – püsivus; siin: truudus

LESANGESDENOSCAMPAGNESLesangesdansnoscampagnesontentonné1l’hymnedesCieuxetl’échodenosmontagnesreditcechantmélodieux.Refrain: GloriainexcelsisDeo!2 GloriainexcelsisDeo!Bergers,quittezvosretraites3unissez-vousàleursconcerts.Etquevostendresmusettes4fassentretentir5lesairs.Lesangesdansnoscampagneschantentencore,chantenttoujours.Etl’échodenosmontagnesrenvoie6cedouxchantd’amour.__________ 1entonner – laulu üles võtma, laulma hakkama 2Gloria in excelsis Deo! – lad.k.: au olgu Jumalale kõrges! 3la retraite – siin: asukoht, varjupaik 4la musette – siin: torupill 5retentir – kajama, vastu kajama

6renvoyer – tagasi saatma; siin: edasi kandma

PETITPAPANOËLC’estlabellenuitdeNoël,laneigeétendsonmanteaublanc.Etlesyeuxlevésverslecielàgenouxlespetitsenfantsavantdefermerlespaupières1fontunedernièreprière.PetitpapaNoël,quandtudescendrasducielavectesjouetsparmilliers,n’oubliepasmonpetitsoulier.Maisavantdepartir,ilfaudrabientecouvrir,dehorstuvasavoirsifroid;c’estunpeuàcausedemoi.Ilmetardetant2quelejourselèvepourvoirsitum’asapportétouslesbeauxjoujouxquejevoisenrêve

Page 54: XI klassi õpik 2019

54

etquejet’aicommandés.Lemarchanddesable3estpassé.Lesenfantsvontfairedodo.Ettuvaspouvoircommenceravecta*hotte4surledosausondesclochesdeséglisestadistributiondesurprises…Etquandtuserassurtonbeaunuage,viensd’abordsurnotremaison;jen’aipasététouslesjourstrèssage,maisj’endemandepardon…

R.Vincy/H.Martinet(premierinterprète:TinoRossien1946)__________ 1la paupière – silmalaug 2il me tarde tant – mul on kibekiire, ootan kannatamatult; tarder – viivitama 3le marchand de sable – sõna-sõnalt: liivakaupmees; meil: Une-Mati 4la *hotte – seljaskantav korv

EXERCICES1.Modèle:JoyeuxNoël!–Jevous(te)souhaiteunjoyeuxNoël.Bonanniversaire! Bonnejournée!BonséjouràParis! Bonneannée!Bonappétit! Bonnesanté!Bonvent! Bonnefête!BonNoël! Joyeusefête!Bonvoyage! Bonneroute!Bonnechance! Bonnesvacances!Bonnenuit! Joyeuxanniversaire!Bonnesoirée! BonnesPâques!Bonnematinée! JoyeusesPâques!

2.Celuidontlemétierestd’assemblerdespiècesdeboisestcharpentier.Celuidontlemétierestdefairedestravauxdemaçonnerie(müüritöö)est…Celuidontlemétierestderamonerlescheminéesest…Celuioucelledontlemétierestdecoudredesvêtementsest…Celuiquiapourfonctiondefairelacuisineest…Cellequiapourfonctiondefairelacuisineest…Celuidontlemétierestdeporteretdedistribuerleslettresetlesjournauxest…Celuidontlemétierestderéparerleschaussuresest…Celuidontlemétierestderéparerlesmachinesest…Celuidontlemétierestderéparerleshorlogesetlesmontresest…Celuioucelledontlemétierestdegarderunemaisonest…Celuidontlemétierestdeservirlesclientsdansunrestaurantest…Celledontlemétierestdeservirlesclientsdansunrestaurantest…Celuidontlemétierestdeconduireuneautomobileest…Celledontlemétierestderangerleschambresàl’hôtelouailleursest…Lapersonnedontlemétierestdetravailleràlaréceptiond’unhôtelest…Lapersonnedontlemétierestdeveiller(valvama)àlaréceptiond’unhôteletd’assurerleservicedelaclientèlependantlanuitest…Lapersonnequitravailleàlacaissed’unmagasinest…Lapersonnedontlaprofessionestdevendredansunmagasinest…

Page 55: XI klassi õpik 2019

55

3.Ilfinirasontravailàmidi.–Qu’ilfinissesontravailàmidi.Ilsortiraà7h30.Ils’enira.Ildiratoutcequ’ilsait.Ilviendraàl’heure.Ilmettralemanteaud’hiver.Ilsmettrontlesbottesd’hiver.Ilprendrauntaxi.Ilsprendrontlemétro.

Ilseraprudent.Ilsserontattentifs.Ilvavoircetteexposition.Ilsirontvoircespectacle.Ilm’attendrachezlui.Ilsnousattendrontchezeux.Ilmerendrasadette(võlg).Ilsetait.

4.Situt’envas,jeseraitriste.–Situt’enallais,jeseraistriste.Sionaletemps,oniravoircetteexposition.SiPierreachèteunevoiture,ilneserajamaisenretard.Situmequittes,jemourraidechagrin.Sinousallonsauconcert,nouspasseronsensembleunesoiréeagréable.Situt’excuses,tonpèretepardonneratamauvaiseconduite.Sivousnevenezpasànotresoirée,nousseronstoustrèsmalheureux.Sinoussommesmillionnaire,noushabiteronsàMonaco.Sivousêtesplusappliqués,vousaurezdebonnesnotes.Situfinistontravailavant6heures,nouspourronsallerauthéâtrecesoir.S’ilsneboiventpastant,ilsn’aurontpaslagueuledebois.

5.Traduisezetracontez:A. Jeesuse kodulinn oli Naatsaret Galileas, kuid ta sündis Petlemmas Juudamaal …

aastat tagasi.Meie ajaarvamine (notreère) algab Jeesuse sünniga. Tema vanemad tulidPetlemmaRoomakeisririigielanikeloendamiseks,sestseelinnoliJoosepikodulinn.Kunaneil polnud raha, et peatuda võõrastemajas, sisenesid nad lauta. Seal Jeesus sündiski.Kahe nädala pärast külastasid püha perekonda kolm idamaa tarka, kuulutades, et nadtulid vaatamauut juutide kuningat.Herodes Suur tahtis väikest Jeesust tappa,mistõttuJoosep jaMaarjapõgenesidkoos lapsegaEgiptusesse. PärastHerodese surma tuli pühaperekondNaatsaretti tagasi. Jeesusvõis siisollaneljane.Siinmöödus tema lapsepõlv janoorus.Kõikviitabsellele(toutporteàcroire),ettapidaspuusepaametitnagutemaisagi.Jeesusel oli ka eelkäija – Ristija Johannes –, kes jutlustas Juudamaa kõrbes, kuulutadespeatsetLunastajasaabumist.B. Kaksmeest kohtusid, kui nad olid umbes kolmekümnesed. Ristija Johannes ristis

inimesiJordanijõeveegajaJeesustahtis,etkatedaristitaks.JohannesetraagilisesurmajärelotsustasJeesussõbramissioonijätkata.Tahülgasomakodu,valiskaksteistjüngritjaasus jutlustama Galileas, Samaarias ja Juudamaal. Jeesus kuulutas kõikjal peatsetjumalariigisaabumist,nimetadesomaõpetustheaksuudiseksehkevangeeliumiks.Temaõpetus põhines ligimesearmastusel. Ta kordas pidevalt: „Armasta oma ligimest naguiseennast!“ Õigeusklikud juudi preestrid kadestasid seda uut õpetust, mis lasusligimesearmastusel.Nadvahistasid Jeesuseneljapäevaõhtul ja lõid ta risti reedel (suurreede). Samal õhtul ta suri ristil ja pühapäeva hommikul näitas end elavana Maarja-Magdaleenale, Peetrusele ja väikesele Johannesele, keda ei tohi segamini ajada(confondre)RistijaJohannesega.

MASOOVINTEILERÕÕMSAIDJÕULE–Härraõpetaja,tohinmateiltmidagiküsida?–Palun,muväike.–KuidasmapeaksinütlemaNoëlapprochevõiNoëls’approche?–Seetegusõnaonprantsusekeelesraske.TavaliseltöeldakseNoëlapproche.–JaometiöeldakseJem’approchedelafenêtre!Approche-toi!Net’approchepas!

Page 56: XI klassi õpik 2019

56

–Kõneldesasjadest(nähtustest),ütlevadprantslasedl’heureapproche,letempsapproche,la fin de l’année approche. Kõneldes isikutest, eelistatakse enesekohast tegusõnas’approcherdeqch.Näiteks:Mimis’estapprochéedelafenêtre.–AgakuimaütlenNoëls’approche,onseevale?–Seeeiolevale,kuidseepolekapärisõige.SapeaksidütlemaNoëlapproche.– Aga võtame käskiva kõneviisi. Kas tuleb öelda Approche! Approchez! või hoopisApproche-toi!Approchez-vous!?–Mõlemadvariandidonõiged.MinaeelistanApproche-toi!Net’approchepas!Approchez-vous!Nevousapprochezpas!–Matahaksinteileveelüheküsimuseesitada.–Palun,mulaps.–KaspeaksütlemaleNoël,laNoëlvõilihtsaltNoëlilmaartiklita?–Seenimisõnaonüldiseltmeessoostningsedakasutatakseilmaartiklita:Noëlapproche.JoyeuxNoël!–Kuidlauses:„Masoovinteile…”–Masoovinteilerõõmsaidjõule!–Malugesinkusagilt:MononclearriveraverslaNoël.Kasniionvale?–Ei,nii eiolevale.LaNoël tähendab lafêtedeNoël. Sõna fête onnaissoost. Seetõttusavõidkiöelda JoyeuxNoël!või Joyeusefête!TavaliseltöeldakseBonnefête!Täpseltsamutika:Headreisi!Headteed!Headisu!,Tugevat(head)tervist!jne.–Matänanteid,härra.Masoovinteilerõõmsaidjõule.–Poletänuväärt.Häidpühikasulle,mulaps.

Page 57: XI klassi õpik 2019

57

LEÇON8

C’ESTSIBONC’estsibondepartirn’importeoùbrasdessusbrasdessous1enchantantdeschansons.C’estsibondesediredesmotsdoux,despetitsriendutout2maisquivousdisentlong3.Envoyantnotremineravie4,lespassantsdanslaruenousenvie.C’estsibondeguetter4danssesyeuxunespoirmerveilleuxquimedonnelefrisson.C’estsiboncespetitessensations,

etsinousnousaimons,c’estparcequec’estsibon.C’estinouï5cequ’elleapourséduiresansparlerdec’quej’nepeuxpasdire.C’estsibonquandj’latiensdansmesbras,demedirequetoutçac’estàmoipourdebon7.C’estsibonetsinousnousaimons,cherchezpaslaraison,c’estparcequec’estsibon.(Çavautmieuxqu’unmillion,tellement,tellementc’estbon!)

A.Hornez/H.Betti(1954)

__________ 1bras dessus bras dessous – käevangus 2des petits rien du tout – siin: tähtsusetuid sõnu 3qui vous disent long – siin: mis on sügava sisuga 4notre mine ravie – meie vaimustatud näoilme 5guetter [gete] – luurama 6inouï [inwi], ïe – ennekuulmatu, uskumatu 7c’est à moi pour de bon – see kuulub tõepoolest mulle; pour de bon – tõepoolest, tõeliselt

LACONCORDANCEDESTEMPSDEL’INDICATIF–KINDLAKÕNEVIISIAEGADEÜHILDUMINEPierreadit:«Jesuismalade.»–Pierreaditqu’ilétaitmalade.Pierreadit:«J’aivucefilm».–Pierreaditqu’ilavaitvucefilm.Pierreadit:«Jetravaillaiscommeunbœuf.»–Pierreaditqu’ilavait travaillécommeunbœuf.Pierreadit:«JepartiraipourParis.»–Pierreaditqu’ilpartiraitpourParis.Attention!Aujourd’hui=>cejour-làDemain=>lelendemainHier=>laveilleJour/année/lundi…prochain=>Jour/année/lundi…suivant

LEPETITPRINCEETLESERPENTun anneau – rõngas; remuer – liigutama; le désert – kõrb; éclairer – valgustama; mince – peenike, kõhn; puissant, e – vägev, võimas; le navire – laev; s’enrouler – end ümber keerama; la cheville [-ij] – pahkluu; pur, e – puhas, läbipaistev; résoudre III – lahendama; une énigme [enigm] – mõistatus Lepetitprince,unefoissurTerre,étaitdoncbiensurprisdenevoirpersonne.Ilavait

déjàpeurdes’être trompédeplanète,quandunanneaucouleurde luneremuadans lesable.–Bonnenuit,fitlepetitprinceàtout*hasard1.

Page 58: XI klassi õpik 2019

58

–Bonnenuit,fitleserpent.–Surquelleplanètesuis-jetombé?demandalepetitprince.–SurlaTerre,enAfrique,réponditleserpent.–Ah!…Iln’yapersonnesurlaTerre?–Icic’estledésert.Iln’yapersonnedanslesdéserts.LaTerreestgrande,ditleserpent.Lepetitprinces’assitsurunepierreetlevalesyeuxversleciel:

– Je me demande, dit-il, si les étoiles sont éclairées afin que chacun puisse trouver lasienne2.Regardemaplanète.Elleestjusteaudessusdenous3…Maiscommeelleestloin!–Elleestbelle,ditleserpent.Queviens-tufaireici?–J’aidesdifficultésavecunefleur,ditlepetitprince.–Ah!fitleserpent.Etilsseturent.

–Oùsontleshommes?repritenfinlepetitprince.Onestunpeuseuldansledésert…–Onestseulaussichezleshommes,ditleserpent.–Tuesunedrôledebête,ditlepetitprince,mincecommeundoigt…–Maisjesuispluspuissantqueledoigtd’unroi,ditleserpent.Lepetitprinceeutunsourire:–Tun’estpasbienpuissant…tun’asmêmepasdepattes…tunepeuxmêmepasvoyager.–Jepuis(peux)t’emporterplusloinqu’unnavire,ditleserpent.Etils’enroulaautourdelachevilledupetitprince,commeunbraceletd’or.

–Celuiquejetouche,jelerendsàlaterredontilestsorti,dit-ilencore.Maistuespurettuviensd’uneétoile…Lepetitprinceneréponditrien.

–Tume fais pitié, toi si faible, sur cette terrede granit [t]. Je puis t’aiderun jour si turegrettestroptaplanète.Jepuis…– Oh, j’ai très bien compris, fit le petit prince, mais pourquoi parles-tu toujours parénigmes?–Jelesrésoustoutes,ditleserpent.Etilsseturent.AntoinedeSaint-Exupéry(1900–1944)«LePetitPrince»

__________ 1à tout hasard – igaks juhuks 2afin que chacun puisse trouver la sienne – selleks, et igaüks saaks oma tähe üles leida 3juste au dessus de nous – täpselt meie kohal

SOYEZPRUDENTSAVECLESVERBESDIFFICILES!s’asseoir–istetvõtmaêtreassis(e)–istuma

êtredebout(setenirdebout)–seismaselever–püstitõusma

Présent Passécomposé Futursimplejem’assieds(jem’assois)tut’assiedsils’assiedelles’assiedn.n.asseyonsv.v.asseyezilss’asseyentelless’asseyent

jemesuisassis(e)tut’esassis(e)ils’estassiselles’estassisen.n.sommesassis(es)v.v.êtesassis(e,es)ilssesontassisellessesontassises

jem’assiérai(jem’assoirai)tut’assiérasils’assiéraelles’assiéran.n.assiéronsv.v.assiérezilss’assiérontelless’assiéront

Page 59: XI klassi õpik 2019

59

Laconjugaisonduverbes’asseoir:Futurproche:jevaism’asseoir…Passérécent:jeviensdem’asseoir…Passésimple:jem’assis…nousnousassîmes…Lestempsduconditionnel:jem’assiérais(jem’assoirais)…jemeseraisassis(e)…Lestempsdusubjonctif:quejem’asseye…quejemesoisassis(e)…Impératif:assieds-toi!net’assiedspas!asseyez-vous!nevousasseyezpas!setaire–vaikima(ceverbeseconjuguecommeleverbeplaire,sauf:ilsetait–ilplaît)jemetais nousnoustaisonstutetais vousvoustaisezilsetait ilssetaisentPassécomposé:jemesuistu(e)Futursimple:jemetairaiFuturproche:jevaismetaire…Passérécent:jeviensdemetaire…Passésimple:jemetus…nousnoustûmes…Lestempsduconditionnel:jemetairais…jemeseraistu(e)…Lestempsdusubjonctif:quejemetaise…quejemesoistu(e)…Impératif:tais-toi!taisons-nous!taisez-vous!résoudre–lahendama,otsustamajerésous nousrésolvonsturésous vousrésolvezilrésout ilsrésolventPassécomposé:j’airésoluFutursimple:jerésoudraiFuturproche:jevaisrésoudre…Passérécent:jeviensderésoudre…Passésimple:jerésolus…nousrésolûmes…Lestempsduconditionnel:jerésoudrais…j’auraisrésolu…Lestempsdusubjonctif:quejerésolve…quej’aierésolu…Impératif:résous!résolvons!résolvez!

LAMERLamer,qu’onvoitdanserlelongdesgolfesclairs,adesreflets1d’argent,lamer,desrefletschangeantssouslapluie.Lamer,aucield’étéconfondsesblancsmoutons2aveclesangessipurs,lamerbergèred’azurinfinie.Voyezprèsdesétangscesgrandsroseauxmouillés3!

Page 60: XI klassi õpik 2019

60

Voyezcesoiseauxblancsetsesmaisonsrouillées4.Lamerlesabercéslelongdesgolfesclairs.Etd’unechansond’amour,lamerabercémoncœurpourlavie.

CharlesTrenet(1913–2001)__________ 1le reflet – peegeldus; refléter – peegeldama; se refléter – peegelduma 2les blancs moutons – siin: vahutav lainehari, lainevaht 3les roseaux mouillés – niiske pilliroog 4rouillé, e – roostekarva, roostes

DIALOGUEENTREUNP.D.G1ETUNREPRÉSENTANTSYNDICAL–MonsieurDuval,vousavezdemandéàmevoir.–Oui,monsieurleprésident.– Veuillez vous asseoir, ne restezpasdebout… Il y a quelque chosequi ne vapas?…Dequois’agit-il?–Nosadhérents(militants)seplaignent…–Votre salaire, j’ai vérifié,monsieurDuval,n’estpas suffisant.Cen’estpasassezpourunbonspécialistecommevous.Onval’augmenter.Unepetiteprime,unebourse…Qu’enpensez-vous?–Ilnes’agitpasdemoi,monsieurleprésident…–Notreusineestprospèrepourtant.– Oui, l’entreprise fait des bénéfices: 15% (pour cent) de plus que l’an dernier. Pour lesactionnaires,c’estunebonneaffaire.–Pourlepersonnelaussi:nosgenssontbienpayés.MieuxquecheznosconcurrentsenBelgique,auDanemark,enAllemagne,auxPays-Bas…–Onpourraitendiscuter…–Discutons-en:lesalairemoyenaaugmentéde8%aumoisdejanvier.Personnen’estauS.M.I.C.[smik]2.–Maissupprimonslesimpôtsdirectsetindirects…– En ce cas il faut que vous vous adressiez à l’État, au Premier ministre, aux députés del’AssembléeNationale,auSénat…–Maiscommejeviensdevousdire,monsieurleprésident,l’usineafaitdesbénéficesde15%.Parconséquentl’augmentationn’estpassuffisante.–Maisvousnousdemandezl’impossible!Votresyndicatsouhaitelafaillitedenotreusine!– Vous n’êtes pas sans savoir,monsieur le président, que le coût de la vie a bondi de 11,5%(onze-virgule-cinqpourcent)enunan.–Jelesaisfortbien,maisjenepeuxriencontrel’augmentationdesprixenFrance.–Lesprix,ayantaugmenté,notrepouvoird’achatdevientminime.–D’accord.Maiscelanousconcernetous[s],celaconcernelepatronat,lescadresadministratifs,lesingénieurs,leschefsd’ateliers…pasuniquementlesouvriers.Moinonplus,jenepeuxpasmepermettrecequejemepermettaisdeuxansauparavant.–Jesaiscequevousallezmedire:lesinvestissement,lamodernisation,lesordinateurs…–Justement.Ettoutçacoûtedesmillions,desmilliardsmême!Eneuros,pasenfrancs,monsieurDuval!–Doncvouspréférezlagrève?–Quiparled’unegrève?Lagrèvenouscoûteraencorepluscher.–Notresyndicatsouhaiteparticiperdavantageàlaviedel’entreprise.Nousn’avonsjamaisnotremotàdire.–Dites-le!Jesuistoutouïe.

Page 61: XI klassi õpik 2019

61

–Lessalairesdevraientaugmenterde12%.–Est-cevotrederniermotavantdefairelagrève?–C’estcequenotrecomitésyndicalm’apriédevousdire.–JevaisdiscuterceproblèmeaveclesactionnairesetleConseild’entreprise.__________ 1P.D.G = le Président-Directeur Général d’une société ou d’une entreprise = le pédégé 2S.M.I.C. [smik] – le salaire minimum interprofessionnel de croissance

VOCABULAIRESUPPLÉMENTAIREl’emploi,leboulot(fam.)–töökohtlestage–praktikalestagiaire–praktikantlaformation–koolituslechômage–töötusêtreauchômage–töötuolemaembaucher,recruter–töölevõtmal’entretiend’embauche–tööintervjuul’offred’emploi–tööpakkumineposersacandidature–kandideerimaleschargessociales–sotsiaalmakstoucherunsalaire–palkakättesaamadémissionner–lahkumisavaldustesitamalelicenciement–vallandamine

le/lacollègue–kolleegl’employé(e)–töötajal’employeur–tööandjalecongémaladie–haiguspuhkuslescongespayés–tasustatudpuhkusleCDD(contratàduréedéterminée)–tähtajalinelepingleCDI(contratàduréeindéterminée)–tähtajatulepinglesheuressupplémentaires–lisatunnidlaflexibilité–paindlikkusletravailàplein-temps/àtempspartiel–täiskoormusega,osakoormusegatöö

DANSMAMAISONDansmamaisonvousviendrezD’ailleurscen’estpasmamaisonJenesaispasàquielleestJesuisentrécommeçaunjourIln’yavaitpersonneSeulementdespimentsrouges1accrochésaumurblancJesuisrestélongtempsdanscettemaisonPersonnen’estvenuMaistouslesjoursettouslesjoursJevousaiattendueJenefaisaisrienC’est-à-direriendesérieuxQuelquefoislematinjepoussaisdescrisd’animauxJegueulais2commeunâneDetoutesmesforcesEtcelamefaisaitplaisirEtpuisjejouaisavecmespiedsC’esttrèsintelligentlespiedsIlsvousemmènenttrèsloinQuandvousvoulezallertrèsloinEtpuisquandvousnevoulezpassortirIlsrestentlàilsvoustiennentcompagnieEtquandilyadelamusiqueilsdansentOnnepeutpasdansersanseuxFautêtrebêtecommel’hommel’estsisouvent

Page 62: XI klassi õpik 2019

62

PourdiredeschosesaussibêtesQuebêtecommesespiedsgaicommeunpinson3Lepinsonn’estpasgaiIlestseulementgaiquandilestgaiEttristequandilesttristeounigainitristeEst-cequ’onsaitcequec’estunpinsonD’ailleursilnes’appellepasréellementcommeçaC’estl’hommequiaappelécetoiseaucommeçaPinsonpinsonpinsonpinsonCommec’estcurieuxlesnomsMartinHugoVictordesonprénomBonaparteNapoléondesonprénomPourquoicommeçaetpascommeçaUntroupeaudebonapartespassedansledésertL’empereurs’appelleDromadaire4IlaunchevalcaisseetdestiroirsdecourseAuloingalopeunhommequin’aquetroisprénomsIls’appelleTim-Tam-Tometn’apasdegrandnomUnpeuplusloinencoreilyan’importequiBeaucoupplusloinilyan’importequoiEtpuisqu’est-cequeçapeutfairetoutçaDansmamaisontuviendrasJepenseàautrechosemaisjenepensequ’àçaEtquandtuserasentréedansmamaisonTuenlèverastoustesvêtementsEtturesterasimmobilenuedeboutavectaboucherougeCommelespimentsrougespendussurlemurblancEtpuistutecoucherasetjemecoucheraiprèsdetoiVoilàDansmamaisonquin’estpasmamaisontuviendras.

JacquesPrévert«Paroles»__________ 1les piments rouges – punased piprakaunad (paprika) 2gueuler [gœle] – karjuma, karjuma ; NB! la gueule [gœl] – lõust 3un pinson – vint (lind) 4le dromadaire – ühe küüruga kaamel, dromedar

EXERCICES

1.Mettezaudiscoursindirect:1) Le petit prince a demandé: «Sur quelle planète suis-je tombé?» 2) Puis le petit prince avoulusavoir:«Iln’yapersonnesurlaTerre?»3)Leserpentademandéaupetitprince:«Queviens-tufaireici?»4)Lepetitprincearépondu:«J’aidesdifficultésavecunefleur.»5)Enfinlepetitprinceademandéauserpent:«Oùsontleshommes?»6)Etilaajouté:«Onestunpeuseuldans ledésert.»7)Leserpent luiadit:«Onestseulaussichez leshommes.»8)Lepetitprince a dit au serpent: «Tu n’es pas bien puissant, tu n’as pas de pattes, tu ne peux pasvoyager.»9)Le serpent lui a répondu: «Je suispluspuissantque ledoigtd’un roi et jepeuxt’emporterplusloinqu’unnavire.»10)Enfinleserpentadit:«Tumefaispitié.Jepuist’aiderunjour.»11)Lepetitprincearépondu:«J’aitrèsbiencompris.»12)Lepetitprinceaencorevoulusavoir: «Pourquoiparles-tu toujoursparénigmes?»13)Le serpent luia répondu:«Jelesrésoustoutes.»

Page 63: XI klassi õpik 2019

63

2.Mettezaudiscoursindirect:1) Jeanm’a dit hier: «Je veux te voir samedi prochain? » 2) Je lui ai répondu: «Je n’ai riencontre.»3)Cematin ilm’a téléphonéetm’adit:«Jenepourraipasvenirsamedi, carsamedimesparentsarriverontdeMarseilleetjeseraiobligédepasserleweek-endaveceux.»4)Alorsjeluiaidemandé:«Nepeux-tupasvenirlundisoirà8heures?»5)Ilm’arépondu:«Cen’estpaspossible,carj’aipromisàmasœurd’alleravecelleaucinéma.»6)Puisilademandé:«As-tudéjàvuledernierfilmavecCatherineDeneuve?»7)Jeluiairépondu:«Jen’aipasencorevucefilm».8)AlorsJeanm’adit:«Tupourrasveniravecnous,nousseronscontentstouslesdeux,Lucieetmoi.»9)Maisdansl’après-midiilm’atéléphonéendisant:«Toutestchangé.MamèreesttombéemaladeetmesparentsresterontàMarseille.Jeserailibresamedi.»10)Etilaajouté:«Si tu n’as pas changé d’avis, je serai chez toi samedi à 8 heures à peu près.» 11) Je lui aidemandé:«Qu’est-cequetupréfères,levinoulabière?»12)Ilm’adit:«Celam’estégal.»

3.Traduisez:1) Tohinma istuda? – Istu, palun! 2) Miks te seisate? Istuge ometi! 3) Suvatsege istet võtta!(Veuillez….).4)Mikssaei taha istuda?Onkaksvabakohta.5)Pierre istubMariekõrval.MarieistubPierre’ikõrval.6)Lähmeistumekolmandasseritta(autroisièmerang),manäensealkahtvabakohta.7)Kuiõpetajasisenes,kõikseisid,agaminaistusin.8)Ärmeolemepüsti,istume!9)Ära istu,õpetajasisenebkohe(futurproche).10)Ärge istuge,härradirektorsaabubkohe!11)Jean istus Mimi kõrvale. Louise istus Henri kõrvale. 12) Ma istun kohe (dès que), kui härraministeronväljunud(futurantérieur).13)Me istumekohe,kuihärrasaadikon lahkunud.14)Maeitaha,etsaistudminukõrvale.15)Ärgeistuge,härrapresidentsaabubkohe.16)Sapeadistuma(onvaja,etsaistud)esimesseritta.17)Tulgeistugeminulauda(àmatable)!

4.Mettezlesverbesentreparenthèsesaufuturantérieurouaufutursimple:1) Quand tu (entrer) dansmamaison, tu (enlever) tonmanteau. 2) Lorsque tu (enlever) tonmanteau,tu(entrer)dansmachambre.3)Quandje(prendre)monpetitdéjeuner,je(sortir).3)Dès quePierre (finir) son travail, il (venir) chezmoi. 4)Aussitôt que vous (se coucher), vous(éteindre) la lumière.5)Quandnous(meubler)notrenouvelappartement,nous(déménager–kolima).6)Dèsqueje(divorcer)d’avecmafemme,je(épouser)uneblonde,carjenesupportepaslesbrunes.7)Lorsquenous(semarier),nous(acheter)unemaisondecampagne.8)Aussitôtque Jean (terminer) ses études au Conservatoire, il (partir) pour la Suisse. 9) Dès que Jean(partir)pourGenève,safiancée(pouvoir)respirerlibrement.10)Maisquandil(rentrer)àParis,ils(semarier).11)Lorsquelefilsdumeunier(manger)sonchat,il(mourir)defaim.12)Dèsquenous(avaler)lecaviarnoir,nous(attaquer)lecaviarrouge.13)Lorsquevous(boire)levin, jevous(offrir)unverred’armagnac.14)Dèsquemonfiancé(entrer),jele(embrasser).

5.Traduisezetracontez:A.KuiväikeprintsMaale jõudis,oli tavägaüllatunud.Siinpolnudkedagi.Ta jubakartis,etonplaneediga eksinud, kui kollane rõngas liigutas end liivas. Väike prints tervitas (saluer) igaksjuhuks.Madu vastas talle. Väike prints tahtis teada,mis planeedile ta langes.Madu vastas, etMaale,Aafrikas.Nüüdküsis väikeprints, kasMaalpolegi kedagi.Maduvastas, et seal onkõrbning et kõrbetespolekedagi.Väikeprints istuskivile ja tõstis silmad taevapoole.Ta soovitasmaolevaadatatemaplaneeti,misoliparajastinendekohal.Maduleidis,ettemaplaneetonilus,ja küsis,midaväikeprintsMaale tegema tuli.Väikeprints vastas, et tal on raskusiühe lillega.Madusaiarujanadvaikisid.B.Lõpukstahtisväikeprintsteada,kusinimesedon,sestkõrbesonüksildane.Maduvastas,etkainimeste juures võib ennast üksinda tunda. Seejärel leidis väike prints, etmadu on kentsakasloom,peenikenagusõrm.Maduvastas,ettaonvägevamkuikuningasõrm.Väikeprintseiolnudnõus, sestMaolpole isegikäppasid,mistõttu taei saareisida.Agamaduvastas,et tavõibviiapoisikaugemalekui laev.Nüüdkakeerasendkuldrõnganapoisipahkluuümber.Taütlesveel:

Page 64: XI klassi õpik 2019

64

„Kedamapuudutan,selleannanmatagasimullale,millesttaontulnud.“Maduütlesveel,ettalonväikesestprintsistkahju,sestväikeprintsonpuhasjatulebtähelt.Talisas,ettavõibväikestprintsiaidata,kuitaühelpäevalomaplaneeti liialt taga igatseb.Väikeprintssaikõigestaru janadvaikisidjälle.

DIALOOGTEGEVDIREKTORIJAAMETIÜHINGUESINDAJAVAHEL–HärraDuval,tesoovisiteminugakohtuda.–Jah,härra,härradirektor(esimees).–Olgehea,võtkeistet,ärgeväsitagejalgu…Kasmiskionkorrastära?…Millesasi?–Meieliikmed(aktivistid)kaebavad…–Teiepalk,makontrollisin,härraDuval,eiolesuur.Teiesuguselespetsialistileeioleseepiisav.Metõstameteiepalka.Väikepreemia,stipendium…Midatesellekohtalausute?–Juttpoleminust,härradirektor…–Siiskionmeietehasõitsvaljärjel.–Jah,meieettevõteonkasumis:15%enamkuiläinudaastal.Omanikeleoliaastaedukas.– Kollektiivile samuti – me maksame oma inimestele head palka. Suuremat kui meiekonkurendidBelgias,Taanis,Saksamaal,Madalmaades…–Selteemalvõiksrääkida…–Räägimeselteemal:keskminepalktõusisjaanuaris8%.Keegieisaamiinimumpalka.–Lahutameotsesedjakaudsedmaksud…–Sääraseljuhultulebteilpöördudamujale:riigi,peaministri,Rahvusassambleesaadikute,Senatipoole…–Nagumateileäsjaütlesin,olimeietehasekasum15%.Siitjäreldus:palgatõuseiolepiisavaltsuur.–Tenõuatemeiltvõimatut!Teieametiühingsoovibmeietehasepankrotti!–Tejuteate,härradirektor,etelukallidusonaastagatõusnud11,5%.–Teanküll,agamaeisaapeatadahinnatõusuPrantsusmaal.–Hindadetõusugaonmeieostuvõimetõusjäänudolematuks.– Nõus. Kuid see puudutabmeid kõiki: omanikke, juhtivtöötajaid, insenere, meistreid…mitteüksnes töötajaid. Egaminagi ei saa endale lubada sama, midama lubasin endale kaks aastattagasi.–Matean,midatemulleütlete:investeeringud,uuendused,kompuutrid……–Muidugi.Kõikseemaksabmiljoneid,isegimiljardeid!Eurodes,mittefrankides,härraDuval!–Tesiiseelistatestreiki?–Misstreiki?Streiklähebmeileveelgienammaksma.–Meieametiühingusooviksonsuuremosalusettevõttekäekäigus.Meileilastaealessõnakaasaöelda.–Öelge!Makuulan.–Palkpeabtõusma12%.–Kasseeonteieviimanesõnaennestreiki?–Meieametiühingukomiteepalusmulsedateileedasiöelda..–Maarutansedaprobleemiomanikejaettevõttenõukoguga.

Page 65: XI klassi õpik 2019

65

LEÇON9

LECOCHEETLAMOUCHEDansuncheminmontant,sablonneux,malaisé1,etdetouslescôtésausoleilexposé,sixfortschevauxtiraientunCoche.Femmes,moines,vieillards,toutétaitdescendu.L’attelagesuait,soufflait,étaitrendu2.UneMouchesurvient,etdeschevauxs’approche;prétendlesanimerparsonbourdonnementpiquel’un,piquel’autreetpenseàtoutmomentqu’ellefaitallerlamachine.S’assiedsurletimon,surlenezducocher3;aussitôtquelecharchemine,etqu’ellevoitlesgensmarcher,elles’enattribueuniquementlagloire:va,vient,faitl’empressée4;ilsemblequecesoitunsergentdebatailleallantàchaqueendroitfaireavancersesgensethâterlavictoire5.LaMouche,encecommunbesoin,seplaintqu’elleagitseule6,etqu’elleatoutlesoin;qu’aucunn’aideauxchevauxàsetirerd’affaire.Lemoinedisaitsonbréviaire7;ilprenaitbiensontemps!Unefemmechantait!C’étaitbiendeschansonsqu’alorsils’agissait8!DameMouches’envachanteràleursoreilles,etfaitcentsottisespareilles.AprèsbiendutravailleCochearriveen*haut.–Respironsmaintenant!ditlaMoucheaussitôt:j’aitantfaitquenosgenssontenfindanslaplaine.Çà,MessieurslesChevaux,payez-moidemapeine.Ainsicertainesgens,faisantlesempressés,s’introduisentdanslesaffaires:ilsfontpartoutlesnécessaires,etpartout,importuns,devraientêtrechassés9.

JeandeLaFontaine«Fables»__________ 1un chemin montant, sablonneux, malaisé – mäkke tõusev, liivane ja halvas korras tee 2l’attelage suait, soufflait, était rendu – loomad higistasid, hingeldasid, olid surmväsinud; un attelage – rakend 3s’assied sur le timon, sur le nez du cocher – istub tiislile (veopuule), kutsari ninale 4l’empressée – siin: toimekas v tegus inimene; je suis pressé, e – mul on kiire 5faire avancer ses gens et hâter la victoire – oma alluvaid rünnakule juhtimas, et kiirendada võidu saabumist; hâter – kiirustama, kiirendama 6se plaint qu’elle agit seule – kaebleb, et ta tegutseb üksinda 7le moine disait son bréviaire – munk luges palveraamatut 8C’était bien des chansons qu’alors il s’agissait! – Lauludest jutt käiski! 9et partout, importuns, devraient être chassés – ja kõikjalt, tüütud, peaksid olema minema kihutatud

Page 66: XI klassi õpik 2019

66

ATTENTION!agirII–toimima,tegustsemas’agir:ils’agitde–jutton(millestki),asipuutub(millessegi)Dequois’agit-il?–Ils’agitdel’amour.

LAVOIXACTIVEETLAVOIXPASSIVEDUVERBE–TEGUSÕNAAKTIIVNEJAPASSIIVNEVORM1.Lavoixactive:Pierreouvrelafenêtre.(alus+öeldis+sihitis)2.Lavoixpassive:Lafenêtreestouverte.(sihitis+olema+minevikukesksõna)lavoixactive: lavoixpassive:Pierreouvrelafenêtre. Lafenêtreestouverte.Pierreaouvertlafenêtre. Lafenêtreaétéouverte.Pierreouvraitlafenêtre. Lafenêtreétaitouverte.Pierreouvritlafenêtre. Lafenêtrefutouverte.Pierreouvriralafenêtre. Lafenêtreseraouverte.IlfautquePierreouvrelafenêtre. Ilfautquelafenêtresoitouverte.NB!Tegusõnapassiivsevormipuhulsaablausesosutadakategijanimele:

LafenêtreaétéouverteparPierre.Kuitegijanimionneutraalneolendvõinähtus,tulebeelistadaeessõnade,kusjuuresartiklitselliseljuhulnimisõnaeeseikasutata:

Laterreestcouvertedeneige.Jesuismort(e)defatigue.

LEPAYSAN-MÉDECINOULEMÉDECINMALGRÉLUI1maltraiter – halvasti kohtlema; gifler – kõrvakiilu andma; la ceinture – püksirihm, vöö; traîner – lohistama; le messager – käskjalg, saadik; la bagatelle – tühiasi; la charrue – ader; la pucelle – neitsi; la cheminée – 1) kamin; 2) korsten; gratter – kratsima; la bûche – puuhalg; les cendres (f) – tuhk; goûter – maitsma; la rapidité – kiirus; estimer – lugu pidama, hindama Il était une fois un paysan qui maltraitait sa femme. Le matin, après avoir pris son petit

déjeuner,illagiflait,labattaitavecsaceinturepuislatraînaitparlescheveux.Un jour, quand le vilain s’en alla labourer son champ, la pauvre dame vit entrer deux

messagersduroi.Elleleurdemanda:–D’oùêtes-vous?Oùallez-vous?Dites-moicequevouscherchez.–Madame,nous sommesmessagersdu roi. Ilnousenvoie chercherunmédecin.NousdevonspasserenAngleterre.DemoiselleAude,lafilleduroiestmalade.Depuishuitjoursellenepeutmangerniboire,àcaused’unearêtedepoisson2qu’elleadanslagorge.Lafemmerépondit:

–Ilnefautpasallersiloin,carmonmariestunbonmédecin,jevouslejure.IlestplusfortenmédecinequeHippocrate3.–Ledites-vous,madame,parplaisanterie?–Non, c’est la vérité.Mais il a un caractère si bizarre, qu’on ne tirera jamais rien de lui qu’àconditiondelebattrefort.–C’estunebagatelle.Oùpourrons-nousletrouver?–Ensortantdecettecour,suivezleruisseau:lapremièrecharrue,c’estlanôtre.Lesmessagersduroiallèrenttrouverlepaysan.Quandlevilains’entenditappelermédecin,

toutsonsangsemitàbouillir;ilaffirmaqu’iln’ensavaitrien.–Qu’attendons-nous?ditl’undesmessagers.Tusaisbienqu’ilveutêtrebattuavantdeparleroud’agir…Bref,aprèsl’avoirbienmaltraité,ilsleconduisirentchezleroi.Aussitôtilsracontèrentauroi

quelstalentslepaysanavait.Lerois’adressaauvilain:

Page 67: XI klassi õpik 2019

67

–Maître,écoutez-moi.Jevaisfairevenirmafillequiagrandbesoind’êtreguérie.–Croyez-moi,sire,jenesaisriendelamédecine,réponditlevilain.–Vraiment,ditleroi,voilàunenouvellebienétonnante!Qu’onlebatte!–Grâce4,jevaislaguérirsanstarder!Onappelalapucellequiétaittoutepâle,minedéfaite5.Levilaincompritquepourfairesortir

l’arête,ilfallaitlafairerire.Etilditauroi:–Faitesunfeudanscettecheminéeetqu’onnouslaisse.SiDieuveut,jelaguérirai.Onallumaalorsungrandfeu.Toutlemondesortit.Lafilledurois’assitdevantlefeu.Quant

auvilain,ilsedéshabillaets’allongeatoutnuprèsdelacheminéeetsemitàsegrattertoutenfaisant des grimaces. La pucelle éclata de rire: l’arête sortit de sa bouche et tomba dans lacheminée.Lepaysanserhabilla,pritl’arête,sortitdelachambre,courutchezleroiendisant:–Sire,votrefilleestguérie!Voicil’arête,Dieumerci!Leroifuttrèscontentetditauvilain:

–Jevousgardeauprèsdemoi,vousserezmonmeilleurami.–Merci,sire,parSaint-Germain,maisjenepeuxpasrester.Iln’yaplusdepaincheznous.Quandjesuispartihiermatin,ondevaitalleraumoulin.Leroifitsigneauxvalets:

–Battez-le-moi,ilrestera!…***Levilainrestadoncà lacour. Il secroyait tiréd’affairequand lesmaladesdupays,plusde

quatre-vingts,vinrentchezleroi.Leroiappelasonmédecin:–Maître,dit-ilaupaysan,occupez-vousdecesgens-là,etvite,guérissez-les-moi!–Pitié,sire!ditlevilain.Ilyenatrop,jenepourraipaslesguérirtous[s].Leroiappelasesvaletsetleurfitsigne.Ceux-cisavaientbienpourquoileroilesavaitappelés.

Ilsprirentlesbâtonsetrecommencèrentleursexercices.–Grâce!crialevilain,jelesguériraitous[s]!Seulementnemebattezplus!Ensuitelepaysandemandadesbûches;onluienapportaunegrandequantité.Ilréunittous

lesmaladesautourdufeuetditauroi:–Sire,ilfautsortiravectousceuxquinesontpasmalades.Leroiobéitvolontiersavecsesgens.Puislevilainditauxmalades.

–Ecoutez-moibien.Vouschoisirez leplusmaladed’entrevouset je lebrûleraidansce feu. Jeprendraisescendresettousceuxquienaurontgoûtéserontaussitôtguéris.Les malades stupéfaits se regardèrent les uns les autres. Le paysan-médecin s’adressa au

premier:–Tumeparaisbienfaible.Tuesleplusmaladedetous[s],jecrois.–Miséricorde6,monsieur!Jesuisbienportant.Jenemesuisjamaissentimieux.Lamaladiequej’aieuesilongtempsvientdesepasser.Jedislavérité,soyez-ensûr!–Va-t’endonc!Queviens-tufaireici?Etl’autreaussitôtcourutverslaporte.Leroilevoyantsortirluidemanda:

–Es-tuguéri?–Oui,sire!Jesuisplussainqu’unepomme.Votremédecinestunvraisavant.Quepourrait-ondireencore?Personnenevoulaitêtrebrûlévifet tous[s]s’enallèrent, les

unsaprèslesautres,sedéclarantêtreguéris.Quandleroilesvit,ilditaupaysan:– Maître, je suis émerveillé de la rapidité avec laquelle vous les avez guéris. Eh bien, vousretournerezchezvousquandvousvoudrez.Etvousserezmonmeilleuramijusqu’àlafindemesjours.Lepaysan-médecin revint tout joyeux chez lui. Jamaisonnevitunhommeplusheureuxet

plusriche.Ilnebattaitplussafemme,maisl’aimaitetl’estimait.d’après«FabliauxetcontesduMoyenÂge»

Page 68: XI klassi õpik 2019

68

__________ 1le paysan-médecin ou le médecin malgré lui – talupojast tohter või arst vastu tahtmist 2une arête de poisson – kalaluu 3Hippocrate – Hippokrates; vanakreeka arst (IV saj. eKr.), arstiteaduse aluspanija; tema ametivanne on püsinud arstide ametivandena nüüdisajani 4Grâce! – Armu! Taevane arm! Jumal, tule appi! 5mine défaite – näost kaame; la mine – ilme; vous avez bonne mine – te näete hea välja 6Miséricorde! – Taevane arm! Taevas, tule appi!

LAJOURNÉEDETRAVAIL–Nevoulez-vouspasmeparlerdevotrejournéedetravail,Brigitte?–Qu’est-cequejepeuxvousdire?D’habitude,jemelèveà7heuresdumatin.Quandleréveille-matinsonne,jesautedulitetjefaisdelagymnastique(pastoujours,parfoisjesuistrèspresséeoubientoutsimplementparesseuse).Ensuitejecoursdanslasalledebains,jeprendslesavon,jemelaveàl’eaufroideoubienjeprendsunedouche(unbain),jemebrosselesdentsetpuisjemepeigne.Touslesdeuxoutroisjoursjefaisunshampooing.Puisjem’habille:jemetsmesbas,marobe,meschaussuresetjememaquille.–Quiest-cequipréparevotrepetitdéjeuner?–C’estmamèrequipréparemonpetitdéjeuner.–Qu’est-cequevousprenezpourvotrepetitdéjeuner?–Jeboisunetassedecaféaulaitet jemangequelquescroissantsoubiendestartinesavecdusaucissonouavecdufromage.Maintenantilestgrandtempsdesortir,carà8heuresetdemiejedoisêtreaubureau.–Qu’est-cequevousdites,monamie!Hier jevousaivuedansunmagasinà10heuresàpeuprès.–Hierj’étaisderepos.Jemesuisréveilléeunpeuplustard.–Ah!Vousavezfaitlagrassematinée?–Oui, jeme suis levée unpeuplus tard et je suis sortie pour prendremonpetit déjeuner aubistro.Aprèscelaj’aifaitquelquesachats.–Etquefaites-vousaprèsletravail?–Parfoisjevaisaucinéma,auconcertoubienauthéâtre.Hier,parexemple,jesuisrentréechezmoi, j’ai ludes journauxetdesrevues.Après ledîner j’airegardé la téléet j’aiécouté laradio.D’habitudeàminuitjemedéshabilleetjemecouche.Commejesuisbienfatiguée,jem’endorsaussitôtetjedorsàpoingsfermés.Etvous,Nicolas,commentpassez-vousvotrejournée?–Quantàmoi,jemeréveilledebonneheure(trèstôt).Parexemplecematin,jemesuisréveilléà6heureset j’ai faitde lagymnastique.Ensuite j’ai faitma toilette: j’aiprisunbain, jemesuisbrossé les dents, je me suis rasé avec mon rasoir électrique et je me suis essuyé avec uneserviette de toilette. Puis je me suis peigné et je me suis habillé: j’ai mis mon pantalon, machemise,macravate,mesbretelles,mongilet,maveste (monveston),meschaussettesetmessouliers(chaussures).Alorsj’aiprismonpetitdéjeuner:j’aibudeuxtassesdecafébienfortetj’aimangéquelquesbriochesetunetartineavecdujamboncuit.À7heuresetquartj’aimismonimperméableetmacasquetteetjesuissortidelamaison.–Etlesoir?–Hierj’aiétéaucinéma.–Maiscesoir?–Jenesaispas.Allonsensemblequelquepart!–Où,parexemple?–Àl’Opéra.J’aimebienleballet.–Qu’est-cequ’onydonnecesoir?–Àl’Opéraondonne«RoméoetJuliette»d’HectorBerlioz[z].–C’estentendu.Onyva.

Page 69: XI klassi õpik 2019

69

ÇA,C’ESTPARIS–UNTRÈSGRANDSUCCÈSDEMISTINGUETTParis,c’estuneblondeQuiplaîtàtoutlemonde,Lenezretroussé,l’airmoqueur1,Lesyeuxtoujoursrieurs.TousceuxquilaconnaissentGrisésparsescaresses2S’envontmaisreviennenttoujours,Paris,àtesamours.Lapetitegosse(femme,vogue)deParisMalgrécequ’onendit3Alesmêmesattraitsqu’HollywoodOui,mais…Ellepossèdeàravir4Lamanièredes’enservir5Elleaperfectionnélafaçondesedonner6Ça,c’estParis!Ça,c’estParis!Paris,c’estuneblondeQuiplaîtàtoutlemonde,Lenezretroussé,l’airmoqueur,Lesyeuxtoujoursrieurs.TousceuxquilaconnaissentGrisésparsescaressesS’envontmaisreviennenttoujours,Paris,àtonamour.

L.Boyer/J.Padillaen1926__________ 1le nez retroussé, l’air moqueur – nöbinina (nöpsnina) ja pilkav ilme 2grisés par ses caresses – joobununa tema paitustest

3malgré ce qu’on en dit – mida selle kohta ka ei räägitaks; malgré – vaatamata 4elle possède à ravir – ta valdab oivaliselt 5la manière de s’en servir – selle (võlu) kasutamise viisi v oskust

6se donner – anduma; la façon de se donner – andumuse viis v oskus

OUI,JESUISDEPARISQuandonm’voitOntrouvequej’aicepetitjen’saisquoi1Quifaitqu’souventl’onmefaitlesyeuxdouxCequimeflatteboucoup2,jel’avoue.J’aimeflirter[flœrte],Quandonmeplaîtjel’dissanshésiterDèsquej’entendsunrefraindesfaubourgsJem’attendris3toujours.J’connaistouslesmotsd’argot4Maisjesaism’tenirquandilfaut5Oùdoncjesuisnée?ÀParis!–Vousl’avezdeviné!Refrain:Oui,jesuisd’ParisJ’aimetoutcequisourit:

Page 70: XI klassi õpik 2019

70

Lespoulbots6,lespetitsGavrochesàl’airmutin7Lesyeuxdemesgentilsbéguins8J’aimemepromenertardSurlesGrandsboulevards.J’aimeMontmartre,sonentrainetsonespritYapasd’erreur–jesuisd’Paris!Vous,Monsieur,Jecroisquevousêtesuntantinetvicieux9Vouscherchezquelqu’un,sij’aibiencompris,QuivousfassevoirParislanuit.Voulez-vousQu’aprèsminuitjevousdonnerendez-vous?Pourallerdanserdansunbaltrèsbien,Surtouttrèsparisien.JeconnaistouslesbonsendroitsOùl’ons’amusecommedesrois,Lesbiencotés10Lesmoinsbienfréquentés11…

C.Oberfeld/Bayle/DeLimaen1936__________ 1ce je ne sais quoi – see tont-teab-mis, miski seletamatu 2ce qui me flatte beaucoup – mis on mulle meeltmööda; flatter – meelitama 3je m’attendrit– ma heldin 4les mots d’argot – argoo v slängi sõnavara (näiteks õpilaste argoo: õps, dire, mata jne) 5je sais me tenir quand il faut – oskan käituda, kui vaja 6les poulbots = les petits gamins de Montmartre (d’après le nom du peintre Francis Poulbot) 7à l’air mutin – mässava v. sõnakuulmatu ilmega 8mes petits béguins = mes petits chéris = mes petites amourettes 9un tantinet vicieux – veidi paheline; un tantinet – tsipa; le vice – pahe 10les (endroits) bien cotés – väärt kohad, kõrgelt hinnatud kohad 11les (endroits) moins bien fréquentés – kohad, mida külastavad boheemlased; fréquenter = visiter

EXERCICES

1.unhomme+lacervelled’or–l’hommeàlacervelled’orunedame+lescaméliasungarçon+lagrandeboucheunejeunefille+lesyeuxbleusunchien+lalonguequeueunprofesseur+legrandnezunvieillard+labarbeblancheunevieilledame+ledoscourbé(küürus)unefemme+lemanteaubrununefille+lescheveuxcourtsunmonsieur+lapetitemoustache(vuntsid)desbottes+lesplumesdecygneuneveste+lesboutonsjaunesunmanteau+lecoldefourrure

2.Mettezàlaformepassive!J’ouvrirailafenêtre.Nousavonsouverttouteslesfenêtres.Henrivendsavoiture.

Page 71: XI klassi õpik 2019

71

Jeperdsmonporte-monnaie(peenrahakott).J’éteinslalumière.Tuallumestoutesleslampes.Ontuaitlecochon.Vousoubliezlessoucis(mured).Onfauchel’herbe.Lespaysansramassentlesfoins(hein).Oncueillelesfraisesetlesframboises.Mamèrefaitdesconfitures.

3.par/de1)Letableau«LeMoulindelaGalette»estpeint…AugusteRenoir.2)Lachambreestdécorée…fleurs.3)Lesplaines sont couvertes…neige.4)Levoleura étéarrêté… lespoliciers.5) Jeann’estpasestimé…sescamaradesdeclasse.6)Leslettressontapportées…lefacteur.7)Cepetitpalaisestentouré…unjolijardin.8)Lecielestcouvert…nuages.9)Jesuismort…fatigueet…peur.10)Cetenfantestabandonné…sesparents.11)LatourEiffelestconstruite…l’ingénieurGustaveEiffel.12)Nadineestestimée…sesamis.13)L’Amériqueestdécouverte…ChristopheColomben1492.14)L’astronomeBaillyfutarrêtéetcondamnéàmort…lesjacobinsen1794.

4.Mettezlesphrasessuivantesàlaformepassive:1)Jeandécorelachambre.2)Lesnuagescouvrentleciel.3)AugusteRenoirapeintlatoile«LeMoulindelaGalette».4)ChristopheColombadécouvertl’Amériqueen1492.5)LouisXIVfondal’hôteldesInvalides.6)JulesHardouin-MansardaconstruitleDômedesInvalides.7)L’agentdepoliceaarrêtélescambrioleurs(murdvargad).8)VictorHugoaécritleroman«Notre-DamedeParis».9)LescamaradesdeclasseestimentJean.10)Lejardinentourecepetitpalais.11)Onaéteintlalumière.12)Mamèreaéteintlefeu.13)Lamaîtressedelamaisonserviralecafé.14)OnexécutaLouisXVIle21janvier1793surlaplacedelaRévolution(Concorde).15)EnFranceles électeurs élisent (élire– élu – valima) le président de la république au suffrage universeldirect.16)Dansdeuxmoisonfiniralesétudes.17)Jesouhaitequ’onpasse(subj.pr.)bientousles examens.18)LebaronHaussmannadétruit le vieuxParis. 19)Lamunicipalité fermera lapiscine(ujula).20)Leprofesseurpuniralesélèvesindisciplinés.

5.Traduisezetracontez:A. Elas kord talupoeg, kes kohtles halvasti omanaist. Tapeksis tedapeaaegu iga päev,

jagastalletihtikõrvakiileningtirisaeg-ajaltjuustest.Ühelhommikul,kuimeesläksomapõldukündma,näginainesisenemaskahtvõõrast.Mehedütlesid,etnadonkuningasaadikudningetnad lähevad Inglismaale arsti järele, sest kuninga tütaronvägahaige.Talunaineütles, etpolevajaniikaugeleminna,sesttemameesonarstiteadusestugevamveelkuiHippokrates.Kuidtalisas,ettemaabikaasalonkentsakasiseloom:kunagieisaatemaltmidagiilmatedakorralikultnüpeldamata. Kuningamehed arvasid, et see on tühiasi ja läksid põllulemehele järele (meestotsima).Kuitalumeeskuulis,midavõõradtahavad,kinnitasta,eteiteaasjastmidagi.Sellepealevõtsidkuningasaadikudsuurekaikajaasusidtalumeestkolkima.Lõpuksvaenemeestunnistasüles (avouer), et ta on arst ja läkskoos saadikutegakuningalossi. Saadikud rääkisidkuningaleära,misiseloomselleltalupojasttohtrilon,jakuningasleidissamuti,etseeontühiasi.

B.Kuitalumeesnägikuningatütart,mõistista,etkalaluudkurgustkättesaada,tulebneiunaermaajada.Takäskiskaminassetuldtehajatedaneitsigaüksijätta.Nüüdkiskusmeesriidedseljast ja hakkas nägusid tehes end kratsima. Näitsik pani laginal naerma ja kalaluu lendaskaminasse.Meesvõttis luu,paniriidedselga ja läkssedakuningalenäitama.Kuningasolivägarahul ja soovis, et talupojast tohter jääks alatiseks lossi.Meesütles, et seepole võimalik, kuidkuningasteadis,kuidastoimida(agir).Janiisaigitalumehestõukondlane(courtisan).Mõnepäevhiljemtulidsellemaahaigedkuningalossi.Varstiolineidjubaligikaheksakümmendjakuningastahtis,ettemauussõbernadkõikterveksraviks.Talumeeskäskissaalikeskelesuurelõkketeha

Page 72: XI klassi õpik 2019

72

ningkõigiltervetelväljuda.Nüüdütlesta,etvalibselle,kesonkõigehaigem,japõletabtaselleltulel. Ta lisas, et need kes on maitsnud tema tuhka, saavad kohe terveks. Haiged vaatasidüksteisele hämmeldunult otsa, väites (affirmer), et nad on terved. Kuningas oli nii õnnelik, etlubastalumehesttohtrilkojuminna.Ealeseipeksnudtaenamomanaist,vaidarmastastedajapidastemastlugu.

TÖÖPÄEV–Kasteeitahaksmullerääkidaomatööpäevast,Brigitte?–Midamavõinteileöelda?Harilikultmatõusenkell7hommikul.Kuiäratuskellheliseb,hüppanmavoodistjavõimlen(mittealati,mõnikordonmulvägakiirevõiolenlihtsaltlaisk).Seejärelmajooksen vannituppa, võtan seebi ja pesen ennast külma veega või käin dušši all (vannis),puhastanhambadjakamminennast.Igakolmepäevatagantpesenmajuukseid.Siismariietun:panenjalgasukad,selgakleidi,jalgakingadjajumestanennast.–Kesteiehommikusöögivalmistab?–Emavalmistabhommikusöögi.–Midatehommikulsööte?– Ma joon tassi piimaga kohvi ja söön paar sarvesaia. Mõnikord söön ma võileibu vorsti võijuustuga.Nüüdonülimaegväljuda,sestkellpoolüheksapeanmaolemakontoris.–Misteräägite,musõber!Eilenäginmateidumbeskella10paikukaupluses.–Eileolimulvabapäev.Maärkasinveidihiljem.–Aa!Tamagasitekaua(lebasitekauavoodis)?–Jah,matõusinkell9jaläksinkohvikusseeinetama.Pärastsedateginmõnedsisseostud.–Jamidateteetepärasttööd?–Mõnikord lähenkinnovõi teatrisse.Eilenäiteks tulinkoju, lugesinajalehti jaajakirju.Pärastõhtusöökivaatasinteleviisoritjakuulasinraadiot.Harilikultkell12(õhtul)riietunlahtijaheidanmagama.Kunaolenvägaväsinud,uinunmakohejamagannagukott.Jateie,Nicolas,kuidasteveedateomapäeva?– Mis puutub minusse, siis tõusen ma vara. Näiteks eile tõusin kell 6 ja võimlesin. Seejärelkorrastasinend:käsinvannis,puhastasinhambad,ajasinhabetelektrihabemeajamismasinagajakuivatasinendkäterätikuga.Siismakammisinendjapaninriidesse.Mapaninpüksidjalga,särgiselga, lipsu kaela, traksid peale, vesti sega, kuue selga, sokid ja kingad jalga. Siisma einetasinkoos vanematega. Ma jõin kaks tassi kanget kohvi ja sõin mõned võisaiad ja ühe võileivakeedusingiga.Kell veerandkaheksapaninmavihmamantli selga janokamütsipähe javäljusinkodust.–Jaõhtul?–Eilemaolikinos.–Agatänaõhtul?–Maeitea,lähmekooskuhugi!–Kuhunäiteks?–Ooperihoonesse.Mullemeeldibballett.–Missealtänaõhtuletendub?–HectorBerliozi„RomeojaJulia“.–Olemerääkinud.Lähme!

Page 73: XI klassi õpik 2019

73

LEÇON10

ÀUNEPASSANTELarueassourdissanteautourdemoihurlait1.Longue,mince,engranddeuil2,douleurmajestueuse,unefemmepassa,d’unemainfastueusesoulevant,balançantlefestonetl’ourlet3,agileetnoble,avecsajambedestatue.Moi,jebuvais,crispécommeunextravagant4,danssonœil,ciellivide,oùgermel’ouragan5,ladouceurquifascineetleplaisirquitue.Unéclair…puislanuit!–fugitivebeauté6dontleregardm’afaitsoudainementrenaître,neteverrai-jeplusquedansl’éternité?Ailleurs,bienloind’ici!Troptard!Jamaispeut-être!Carj’ignoreoùtufuis,tunesaisoùjevais,ôtoiquej’eusseaimée,ôtoiquilesavait!

CharlesBaudelaire«Lesfleursdumal»__________ 1la rue assourdissante autour de moi hurlait – kõrvulukustav tänavasumm huilgas mu ümber; sourd, e – kurt; assourdir II – kurdistama; hurler – uluma; siin: kisendama, röökima 2longue, mince, en grand deuil – pikka kasvu, sale, üleni mustas; le deuil – lein; longue = de grande taille 3 soulevant, balançant le feston et l’ourlet – tõstes ja kiigutades kleidi pitsi ja palistust; le feston – siin: sakiline pits; l’ourlet – palistus kleidil; la balance – kaalud; balancer – kiigutama, kõigutama 4comme un extravagant = comme un fou 5dans son œil, ciel livide, où germe l’ouragan – tema silmis, mis kui selge taevas, kus sünnib orkaan; germer – idanema 6fugitive beauté – siin: põgenev kaunitar

LESUBJONCTIF(révision)–SUBJUNKTIIVparlerI–ilsparlent–quejeparlefinirII–ilsfinissent–quejefinisseconnaîtreIII–ilsconnaissent–quejeconnaissesubj.présent subj.passé subj.imparfait subj.plus-que-parfaitquejeparlequetuparlesqu’ilparlequen.parlionsquev.parliezqu’ilsparlent

quej’aieparléquetuaiesparléqu’ilaitparléquen.ayonsparléquev.ayezparléq’ilsaientparlé

quejeparlassequetuparlassesqu’ilparlâtquen.parlassionsquev.parlassiezqu’ilsparlassent

quej’eusseparléquetueussesparléqu’ileûtparléquen.eussionsparléquev.eussiezparléqu’ilseussentparlé

JeanveutquePierrediselavérité.(lesubjonctifprésent)Jeantahab,etPierreräägikstõtt.JeanveutquePierreaitditlavérité.(lesubjonctifpassé)Jeantahab,etPierreoleksrääkinudtõtt.JeanvoulaitquePierredîtlavérité.(lesubjonctifimparfait)JeanvoulaitquePierreeûtditlavérité.(lesubjonctifplus-que-parfait)Jeantahtis,etPierreoleksrääkinudtõtt.

Page 74: XI klassi õpik 2019

74

LECONDITIONNELPASSÉ2èmeFORMEDanslestextesraffinésdesgrandsstylistesleconditionnelpassé1èreforme(j’auraisaimé,

jeseraisvenu)estsouventremplacé,pourlesraisonsesthétiques,parleconditionnelpassé2èmeforme(j’eusseaimé,jefussevenu)quin’estautrequelesubjonctifplus-que-parfait.

J’eusseaimé(=j’auraisaimé)vivreauprèsd’unejeunegéante…(Ch.Baudelaire)

L’EMPLOIDUSUBJONCTIF(révision)–SUBJUNKTIIVIKASUTAMINELesubjonctifs’emploiedanslaphrasesubordonnée(kõrvallauses):1) si le verbe de la phrase principale exprime la volonté (vouloir), le souhait (souhaiter), lapréférence(préférer,aimermieux)lanécessitéetl’ordre(ordonner,ilfaut,ilestnécessaire),leregret (regretter, c’est dommage, il vaut mieux), la crainte (avoir peur, craindre), le doute(douter,jenesuispassûr,crois-tu?,jenepensepas): Ohjevoudraistantquetutesouviennesdesjoursheureux…(Prévert) Jedoutequ’ellepuissevenir.2)silaphrasecontientunadjectifausuperlatif(ülivõrdes): M.Moureyestlemeilleurprofesseurdefrançaisquejeconnaisse. Jeanneestlaplusbellejeunefillequenousayonsjamaisrencontrée.3)lesubjonctifs’emploieaprèslesconjonctionsbienque,quoique(kuigi),pourque,afinque(selleks,et),à condition que,pourvu que (kuivaid),où que (kuska),quel que (millineka),sansque,etc.: Bienqu’ilsoitvieux,iltravaillecommeunbœuf. Jelesuivrai,oùqu’ilaille. Quoiqu’ellemedise,jeluipardonneraitout. Quellequesoitsaconduite,jel’aimeraitoujours. Neparspassansquejelesache.4)Parfoislesubjonctifs’emploiedanslaphraseprincipale: Qu’ilailleaudiable!–Käigutakuradile! Qu’ilvienne!–Tulgutasiispealegi! VivelaFrance! Viventlesvacances!(Oubien:Vivelesvacances!) Adviennequepourra.–Tulgu,mistuleb!

LESQUATRETEMPSDUSUBJONCTIF–Sij’aibiencompris,lemodesubjonctifaquatretempsenfrançais?–C’estbiença:leprésent,lepassé,l’imparfaitetleplus-que-parfaitdusubjonctif.–Quantàmoi,jen’enconnaisquedeux:quejeparleetquej’aieparlé.–C’estsuffisantpours’exprimerdansnotrelangue.–Alors,lesdeuxdernierstempsdusubjonctif,àquoiservent-ils?–Jevaist’expliquer.Denosjoursonévitedeplusenpluslesformescomportantlessuffixes-ass-,-iss-,uss-.–Mêmedanslalangueécrite?–Danslestextesdesécrivainscontemporainsonpeutrencontrerqu’ilparlât,qu’ileûtparlé,maisjamaisquejeparlasse,quej’eusseparlé.–Maislarègledelaconcordancedestemps,qu’est-cequ’elleditàcepropos?–Larègleestlasuivante:sileverbedelapropositionprincipaleestauprésent(Jeveuxque…)onutilise le subjonctifprésentet le subjonctifpassé: Jeveuxquetumangesavantledépart. Jeveuxquetuaiesmangéavantledépart.–Etsileverbedelaphraseprincipaleestaupassé?–Encecasilfaudraitemployerlesubjonctifimparfaitoubienlesubjonctifplus-que-parfait.–Peux-tumedonnerunexemple?

Page 75: XI klassi õpik 2019

75

–Jet’enprie:Jevoulaisquetumangeassesavantledépart.Jevoulaisquetueussesmangéavantledépart.–Mafoi,cesdeuxphrasessontunpeubizarres.–Ilestvraiquecesemploissontunpeuparticuliers.–Maistoi,tudisçacomment?–Jevoulaisquetumangesavantledépart.Jevoulaisquetuaiesmangéavantledépart.–Cettetendanceesttouterécente,n’est-cepas?–Passirécentequeça.AndréGideaécriten1923:«Ilimportequelalangueécritenes’éloignetropdelalangueparlée.Onrisquedetoutperdreenvoulanttropexiger.»–DirequeGideétaitundesmeilleursstylistesdel’époque,lelauréatduPrixNobel!–Etpourtant je te conseilled’apprendre la formationet l’emploide tous lesquatre tempsdusubjonctif.CelatepermettradesavourerlesœuvresdenosgrandsclassiquesMolière,Voltaire,Rousseau,Hugo,Mérimée,Balzac,Flaubert,Maupassant,etc.–N’oublionspasCharlesBaudelaire!C’estlepoètequejepréfèreàtouslesautres.–Tuasbongoût,ôtoiquej’eusseaimée,ôtoiquilesavais!

L’HISTOIREUNIVERSELLE1succéder – järgnema; le sacre – kroonimine; enseigner – õpetama; complet, complète – täielik; promettre de – tõotama; se présenter – siin: ilmuma, kohale tulema; le chameau – kaamel; le volume – köide; contenir – sisaldama; le tome – kirjateose osa; siin: raamat; abréger – lühendama; affaibli, e – nõrkenud, nõrk; un ouvrage – töö, teos; les béquilles (f) – kargud; la bride – valjad, pael; soupirer – ohkama; résumer – kokku võtma, resümeerima Un jeune prince succéda à son père sur le trône de Perse. Après son sacre il appela tous lesacadémiciensetleurdit:– Le docteur Zeb, mon maître, m’a enseigné que les rois se trompent moins s’ils étudientl’exemple du passé. C’est pourquoi je veux étudier l’histoire des peuples. Je vous ordonne decomposerunehistoireuniversellecomplète.Lessavantspromirentdesatisfaireledésirduprinceetsemirentaussitôtautravail.Ayanttravaillévingtans,ilsseprésentèrentdevantleroi,suivisd’unecaravanededouzechameauxportantchacuncinqcentsvolumes.Lesecrétairedel’académiesalualeroietluidit:– Sire, les académiciens ont l’honneur de déposer à vos pieds l’histoire universelle qu’ils ontécrite pour vous. Elle comprend six mille tomes et contient toute l’histoire des peuples, desroyaumes et des empires. Elle contient aussi des notes abondantes sur la géographie, lachronologieetladiplomatie[si].Leroirépondit:–Messieurs,jevousremerciedevotregrandtravail.Maisjesuisfortoccupédel’administrationdemonétat.D’ailleurs, j’ai vieilli. Commedit lepoètepersan, je suismaintenant aumilieuduchemindelavie.Jen’aipasletempsdelireuneaussilonguehistoire.Jevouspriedel’abréger.Lessavantstravaillèrentvingtansencore;puisilsapportèrentauroimillecinqcentsvolumessurtroischameaux.S’étantapprochéduroi, lesecrétairedel’académielesaluaetluiditd’unevoixaffaiblie:–Sire,voicinotrenouvelouvrage.Jecroisquenousn’avonsrienoublié.– Peut-être, répondit le roi, mais je ne le lirai pas. Je suis devenu vieux. Abrégez encore etdépêchez-vous!Dix ans après les historiens revinrent au palais royal, suivi d’un jeune éléphant portant cinqcentsvolumes.–Elleesttoujourstroplongue,votrehistoire.Jesuisauboutdemavie.Abrégez,abrégez,sivousvoulezquejesacheavantdemourirl’histoiredeshommes.Lesecrétairedel’académierevintaupalaiscinqansaprès.Ilmarchaitavecdesbéquilles,tenantparlabrideunpetitânequiportaitungroslivresursondos.–Dépêchez-vous,luiditunofficier,leroiesttrèsmalade.

Page 76: XI klassi õpik 2019

76

Eneffet,leroiétaitsursonlitdemort.Ilregardatristementl’académicienetsongroslivreetluiditensoupirant:–Jemourraidoncsanssavoirl’histoiredeshommes!–Sire,réponditlesavant,presqueaussimourantquelui,jevaisvouslarésumerentroismots:ilsnaissent,ilssouffrent,ilsmeurent.C’estainsiqueleroidePerseappritavantsamortl’histoireuniverselle.

d’aprèsAnatoleFrance(1844–1924)«LesopinionsdeJérômeCoignard»__________ 1l’histoire universelle – maailma ajalugu; universel, -le – üleüldine, ülemaailmne

FAITESATTENTION!universel,universelle–ülemaailmne,üleüldine,universaalnel’histoireuniverselle–kõigimaailmarahvasteajaluguuneexpositionuniverselle–maailmanäituslesuffrageuniverseletdirect–üleüldinejaotsenevalimissüsteemMais:laPremièreGuerremondiale,laDeuxièmeGuerremondialelechampionnatdumonde–maailmameistrivõistlusedlacréationdumonde–maailmaloominelafindumonde–maailmalõpplemondeentier–kogumaailm:DanslemondeentieronaimelesFrançais.

PARLEZ-MOID’AMOURParlez-moid’amour,Redites-moideschosestendres;Votrebeaudiscours,Moncœurn’estpaslas1del’entendre.Pourvuque2toujoursVousrépétiezcesmotssuprêmes:Jevousaime.

Voussavezbienquedanslefond3Jen’encroisrien,maiscependantJeveuxencoreRépétercesmotsquej’adore,Votrevoixauxsonscaressants4,Quilesmurmureenfrémissant,Mebercedesabellehistoire,Etmalgrémoi5jeveuxycroire.

Ilestsidoux,monchertrésor,D’êtreunpeufou,lavieestparfoisTropamère6,Sil’onnecroitpasauxchimères7,Lechagrinestviteapaisé,Etseconsoled’unbaiser,DucœuronguéritlablessureParunsermentquilarassure8…

JeanLenoiren1926__________1las, lasse – väsinud, tüdinud 2pourvu que (nõuab subj.) – peaasi, et; kui vaid; lootuses, et 3dans le fond – südames, hingesopis; le fond – põhi, alus, foon, tagafoon

Page 77: XI klassi õpik 2019

77

4votre voix aux sons caressants – teie paitav hääl; le son – heli 5malgré moi – automaatselt, inertsi mõjul 6amer [amεr], amère – kibe 7si l’on ne croit pas aux chimères – siin: kui me ei usu unelmaisse; la chimère – kimäär, siin: fantaasia 8du cœur on guérit la blessure par un serment qui la rassure – armuhaava ravitakse rahustava tõotusega

ENSORTANTDEL’ÉCOLE(I)Ensortantdel’écolenousavonsrencontréungrandchemindeferquinousaemmenés1toutautourdelaterredansunwagondoréToutautourdelaterrenousavonsrencontrélamerquisepromenaitavectoussescoquillages2sesîlesparfuméesetpuissesbeauxnaufrages3etsessaumonsfumés4Au-dessusdelamernousavonsrencontrélaluneetlesétoilessurunbateauàvoiles5partantpourleJaponetlestroismousquetairesdecinqdoigtsdelamaintournantlamanivelle6d’unpetitsous-marin7plongeantaufonddesmerpourchercherdesoursins8Revenantsurlaterrenousavonsrencontrésurlavoieduchemindeferunemaisonquifuyait9fuyaittoutautourdelaterrefuyaittoutautourdelamerfuyaitdevantl’hiverquivoulaitl’attraper10Maisnoussurnotrechemindeferons’estmisàroulerroulerderrièrel’hiveretonl’aécrasé11etlamaisons’estarrêtéeetleprintempsnousasaluésC’étaitluilegarde-barrière12etilnousabienremerciésEttouteslesfleursdetoutelaterresoudainsesontmisesàpousserpousseràtortetàtravers13surlavoieduchemindeferquinevoulaitplusavancerdepeurdelesabîmer14

Page 78: XI klassi õpik 2019

78

Alorsonestrevenuàpiedàpiedtoutautourdelaterreàpiedtoutautourdelamertoutautourdusoleildelaluneetdesétoilesàpiedàchevalenvoitureetenbateauàvoile.

JacquesPrévert(1900–1977)«Histoires»_______________1emmener [amne] – endaga kaasa viima, ära viima

2 le coquillage – merikarp, teokarp 3le naufrage – leavaõnnetus, laevahukk, merehäda

4le saumon fumé – suitsulõhe 5le bateau à voiles – purjepaat, purjelaev 6la manivelle – vänt, tüür 7le sous-marin – allveelaev 8un oursin – merisiilik 9fuir III – põgenema (NB ! je fuis, n. fuyons, ils fuient; j’ai fui, je fuirai, que je fuie)

10attraper – kinni püüdma 11écraser – puruks litsuma, siin: alla ajama

12le garde-barrière – raudteevaht 13à tort et à travers – läbisegi 14abîmer – hävitama, rikkuma, katki tegema

EXERCICES

1.Mettezlesverbesentreparenthèsesausubjonctifprésent:1)Oh! jevoudrais tantquetu(sesouvenir)des joursheureuxoùnousétionsamis.2)Mon

chéri,crois-tuquenous(s’aimer)?3)Iln’estpasjustequemapartdeblé(être)aussigrandequelasienne;iln’estpasjustequenous(avoir)autantdebléquemonfrère.4)Quevoulez-vousquejevous(répondre)?5)Qu’est-cequetuveuxquejete(dire)?6)Ilfautquevous(visiter)unjourla France. 10) Il faut que nous (s’unir). 11) Je doute qu’il (réussir) dans la vie. 7) Il n’est passouhaitablequelesenfants(boire)duvin.8)Ilfautquevous(mettre)lesmanteaux,ilfaitfraisdehors. 9) Il vautmieux que tu (savoir) la vérité. 10) Vous êtes tropmaigre, il faut que vous(grossir) un peu. 11) Je ne pense pas que Jacques (pouvoir) terminer l’université l’annéeprochaine.12)Quevoulez-vousqueje(faire)?13)Jeneveuxpasquevous(s’enaller).14)Jenepensepasqu’il(pleuvoir)aujourd’hui,maisjesuissûrqu’ilpleuvrademain.

2.Mettezlesverbesentrelesparenthèsesausubjonctifpassé:1)Jenecroispasqu’il(terminer)l’université.2)Elledoutequesonami(répondre)àsalettre.

3)Ilestutilequenous(apprendre)lefrançais.4)Ilvautmieuxquevous(arriver)plustôt.5)Jene crois pas que tu (avoir) le temps de voir tes parents. 6) Je ne pense pas qu’ils (voir) cespectacle. 7) Il est peuprobable que Jean (partir) déjà pourParis. 8) Il est nécessaire que lesenfants(revenir) le jourmême.9) Jesuisraviquetu(faire)cevoyageenAfrique.10)Commec’estdommagequevousne…pas(sereposer)pendantlesvacances.11)Ilestregrettablequejene….pas(lire)ceroman.12)IlestpossiblequeMarie(recevoir)déjàmalettre.13)Commejesuiscontentquetu(venir)ànotresoirée.14)Ilvautmieuxquevous(manger)avantd’allerauspectacle.15)Ilestsouhaitablequetu(selever)avantsixheures.16)Necrois-tupasquePierre(tomber)malade?17)Nepensez-vouspasquenous(serencontrer)quelquepart?18)Jedoutequenous(sevoir)àParis,jesuissûrquenousnoussommesvusàMoscou.

3.parler–ilsparlent–quejeparle–quej’aieparléconduire, traduire, construire, rendre, attendre, perdre, prendre, comprendre, apprendre,mettre, promettre, permettre, dormir, sortir, partir, venir, devenir, se souvenir, tenir, retenir,

Page 79: XI klassi õpik 2019

79

appartenir, boire, rougir (II), apercevoir, recevoir, avoir, être, aller, s’en aller, ouvrir, couvrir,souffrir

4.Mettezlesverbesentrelesparenthèsesausubjonctifoubienàl’indicatifselonlanécessité:1)Sais-tuqueMarie(être)malade?2)Commentveux-tuquejele(savoir)?3)Jecroisqu’elle

(être)toujoursenforme.4)Jesuissûrquedemainelle(être)àl’école.5)Moi,jenesuispassûrqu’elle(venir)demainàl’école,carelleavaitmauvaiseminehier.6)Siellene(venir)pascettesemaineà l’école,qu’est-cequenous (faire) sanselle samedi soir?7)Quiest-cequi (chanter)samediprochainànotresoirée?8)Hierj’airemarquéqu’elle(tousser)etpuis,ellem’aditelle-mêmequ’elle(avoir)malàlatête.9)Commec’estdommagequeMarie(être)malade!10)Marieestlameilleurechanteusequeje(connaître).11)Ilestnécessairequ’elle(prendre)partàcettesoirée. 12) Tout le monde sait que Marie (chanter) bien, mais si elle (être) malade, il estpréférablequ’ellene(prendre)paspartàceconcert.13)Jesouhaitequ’elle(guérir)leplusvitepossible. 14) Je suis sûrqu’elle (être)bientôtbienportante et quenous (pouvoir)passerunesoirée tous ensemble. 15) Je le souhaite aussi carMarie est la seule élève qui (pouvoir) noussauverdanscettesituation).16)Veux-tuquePierre(venir)aussiàcettesoirée?–Qu’il(venir)!Celam’estégal.

5.Traduisezetracontez:A.Noorprintspärisomaisa,Pärsiakuningatrooni.Pärastkroonimistkutsustakokkukõik

akadeemikud ja ütles neile, et soovib rahvaste ajalugu õppida. Ta arvas, et kuningad eksivadvähem, kui nad tunnevad näiteid minevikust. Teadlased asusid kohe tööle. Töötanudkakskümmend aastat, tõid nad kuningale teose, mis koosnes 6000 köitest. Kuningas tänasteadlasinendetööeest.Taütles,ettaonomaelukeskteelningettalpoleaegalugedaniipikkateost.Tapalusseda lühendada.Teadlasedtöötasidveelkakskümmendaastat ja tõidkuningale1500köidet.Nüüdütleskuningas,ettaonvanaksjäänudjapalussedateostveellühendada.

B.Teadlasedtöötasidveelkümmeaastatjanüüdtõidnadkuningale500köidet.Kuningasleidis,etseeajaluguonikkaliigapikk.Taütles,etonomaelulõpul, tapalussedaajaluguveelüks kord lühendada. Lõpuks tuli akadeemia sekretär kuningalossi üksi. Ta kõndis karkudega.Eeselkandisomaturjalühtepaksuraamatut.Kuningaslebasomasurivoodil.Nähesteadlast,kesoliniisamanõrkkuitaise,laususkuningasohates,ettasurebinimesteajalugutundmata.Sellepeale vastas teadlane, et ta võib inimeste ajaloo kolme sõnaga kokku võtta: nad sünnivad,kannatavadjasurevad.JaniiõppiskiPärsiakuningasennesurmaäramaailmaajaloo.

SUBJUNKTIIVINELIAEGA–Kuimaeieksi,onprantsusekeelessubjunktiivilneliaega?–Seeontõepoolestnii:subjuntiiviolevik,minevik,imperfektjaenneminevik.–Matunnenüksneskahtesubjunktiiviaega:quejeparlejaquej’aieparlé.–Sellestpiisab,etmeiekeelesomamõtteidväljendada.–Millekssiiskahteviimastsubjuntiiviaegaüldsevajaläheb?–Koheselgitan.Tänapäevalvälditakseühaenamvormesufiksitega-ass-,iss-,uss-.–Isegikirjakeeles?– Kaasaja kirjanike tekstides võib kohata vorme qu’il parlât, qu’il eût parlé, mitte aga que jeparlasse,quej’eusseparlé.–Midaagaaegadeühildumisereegelselpuhulütleb?– Reegel on järgmine: kui pealause öeldis on olevikus (Je veux que…) kasutatakse subjunktiiviolevikujaminevikuaegu:Jeveuxquetumangesavantledépart.Jeveuxquetuaiesmangéavantledépart.–Kuiagapealauseöeldisonmingisminevikuajavormis?–Seljuhultulekskasutadasubjunktiiviimperfektijaenneminevikuaegu.–Ehktooksidmullenäite?

Page 80: XI klassi õpik 2019

80

– Palun: Je voulais que tumangeasses avant le départ. Je voulais que tu eussesmangé avant ledépart.–Ausaltöeldesonneedkakslausetveidikentsakad.–Seeontõsi,etneedvormideripärased.–Kuidassiissinaütleksid?–Jevoulaisquetumangesavantledépart.Jevoulaisquetuaiesmangéavantledépart.–Seeonpärisuustendents,kaspolenii?–Egatapoleginiiuus.AndréGidekirjutasjuba1923.aastal:„Ontähtis,etkirjakeeleieemalduksliialtkõnekeelest.Ollesliiganõudlikud,võimekaotadakõik.“–Mõelda,etGideoliomaajaparimaidstiliste.TaolikaNobelipreemialaureaat.–Siiskisoovitansuläraõppidakõigisubjunktiivineljaajamoodustamine jakasutusjuhud.Seevõimaldab sul nautida meie suurte klassikute teoseid: Molière, Voltaire, Rousseau, Hugo,Mérimée,Balzac,Flaubert,Maupassantjt.–ÄrmeunustameCharlesBaudelaire’i!Baudelaireonminulemmikluuletaja.–Sulonheamaitse,ôtoiquej’eusseaimée,ôtoiquilesavais!

Page 81: XI klassi õpik 2019

81

LEÇON11

LESFEMMESETLESECRETRiennepèsetantqu’unsecret:leporterloinestdifficileauxdames;etjesaismêmesurcefaitbonnombred’hommesquisontfemmes.Pouréprouverlasienne1unhommes’écria,lanuitétantprèsd’elle:–ODieux!Qu’est-cecela?Jen’enpeuxplus!Onmedéchire!Quoi!,j’accouched’unœuf!–D’unœuf?–Oui,levoilàfraisetnouveaupondu2!Gardez-vousbiendeledire:onm’appelleraitpoule.Enfin,n’enparlezpas!Lafemme,neuvesurcecas3,ainsiquesurmainteautreaffaire,crutlachose,etpromitsesgrandsdieuxdesetaire.Maisceserments’évanouit4aveclesombresdelanuit.L’épouse,indiscrèteetpeufine,sortdulitquandlejourfutàpeinelevé;etdecourirchezsavoisine.–Macommère,dit-elle,uncasestarrivé!N’enditesriensurtout,carvousmeferiezbattre5!Monmarivientdepondreunœufgroscommequatre!AunomdeDieu,gardez-vousbiend’allerpubliercemystère.–Vousmoquez-vous?ditl’autre,ah!vousnesavezguèrecommejesuis.Allez,necraignezrien.Lafemmedupondeurs’enretournechezelle.L’autregrille6déjàdeconterlanouvelle:ellevalarépandreenplusdedixendroits;aulieud’unœufelleendittrois.Cen’estpasencoretout;caruneautrecommèreenditquatre,etraconteàl’oreillelefait:précautionpeunécessaire7,carcen’étaitplusunsecret.Commelenombred’œufs,grâceàlarenommée,deboucheenboucheallaitcroissant,avantlafindelajournéeilssemontaientàplusd’uncent.

JeandeLaFontaine«Fables»__________1pouréprouverlasienne–etproovilepannaomanaist2nouveaupondu–äsjamunetud;pondre–munema3neuvesurcecas–säärastesasjadesvõhik4maisceserments’évanouit–kuidseevannehaihtus;s’évanouir–minestama5carvousmeferiezbattre–sestmuidusaanmapeksa6l’autregrille=l’autrebrûled’envie–lausapõlebsoovist7précautionpeunécessaire–asjatuettevaatus

Page 82: XI klassi õpik 2019

82

QUELQUESVERBESDUPREMIERGROUPElever(tõstma) acheter(ostma) jeter(viskama) appeler(kutsuma,hüüdma)jelève j’achète jejette j’appelletulèves tuachètes tujettes tuappellesillève ilachète iljette ilappellen.levons n.achetons n.jetons n.appelonsv.levez v.achetez v.jetez v.appelezilslèvent ilsachètent ilsjettent ilsappellentj’ailevé j’aiacheté j’aijeté j’aiappeléjelèverai j’achèterai jejetterai j’appelleraimener(juhtima,viima)–jemène,nousmenonspeser(kaaluma)–jepèse,nouspesonssemer(külvama)–jesème,noussemonsacheter(ostma)–j’achète,nousachetonspromener(jalutamaviima)–jepromène,nouspromenonsrégner(valitsema)–jerègne,nousrégnonsrépéter(kordama)–jerépète,nousrépétonsespérer(lootma)–j’espère,nousespéronsposséder(omama)–jepossède,nouspossédonscrever(kärvama)–jecrève,nouscrevonsNB!payer[pεje]jepaie[pε]=paye[pεj] nouspayonstupaies[pε]=payes[pεj] vouspayezilpaie[pε]=paye[pεj] ilspaient[pε]=payent[pεj]j’aipayé/jepayais/jepaierai[pεre]=jepayerai[pεjəre]/quejepaie[pε]=quejepaye–Jevouspaierai,luidit-elle,avantl’août,foid’animal,intérêtetprincipal.(J.deLaFontaine)

MONTMARTREETMONTPARNASSE–Voussavez,monami,hierjemesuispromenéeàMontmartreetjedoisvousavouerquej’aiétéunpeudéçue.–Àvraidire,celanem’étonnepasdutout.Montmartred’aujourd’huiestloindecequ’ilétaitàlaBelleÉpoque.Toutachangé.Finislestempsdu«MoulindelaGalette»etdu«LapinAgile»oùseréunissaientlespremierspeintresimpressionnistes(Manet,Monet,Renoir,Degas)ettoutelabohèmeparisienne.–Ondiraitquelesartistesontétéeffrayésparl’apparitiondelabasiliqueduSacré-Cœursurlabutte.– Jenecroispas.Malgrésonstyleassezbizarre, leSacré-CœurestdevenulesymboledeParispourtousceuxquiconnaissentl’histoiredenotreville.EtpuislespetitspoulbotsmontmartroisetleSacré-Cœursontinséparables!–Peut-êtrelesartistesn’ontpasaiméleschangementsquionteulieuaupieddelabutte,surleboulevarddeClichy,entrePigalleetBlanche(entrelaplacePigalleetlaplaceBlanche).

Page 83: XI klassi õpik 2019

83

–Oui,sansdoute.Cescafésquenousconnaissonsd’aprèslesaffichesdeToulouse-Lautrec(«LesAmbassadeurs», «Le Chat Noir», «Le Divan Japonais») ont vite perdu leur importanceartistiqueetlittéraire.–Maislecélèbrecabaret«Moulin-Rouge»,qu’enpensez-vous?–Biensûr,cetétablissementdelaplaceBlanchecontinuelatraditiondesgrandesrevuesetdu«french-cancan». Son programme, fait avec goût, rivalise avec celui des «Folies Bergère» du«ParadisLatin»etdu«Lido».– Donc, les artistes ont abandonné Montmartre et se sont installés sur la Rive gauche àMontparnasse?–Oui,audébutduXXèmesiècle,l’arrivéedesartistesetdesexiléspolitiquesadonnéàcequartierdelaRivegaucheuncaractèrecosmopolite.OnyavuPicasso,Chagall,Modigliani,Dali.Etsijeneme trompe pas, les jeunes peintres estoniens se rencontraient également à la «Rotonde», au«Dôme»,àla«Coupole»,àla«CloseriedesLilas».–Oui,jelesais.LegraveurEduardViiraltyavaitsonatelier.D’ailleurs,ilestmortàParisetilestenterré au cimetière du Père-Lachaise. Mais Montparnasse, est-il toujours le foyer de la vieartistique?–Malheureusementnon.Etpour vous en assurer, regarder ce gratte-ciel qui sedresse là-bas.C’estlatourMaine-Montparnassequisymboliselamarchedelacivilisationetduprogrès.– Vous autres, Français, vous êtes toujours mécontents! Ne savez-vous pas qu’être tropmécontentdesoiestunvice?–Maisquevoulez-vous,jeneveuxpasmariernotrevieuxParisaveccetteogressequ’onappellelacivilisation,laglobalisationetl’urbanisme.– Ah! Vous parlez demariage. À ce propos Alexandre Dumas fils, l’auteur de «La dame auxcamélias» a dit: «La chaîne du mariage est si lourde, qu’il faut être deux pour la porter,quelquefoistrois!».

LESCINQSENS[s]–VIISMEELTLescinqsensselonlecélèbrephilosophegrecAristotesont:lavue(lesyeux)l’ouïe[ui](lesoreilles)l’odorat(lenez)letoucher(lesdoigts,lesorteils,lapeau)legoût(lalangue,labouche,leslèvres)Aveclesyeuxnousvoyons.C’estlesensdelavue.Aveclesoreillesnousentendons.C’estlesensdel’ouïe[wi,ui].Avecleneznoussentons.C’estl’odorat.Aveclesdoigtsnoustouchons.C’estletoucher.Aveclalangue,leslèvresetlabouchenousgoûtons.C’estlegoût.Celuioucellequinevoitpasestaveugle.Celuioucellequin’entendpasestsourd(sourde).Celuioucellequineparlepasestmuet(muette).Celuioucellequin’entendpasetquineparlepasestsourd-muet(sourde-muette).

PARIS–LARIVEGAUCHEle cerveau – aju; fonder – asutama; mener – juhtima, viima; le fronton – hoone ehisviil; reconnaissant, e – tänulik; un édifice – ehitis, hoone; grandiose – suursugune, grandioosne; transformer – muutma; posséder – valdama, omama; la curiosité – vaatamisväärsus; le clocher – kirikutorn; la brasserie – õlletuba, õllerestoran; créer – looma; splendide – hiilgav, uhke; abriter – peavarju andma; le (la) pensionnaire – siin: ülalpeetav; la gare – raudteejaam; parmi – seas, keset; le foyer – kolle, keskus; fréquenter – külastama; nonchalant, e – siin: muretu; ériger – püstitama; mesurer – mõõtma; un ennemi [εnmi] – vaenlane; baptiser [batize]– ristima; démolir II – lammutama; la résistance – vastupanu

Page 84: XI klassi õpik 2019

84

ParisesttraverséparlaSeinequidiviselacapitaleendeuxparties: larivegaucheet larivedroite.Larivegauche–c’est lecerveaudeParis.C’est iciqueRobertdeSorbon fondaauXIIIesièclel’universitéquiplustardpritsonnom–laSorbonne.Etpuisqu’auMoyen-Âgelesétudessefaisaientenlatin,onappelacettepartiedelavilleLEQUARTIERLATIN.LeboulevardSaint-Michelestlarueprincipaledecequartier.Ilnousmènetoutdroitversle

jardinduLuxembourg.Maintenant il faut tourneràgaucheetprendre larueSoufflotquinousmèneraverslePanthéon.Soufflotétaitl’architectedecetédificegrandiose.LemotPanthéonestd’originegrecqueetveutdireenfrançaisletempledetouslesdieux.Avantc’étaituneéglise.Maissous laGrandeRévolution, à l’occasionde lamort deMirabeau, on transforma cette église enmausolée. Sur le frontonduPanthéonnouspouvons lire:AUXGRANDSHOMMES,LAPATRIERECONNAISSANTE.SAINT-GERMAIN-DES-PRÉS, entre le jardin du Luxembourg et la Seine nepossède pas de

curiositéshistoriques,saufuneégliseavecsonclocherroman.C’estlaplusvieilleéglisedeParis.Prèsdel’église,surleboulevardSaint-Germain,lescafésetlesbrasseriesdoiventleurcélébritéauxpoètesetartistes.Uncaféestsurtoutconnu.Ils’appelleLesDeuxMagots1.LES INVALIDES composent le plus bel ensemble architectural sur la rive gauche. L’idée de

créer cet ensemble splendide appartient à Louis XIV. En 1670 il fonda l’Hôtel des Invalidesabritantquatremillepensionnaires.LeDômedeJulesHardouin-Mansartfutterminéen1706.En1840leDômereçutlescendresdeNapoléon2.Lecorpsdel’Empereurestplacédanssixcercueilssuccessifs3.LEMUSÉED’ORSAY[ε],attirelesadmirateursdel’impressionnisme(Manet,Monet,Pissarro,

Renoir,Degas,Sisley),dunéo-impressionnismeetdupostimpressionnisme.AprèsleLouvrec’estleplusimportantmuséeàParis.Maislebâtimentlui-mêmen’étaitqu’unegaresituéesurlequaid’Orsay.Aprèssixansdetravaux,cettegare,devenuelemuséed’Orsay,trouvasaplaceparmilesmuséeslesplusimportantsenEurope.MONTPARNASSEfutaucommencementduXXesièclelefoyerdelavieartistique.Modigliani,

Chagall, Picasso, notre peintre-graveur Viiralt y avaient leurs ateliers. Plusieurs brasseries oucafésdecetteépoque-làsonttoujoursfréquentésparlabohèmeartistiquecosmopolite(CloseriedesLilas,leDôme,laCoupole,laRotonde).Malheureusementlequartieradéjàperdusonvisagenonchalant.LatourMaine-Montparnassesedressejusteaucœurdecequartier.Avecses209mdehauteurc’estleplushautbâtimentdeParisintra-muros.LECHAMPDEMARSestunevasteesplanade6situéeentrel’EcoleMilitaireetlarivegauchede

laSeine.CetteesplanadeestdominéeaunordparlatourEiffel.C’estlemonumentdelacapitaleleplusconnu.Latourfutérigéeàl’occasiondel’expositionuniversellede1889parl’ingénieurGustaveEiffeletmesurait300mètres.Au commencement la tour eut beaucoup d’ennemis. Les écrivains, les architectes et les

artistesde l’époque, trouvantqu’elleétait laide, labaptisèrent lesqueletteenfer.Dixansaprèsl’exposition tout était prêt pour la démolir. La radio sauva la tour. De nos jours tous [s] sontd’accordqu’ils’agitd’unvraichef-d’œuvredelégèretéetderésistance.Lachargeausol6estde4kg/cm2 (quatre kilogrammes au centimètre carré) – celle qu’exerce un homme assis sur unechaise.Unmodèlede30cmdehautpèserait7grammes.__________ 1le magot – ahv, magot (Gibraltari kaljudel elav ahviliik makaakide perekonnast) 2les cendres (f) – tuhk; siin: põrm; maised jäänused 3dans six cercueils successifs – kuude üksteise sisse pandud kirstu; successif, -ive – järgnev, järjestikune 4une vaste esplanade – avar esplanaad (linnakujunduslik vaba ruum esindushoone eest) 6la charge au sol – surve maapinnale

Page 85: XI klassi õpik 2019

85

SOUSLECIELDEPARISSouslecieldePariss’envoleunechanson.Elleestnéed’aujourd’huidanslecœurd’ungarçon.SouslecieldeParismarchentlesamoureux.Leurbonheurseconstruitsurunairfaitpoureux1.SouslepontdeBercyunphilosopheassis,deuxmusiciens,quelquesbadauds2,puislesgensparmilliers.SouslecieldeParisjusqu’ausoirvontchanterl’hymned’unpeupleépris3desavieilleCité.PrèsdeNotre-Dameparfoiscourtundrame.Oui,maisàPaname4toutpeuts’arranger5(arriver):quelquesrayonsd’uncield’été,l’accordéond’unmarinier6–l’espoirfleuritaucieldeParis…

SouslecieldePariscouleunfleuvejoyeux.Elleendortdanslanuitlesclochardsetlesgueux.SouslecieldeParisLesoiseauxduBonDieuxviennentdumondeentierpourbavarderentreeux.EtlecieldeParisasonsecretpourlui:depuisvingtsièclesilestépris7denotreîleSaint-Louis.Quandelleluisouritilmetsonhabitbleu.QuandilpleutsurParis,c’estqu’ilestmalheureuxQuandilesttropjalouxdecesmillionsd’amants,ilfaitgrondersureux(surnous)sontonnerreéclatantMaislecieldeParisn’estpaslongtempscruel;Poursefairepardonneriloffreunarc-en-ciel J.Dréjac/H.Giraud

_________ 1Leur bonheur se construit sur un air fait pour eux. – Nende õnn lasub viisil, mis on loodud neile. 2le badaud – molutaja, ammuli sui vahtija 3épris,-e – kiindunud, armunud; s’éprendre III – kiinduma, armuma 4Paname = Paris 5tout peut s’arranger – kõik võib korda minna, kõik võib õnnestuda 6le marinier – laevnik, laevamees; siin: paadimees 7il est épris = il est amoureux 8son tonnerre éclatant – tema vali kõu; il tonne – müristab

EXERCICES

1.peser–jepèse,nouspesons,vouspesez,ilspèsentacheterposséder(omama,valdama)sepromenersemer(külvama)s’appelerpayer

jeterrégner(valitsema)balayeressayermenerespérer

2.jepèse–j’aipesé,jepèserai,quejepèsej’espèrej’achètej’essaye=j’essaie

jemènejejettejemelève

Page 86: XI klassi õpik 2019

86

jepromènej’appelle

jesèmejerègne

3.Celuioucellequinevoitpasestaveugle.Celuioucellequin’entendpasest………………..Celuioucellequineparlepasest………………..Celuioucellequin’entendpasetquineparlepasest………………..Celuioucellequin’aplusdecheveuxest………………..Lapersonnequimanqued’intelligenceest………………..Lapersonnequiaimesapatrieest………………..Lapersonnequipeuttrahirsapatrieest………………..Lapersonnequinepeutpastravailleràcausedesamauvaisesantéest………………..Celuiquisedistingueparsoncourageextraordinaireest……………………Celuiquimanquedecourageest…………………….

4.CemonsieurhabiteenGrèce.–Ilestd’originegrecqueCettedamehabiteauDanemark.CejeunehommehabiteenÉcosse.CettejeunefillehabiteenSuisse.CettevieillefemmehabiteenPologne.CevieilhommehabiteenRussie.CesjeunesgenshabitentenBelgique.CemonsieurhabiteenAllemagne.CegarçonhabiteauLuxembourg.MonsieurObamahabiteauxÉtats-Unis.CettejeunefillehabiteàMoscou.

CettechanteusehabiteenGrèce.CechanteurhabiteenAngleterre.CettepersonnehabiteenChine.CethommehabiteauJapon.CettedameblondehabiteenFinlande.MadameDuboishabiteenAuvergne.MonsieurDuponthabiteàMonaco.MadamehabiteenBretagne.MademoiselleDuvalhabiteàBruxelles.MonsieurRossiestnéàFlorence

5.Traduisezetracontez:A. Seine jaotabPariisi kaheks: vasakkallas japaremkallas.VasakkallasonPariisi aju. Siin

asutas R. de Sorbon 13. saj. ülikooli, mis kannab tänapäeval tema nime – la Sorbonne. Kuidülikooliametliknimi(lenomofficiel)onPariisiÜlikool.Kunakeskajal toimusidõpingudladinakeeles, hakatigi seda kvartalit Ladina kvartaliks kutsuma. Selle kvartali peatänav le boulevardSaint-Michel viib meid otse Luxembourg’i aia suunas. Nüüd tuleb pöörata vasakule ja minnamöödaSoufflot’tänavat.NüüdnäeteotseendaeesPanthéoni.Varemoliseegrandioosnehoonekirik,kuidMirabeausurmapuhulmuudetitaSuureRevolutsiooniajalmausoleumiks.Ehisviilulsaab lugeda: suurmeestele, tänulik isamaa. Saint-Germain-des-Prés,mispaiknebLuxembourg’iaia ja Seine’i vahel, ei oma ajaloolisimälestusväärsusi, välja arvatud kirik oma romaani stiiliskellatorniga.Kirikulähedal,Saint-Germainibulvarilonhulkkohvikuidjaõllekaid,misvõlgnevadoma tuntuse kirjanikele, kunstnikele ja artistidele. Üks kohvik on eriti tuntud, see on „Kakspärdikut”. LES INVALIDES moodustab kõige kaunima arhitektuurse ansambli. Selle uhkeansambli loomise idee kuulub Louis XIV-le. Kuppelkirik võttis vastu Napoléon I põrmu 150aastathiljem,täpsemalt1840.aastal.Keisrikehaonpaigutatud6üksteisesissepandudkirstu.B.ORSAYmuuseummeelitabimpressionistide,neo-japostimpressionistideimetlejaid.Hoone

ise oli varem raudteejaam, mis paiknes Orsay kaldapealsel, mistõttu muuseumi kutsutaksegiOrsaymuuseumiks.TänaselpäevalonseeüksEuroopatähtsamaidmuuseume.MONTPARNASSE oli XX saj. algul kunstielu koldeks. Picassol, Modiglanil, meie graafik Ed.

Viiraltil oli siin oma ateljee. Kahjuks on see kvartal juba kaotanud oma muretu ilme. Pariisikesklinnakõigekõrgemhoone–Maine-Montparnasse’itornkerkibsellekvartalisüdames.LECHAMP-DE-MARSonhiiglaslikesplanaadSõjakooli jaSeine’ivahel.Põhjastvalitsebselle

esplanaadiüleEiffeli torn.Seetornpüstitati1889.a.maailmanäitusetarbeks.Temakõrgusoli

Page 87: XI klassi õpik 2019

87

300 meetrit. Alguses oli tornil palju vaenlasi isegi suurte kunstnike, heliloojate, poeetide jakirjanikehulgas.Leiti,etseetornonvägainetu.Raadiopäästistorni.Tänapäevalonkõiknõus,ettegu on kerguse ja vastupidavuse meistriteosega. 30 cm mudel kaaluks 7 grammi. Survemaapinnaleonsama,mistoolilistuvalinimesel:4kgüheruutsentimeetrikohta.Ausõna,seeonehtnemeistriteos!

MONTMARTEJAMONTPARNASSE– Teate, mu sõber, eile ma jalutasin Montmartre’il ja ma pean teile tunnistama, et olin veidipettunud.– Tõtt-öelda see ei üllata mind sugugi. Tänapäeval on Montmartre kaugel sellest, mis ta olieelmisel sajandivahetusel. Kõik onmuutunud. Lõppenud on kohvikuteMoulin de laGalette jaLapinAgile ajad, kuhukogunesidesimesedkunstnikud-impressionistid (Manet,Monet,Renoir,Degas)jakoguPariisiboheemlaskond.– Paistab, nagu oleksid kunstnikud kohkunud Sacré-Cœuri basiilika ilmumisest Montmartre’ikünkale.–Ei,maeiusu.VaatamataomakentsakalestiilileonSacré-Cœurkõigileneile,kestunnevadmeielinna ajalugu, muutunud Pariisi sümboliks. Pealegi on väikesed Montmartre’i klutid ja Sacré-Cœurlahutamatud.– Ehk ei meeldinud kunstnikele need muutused, mis leidsid aset Montmartre’i künka jalamilClichybulvarilPigalle’iväljakujaBlanche’iväljakuvahel?– Seda muidugi. Need kohvikud, mida me tunneme Toulouse-Lautreci afiššide järgi (LesAmbassadeurs,LeChatNoir,LeDivanJaponais),kaotasidkiirestiomakunstilisejakirjanduslikumaine.–AgakuuluskabareeMoulin-Rouge,midatesellestarvate?– Kindlasti jätkab see Blanche’i väljaku asutus suurejooneliste revüüde ja prantsuse kankaanitraditsioone.SiinnemaitsekasprogrammvõistlebkabareedeFolies-Bergère,ParadisLatinjaLidoprogrammidega.–NiietkunstnikudhülgasidMontmartre’ijaasusidSeine’ivasakulekaldaleMontparnasse’ile?–Jah,kunstnikejapoliitilistepagulastesiiailmumineXXsajandialgulvajutassellelelinnajaolekosmopoliitsepitseri.SiinvõiskohataPicassod,Chagalli,Modiglianit,Dalid.Jakuimaeieksi,kanooredeestikunstnikudkohtusidsamutiRotonde’is,Dôme’is,Coupole’is,CloseriedesLilas’s.– Jaa,ma tean.Eesti graafikulEduardViiraltiloli siinomaateljee.Muide, ta suriPariisis jaonmaetudPère-Lachaise’ikalmistule.KastänapäevalonMontparnasseendiseltkunstielukeskus?– Kahjuks ei. Et selles veenduda, vaadake seda pilvelõhkujat, mis seal kerkib. See on Maine-Montparnasse’itorn,missümboliseeribtsivilisatsiooniõitsengutjaprogressi.– Küll teie, prantslased, olete ikka rahulolematud! Kas te siis ei tea, et liigne rahulolematusendagaonpahe?– Mis parata, ma ei soovi oma vana Pariisi paari panna selle inimsööjaga, keda nimetataksetsivilisatsiooniks,globaliseerumiseksjaurbanismiks.– Ah teie kõnelete paaripanekust. Selle kohta onDumas-poeg, „Kameeliadaami” autor öelnud:„Abieluahelad on sedavõrd rasked, et nende kandmiseks peabki olemakahekesi,mõnikord kakolmekesi!”

Page 88: XI klassi õpik 2019

88

UNGAMINDEPARISUngamin1deParis,c’esttoutunpoème;dansaucunpaysiln’yalemême,carc’estuntiti,petitgarsdégourdi2quel’onaime.UngamindeParis,c’estundouxmélanged’uncielaffranchi3,dudiableetd’unange,etsonœilhardis’attendritdevantuneorange.Pasplushautquetroispommes,maislanceundéfi4àl’aimablebonhommequil’appelait«Monpetit!»UngamindeParis,c’estunecocarde5;boutonquifleuritdansunpotdemoutarde;ilesttoutl’esprit,l’espritdeParisquimusarde6.Pantalontroplongpourlui,toujourslesmainsdanslespoches;onlevoitquidéguerpit7aussitôtqu’ilvoitunképi8…UngamindeParis,c’esttoutunpoème;

dansaucunpaysiln’yalemême,carc’estuntiti,petitgarsdégourdiquel’onaime.Ilesthéritierlorsdesanaissancedetoutunpassélourddeconséquences9etçaillesaitbienqu’ilignorel’histoiredeFrance.Sachantquesurlesplacespourunidéallespetitsgarspleind’audace10àleurfaçonfirentunbal.Ungamind’Parisremplid’insouciance,gouailleuretravi11delaviequidanse,s’ilfautpeutaussicommeGavrocheentrerdansladanse.Ungamind’Parism’aditàl’oreille:sijeparsd’ici,sachezquelaveille12,j’auraisréussiàmettreParisenbouteille.

M.Micheyl/A.Marèsen1951

__________ 1le gamin = le môme = le gosse = le titi = le petit bonhomme = le petit gars [gα] 2dégourdi,e – siin: elav, väle; se dégourdir II– roidumusest vabanema; s’engourdir – roidunuks muutuma 3un ciel affranchi – siin: selge taevas; affranchir II – pärisorjusest vabastama 4lance un défi – siin: vaatab väljakutsuvalt; lancer – heitma; le défi – väljakutse 5la cocarde – tärn, kokard (vormimütsil vm) 6musarder – ringi lonkima

7déguerpir II – jalga laskma, liduma 8le képi – vormimüts (politseinikel või sõjaväelastel) 9les conséquences (f) – tagajärjed 10plein d’audace = plein de courage

11gouailleur et ravi – pilkav ja vaimustatud 12la veille [vεj]– eelmisel päeval, eelõhtul

Page 89: XI klassi õpik 2019

89

LEÇON12

MOULIN-ROUGEMoulindesamours,tutournestesailes1aucieldesbeauxjours,moulindesamours.Moncœuradansésurtesritournelles2sansmêmeypenser,moncœuradansé.Ah,monDieu,qu’ilsétaientjolis,lesyeuxquivalsaientdanslesmiens!Ons’aimaitjusqu’àlafolie,etcetamourteplaisaitbien.Desmotsdebonheurchantaientsurtesailes;desmotsdebonheursimplescommenoscœurs.Dis-moi,chéri,dis-moiquetum’aimes.Dis-moi,chéri,quec’estpourlavie.

Moulindesamours,tutournestesailesaucieldesbeauxjours,moulindesamours.Commeonadansésurtesritournellestousdeuxenlacés3,commeonadansé!Quedefoisl’onarépétécesmotsquichantaientdansnoscœurs!Etpourtantquem’est-ilrestédetantderêvesdebonheur?Unsimplemoulinquitournesesailes;unsimplemoulin,rougecommenoscœurs.Dis-moi,chéri,dis-moiquetum’aimes.Dis-moi,chéri,quec’estpourlavie. J.Larue/G.Auric

__________ 1une aile [εl] – tiib

2sur tes ritournelles – sinu ritornellidel (ritornell on orkestri vahemäng kahe lauldava salmi vahel) 3tous deux enlacés – kahekesi embunult; enlacer – embama

LAPLACEDEL’ADJECTIF–OMADUSSÕNAKOHTLAUSESPrantsusekeelespaiknebomadussõnanimisõnajärel:

unlivreintéressant,unepommejaune,ledrapeautricoloreLuuletustesjalauludespaigutavadautoridmõnikord(esteetilistelkaalutlustel)omadussõnanimisõnaette:

J’aiachetédeschaînes,delourdeschaînes,pourtoi,monamour.(J.Prévert)Sondouxregardquibrillefaitbrillertouslesyeux.(V.Hugo)

Ometiasuvadalatinimisõnaeesjärgmisedomadussõnad:bon(meilleur,lemeilleur) unbongarçonmauvais(pire,lepire) unmauvaisgarçonpetit(moindre,lemoindre) unpetitgarçongrand ungrandgarçonjoli unjoligarçonbeau(bel,belle) unbeaugarçonjeune unejeunefemmevieux(vieil,vieille) unevieillefemmenouveau(nouvel,nouvelle) unnouvelappartementhaut unehautetour

Page 90: XI klassi õpik 2019

90

vrai unvraipatriotelong unelongueroutegros ungrosmoutonancien,-enne l’AncienTestament/unevilleanciennenombreux,-euses denombreuxmonumentspremier,-ière,deuxième,etc. lapremièreleçondernier,-ière ladernièreleçoncélèbre uncélèbrephilosophe/unphilosophecélèbrecertain(s)(teatud,mõningad) certainsgarçonssontméchants

FAITESATTENTION!unbeaugarçon,unbelhomme,unebellefemmeunvieuxgarçon,unvieilhomme,unevieillefemmeunnouveaulivre,unnouvelappartement,unenouvellevoiture

NB!levisagesale–must,pesemata lasaleguerre–räpanesõdaunechemisepropre–puhas maproprechemise–isiklik,omaunhommepauvre–vaene,mitterikas unpauvrehomme–vaene,õnnetumoncherenfant–kallis,armas unmanteaucher–kallis,mitteodavunbravehomme–tublimees unhommebrave–julgemees

LEBOULEVARDMONTMARTRENESETROUVEPASÀMONTMARTE–Pardon,monsieur,jemesuisperdue.–Qu’est-cequevouscherchez,mademoiselle?–L’hôtelMercuresurlesGrandsBoulevards.–MaisvousêtessurlesGrandsBoulevards.Nesavez-vouspasl’adresseexacte?–Unmoment…jevaischercher…çayest!(Ellelit.)10,boulevardMontmartre.–Maisvousyêtes!Vousn’avezqu’àtraverserlarue.–Donc,cen’estpasàMontmartre?–Non,leboulevardMontmartren’estpasàMontmartre.– Quelle drôle de ville! Le Pont Neuf n’est pas neuf et le boulevard Montmartre n’est pas àMontmartre.–Jevaisvousexpliquer:autrefoistoutcetracéformaitl’enceinte(lemur)faisantletourdelaville.Lapromenadesurleremparts’appelaitleboulevard.–Etpuislavilleagrandietl’enceinteaétédémolie.–C’estexact.Lesenceintesetlesrempartsontdisparu,maislapromenadeagardésonnom:leboulevard.–Maisqu’ya-t-ildecommunentreceboulevardetlabutteMontmartre?–Dansl’enceinteilyavaitdesportes.ParuneporteonsedirigeaitversMontmartre.–Jevoiscetteroutesurlacarte:larueduFaubourgMontmartre.–Sivoussuivezcetterue,vousarriverezsurlabutteMontmartre.–Maissijevaistoutdroit?–VousarriverezsurlaplacedelaRépublique.–Etsijerevienssurmespas?–SivousrevenezsurvospasparleboulevarddesItaliens,vousserezdevantlePalaisGarnier?–Qu’est-cequec’est?–C’estleGrandOpéraquiestappeléainsiàcausedesonarchitecte.–Maispourquoinedites-vouspastoutsimplementl’Opéra?–L’OpéradeParisadeuxsalles:lePalaisGarnieretl’Opéra-Bastille.–Jevousremercie,monsieur,detouscesrenseignements.

Page 91: XI klassi õpik 2019

91

–Jevousenprie,Mademoiselle.C’estlamoindredeschoses.

SOYEZPRUDENTS! lesadjectifs: petit–moindre–le(la)moindre(mais:PierreestpluspetitqueFrançois.) mauvais–pire–le(la)pire(mais:Aujourd’huiilfaitplusmauvaisqu’hier.) bon–meilleur–le(la)meilleur(e) lesadverbes: beaucoup–plus–leplus peu–moins–lemoins bien–mieux–lemieux mal–pis–lepis(lalanguemoderne:mal–plusmal–leplusmal)

PARIS–LARIVEDROITEtransformer – ümber kujundama; vaste – avar; avoir lieu – aset leidma; abandonner – hülgama; célébrer – ülistama, tähistama; réjouir II – rõõmustama; dresser II – püsti panema; remplacer – asendama; la statue équestre – ratsamonument; attirer – ligi tõmbama, meelitama; une animation – elevus; le sous-sol – siin: maa-alune korrus; susciter [sysite] – ärgitama, õhutama; une usine – tehas; exceptionnel, -elle – erakordne, erandlik; un endroit – paik, koht, choquer – vapustama, šokeerima, un entourage – ümbrus; nocturne – öine; le marais – soo; le confesseur – pihiisa , le saule pleureur – leinapaju; dissimuler – varjama SurlarivedroiteParischangedevisage.C’estlaVilleLumière–ParisdubaronHaussmann1

quitransformalacapitaleet luidonnasonvisageactuel.Lavillemédiévaledisparut, leslargesboulevards apparurent (les Grands Boulevards, l’avenue de l’Opéra, etc.) Les vastes parcsnaquirent:leboisdeBoulogneàl’ouest,leboisdeVincennesàl’est.LeGrandOpérafutconstruitparl’architecteCharlesGarnier.TouscesgrandschangementseurentlieuauXIXèmesiècledanslesannées50et60souslerègnedeNapoléonIII.NousallonscommencernotreexcursionparLELOUVRE,ancienpalaisdes rois, abandonné

par Louis XIV en 1682 et devenu sous la Grande Révolution un des plus grands musées dumonde. L’ancienpalaisdesTuileries, qui fermait lesdeux ailes [εl] duLouvre, n’existeplus. Ilbrûlaen1871.LecharmantarcdetriompheduCarrouselcélébrantlavictoiredeNapoléonIàAusterlitz nous réjouit toujours ainsi que la Pyramide en verre de l’architecte américaind’originechinoiseMingPei.C’estparcettepyramidequevouspouvezentreraumusée.TraversonslejardindesTuileriespourarriversurlaplusbelleplacedumonde–laplacede

LACONCORDE.Elles’appelaittoutd’abordlaplacedeLouisXV,ensuitelaplacedelaRévolution.Le21janvier1793,laguillotinefutdresséesurlaplacepourl’exécutiondeLouisXVI.Plustardondonnaàlaplaceunnomd’espérance:laConcorde.L’ObélisquedeLouksor(Louxor)remplacelastatueéquestredeLouisXVdisparuesouslaRévolution.LeschevauxdeMarly2ouvrentLESCHAMPS-ÉLYSÉESquivousmènenttoutdroitversl’arcde

triomphede l’Étoile.Allez toujours toutdroitetvousarriverezsous laGrandeArche.C’estLADÉFENSE–unquartierd’affaires.Autrefois LES *HALLES attiraient peut-être moins de touristes, mais on y rencontrait des

Parisiens,carc’étaitlemarchécentral–leventredeParis.LeprésidentGeorgesPompidouamisfinàcetteanimation.Actuellement lesvraiesHallesse trouventdans labanlieuesuddeParis.Mais lequartierportetoujours lemêmenom.Ilacomplètementchangé.C’estun jardinpublicavecuncentrecommercialausous-sol.Le Centre Culturel Georges Pompidou, tout près des Halles, suscite [sysit] toujours des

opinionscontradictoires3.Pour lesunsc’estuneusineaucœurduvieuxParis,pour lesautresc’est un chef-d’œuvre de l’architecture moderne. Mais ce qui est sûr – il comprend4 le plusimportantmusée d’artmoderne dans lemonde. Ses collections sont exceptionnelles:Matisse,Kandinsky,Picasso,Dalì,Chagall.Bref–c’estlemuséed’artduXXesiècle.

Page 92: XI klassi õpik 2019

92

Surlarivedroiteilyadeuxendroitsquipourraientétonnerouchoquerlesétrangers.Toutd’abord la PLACE VENDÔME avec l’hôtel Ritz et son entourage où les boutiques des grandscouturiers5etlesbijouteriesvousfonttournerlatête.EtpuislabutteMONTMARTRE,dominéepar le Sacré-Cœur, où le luxe manque absolument. À la Belle Époque6 c’était le centre de labohème artistique. Au pied de la butte, sur la place Blanche, le cabaret artistique MOULIN-ROUGEsymbolisetoujourslavienocturnedeParis.LaplacedesVosgesaucentreduMARAIS7estdenouveauàlamode,justecommeàl’époque

d’HenriIVquilafitconstruire.LeMaraisactuelabeaucouprajeunicesdernièresdécennies8.Lesancienshôtelsclassiquesrénovéssontdevenusmusées(muséePicasso)ouhébergentuncentreculturelouunbureau.L’hôtelCarnavaletrenfermelemuséedelavilledeParis.Il convient de continuer notre itinéraire9 vers le CIMETIÈREDU PÈRE-LACHAISE – le plus

vastedescimetièresparisiens.IlestsituéàMénilmontant,dansle20earrondissement10.Ilportelenomdupère(leprêtre)LaChaise,confesseurdeLouisXIV.IcivoustrouverezlestombesdeChopin,Géricault, Balzac, SarahBernhardt,OscarWilde,Modigliani, ÉdithPiaf, YvesMontand,etc.Parmieuxfigurenotrepeintre-graveurEduardViiralt,maispourtrouversatomben’entrezpaspar laporteprincipale,maispar laporteGambetta.Toutdesuitevousverrezàgaucheungrand saule pleureur. Dirigez-vous vers ce saule et, à une dizaine demètres de l’arbre, vousverrezsasimpletombeengranit[t]grisâtre.DanslemondeentieronparledelabeautédeVenise,delagrandeurdeRome,delachaleur

deMadrid,lapoésiedeSaint-Pétersbourg,delasévéritédeLondres,delagaîtédeNewYork…QuantàParis,ilfautparlerdesoncharme.LECHARMEDEPARIS – il n’est pas seulement dans ses rues, avenues et boulevards, il est

aussi dans le sourire d’une femme, dans le jeu d’un enfant, dans le regard d’un promeneursolitaire.Toutevilleacentvisages–etParisplusqu’uneautre.QueldommagequeParissoitunnommasculin.Ilressembletellementàunejoliefemmequiveutàtoutprixdissimulersonâge.__________ 1Haussmann [os´man], Georges Eugène, baron (1809–1891) – Seine’i departemangu prefekt, ühtlasi ka Pariisi meer aastatel 1853–1870; kaasaegse Pariisi kujundaja; Teise Keisririigi (Napoléon III) tähtsamaid riigiametnikke 2les chevaux de Marly – kaks kõrgele pjedestaalile paigutatud skulptuuri hobuseid taltsutavatest meestest (skulptor Coustou); algselt paiknesid need kaks taiest Marly lossi pargis (10 km Versailles’st); Suure revolutsiooni päevil toimetas kunstnik J. L. David nad Pariisi; praegu on Concorde’i väljaku ääres koopiad; originaalid on Louvre’is. 3suscite toujours des opinions contradictoires – õhutab v. kutsub ikka veel esile vastakaid arvamusi 4il comprend – ta sisaldab; comprendre – 1) aru saama; 2) sisaldama, hõlmama 5les boutiques des grands couturiers – moeloojate poed; le couturier, la couturière – õmbleja

6la Belle Époque – sajandivahetus (XIX saj. lõpp – XX saj. algus) 7le marais – soo; kvartali nimi viitab selle koha soisele päritolule 8ces dernières décennies – viimastel aastakümnetel 9il convient de continuer notre itinéraire [itinerεr] – sobib jätkata meie marsruuti v. teekonda 10un arrondissement – linnaosa; administratiivselt on Pariisis 20 linnaosa

L’INVITATIONAUVOYAGEMonenfant,masœur,Songeàladouceur

D’allerlà-basvivreensemble!Aimeràloisir1,Aimeretmourir

Aupaysquiteressemble!LessoleilsmouillésDecescielsbrouillés2

PourmonespritontlescharmesSimystérieuxDetestraîtresyeux

Brillantàtraversleurslarmes.

Page 93: XI klassi õpik 2019

93

Là,toutn’estqu’ordreetbeauté,Luxe,calmeetvolupté3.

Desmeublesluisants,Polisparlesans,

Décoreraientnotrechambre;LesplusraresfleursMêlantleursodeurs

Auxvaguessenteursdel’ambre4,LesrichesplafondsLesmiroirsprofonds

Lasplendeurorientale5,ToutyparleraitÀl’âmeensecret

Sadoucelanguenatale.Là,toutn’estqu’ordreetbeauté,Luxe,calmeetvolupté.

VoissurcescanauxDormircesvaisseaux

Dontl’humeurestvagabonde;C’estpourassouvirTonmoindredésir6

Qu’ilsviennentduboutdumonde.–Lessoleilscouchantsrevêtentleschamps,

lescanaux,lavilleentière,d’hyacinthe7etd’or;Lemondes’endort

Dansunechaudelumière.Là,toutn’estqu’ordreetbeauté,Luxe,calmeetvolupté.

CharlesBaudelaire«Lesfleursdumal»__________ 1aimer à loisir – armastada nii palju kui süda soovib, vabalt 2ces ciels brouillés – siin: uduvinega kaetud taevas 3la volupté – kiim, kiimalisus; siin: armulõõm, kirglik armastus 4aux vagues senteurs de l’ambre – ebamäärase ambra lõhnaga; ambra on kašeloti jämesooles tekkiv vahajas muskuselõhnaline aine, mida kasutatakse parfümeerias; muskus on muskushirve isaslooma kõhualuste näärmete eritis, mida samuti kasutatakse ehtsate parfüümide valmistamisel 5la splendeur orientale – idamaine hiilgus, toredus 6pour assouvir ton moindre désir – et täita sinu väikseimgi soov 7une hyacinthe [jasä(n)t] – 1) hüatsint (lill); 2) hüatsint (punakaspruun v oranž vääriskivi)

Page 94: XI klassi õpik 2019

94

EXERCICES

1.Mettezl’adjectifdevantouderrièrelenom:1)ÀParisilyade…monuments…(nombreux/historiques).2)La…cité…deTallinn,c’estun…paradis…(vieille/vrai/terrestre).3)Quede…fleurs…!(multicolores)Ilyades…roses…des…œillets…,des…tulipes…(blanches/rouges/jaunes).4)Cette…femme…meravit.(jeune).Ses…cheveux…,ses…yeux…mefonttournerlatête.(roux/gris).5)J’aime…lacampagne…,avec ses … habitants … (française / travailleurs). 6) On revient toujours à ses … amours …(premières).7)Gavrocheestun…gamin…deParis.(vrai)8)J’aimece…garçon…quiestmortpour la liberté de sa… ville… (petit/courageux/natale). 9)Mon… ami… (cher)! Pourquoim’offres-tudes…cadeaux…(chers)?10)Tupourraism’offrirta…voix…,ta…bouche…,ton….corps…,etçamesuffira(sonore/chaude/joli).11)MonsieurDuval!Quel…type…!(sale).Etquel … personnage… (arrogant)! 12) Je ne veux pas que tume touches avec tes …mains …(sales).13)Quiestce…garçonau…visage…(gros/idiot)?14)C’estmon…frère…(cadet).15)Hierjet’aivudemes…yeux…aubistroavectes…copains…!(propres/insupportables).16)M.Dupontasubienéleversesenfants.Quel…homme…!(brave)17)Pierreaoségrimpersurletoit.Quel…garçon…!(brave)

2.Traduisez:heapoiss,kolmevärviline lipp, ilus sõber,huvitav raamat,väikemaja, andekasüliõpilane,halbõpilane, üllas mõte (une idée), noor neiu, julge sõdur, vana naine, delikaatne probleem, uuskorter, pikk tee, raske kohver (la valise), raske harjutus, kerge kohver, kerge harjutus, kõrgetorn, tõeline patrioot, kallismantel,mu kallis sõber,mustad käed, räpane sõda, paks lammas,iidnelinn,suurauhind(leprix),viimaneõppetund,puhassärk(lachemise),minuisiklikauto

3.Pourvoir«Lepenseur»deRodinilfautalleraumuséeRodin.Pourvoir«LaJoconde»deLéonarddeVinciilfautaller…Pourvoir«LesNymphéas»deClaudeMonetilfautaller…Pourvoir«Impression–soleillevant»deClaudeMonetilfautaller…Pourvoir«LesBourgeoisdeCalais»d’AugusteRodin…Pourvoirlesœuvresdetouslesimpressionnistesilfautaller…PourvoiràParislestableauxdeMatisse,deKandisnkyetdeChagall…PourvoiràParisl’obélisquedeLouxor…PourvoiràParislacolonnedeJuillet…PourvoirlabasiliqueduSacré-Cœur…PourvoiràParislacolonneVendôme…Pourposerdesfleurssurlatombedenotrepeintre-graveurEduardViiralt…PourvoirlastatueéquestredePierreleGrandnommé«LeCavalierdebronze»parFalconet…PourvoirlastatuedelaLibertéparFrédéricAugusteBartholdi…

4.Voussavezl’adresseexacte.–Nesavez-vouspasl’adresseexacte?Tusaissonnumérodetéléphone.Vousconnaissezmonsieurl’ambassadeur.Tuconnaismonsieurlemaire.VousvoulezallerauLouvre.TuveuxallerauCentrePompidou.Vouspourriezmedirevotrenom.Tupourraismeprésenteràtesparents.Vousêteslapersonnequej’attends?Tuescetélèvequidevaitseprésenteràneufheuresetdemie?

Page 95: XI klassi õpik 2019

95

5.Mettezletextesuivantauféminin.(Vousparlerezd’unefemme.)1)Ilestassisaucoindelarue,commetouslesjours.2)Indifférentetsilencieux,ilnedemanderienàpersonneetsecontented’observertouscesgensquipassentsanslevoir.3)Àsespiedsunchienleregardetristement,attendantdesonmaîtreunecaressequinevientjamais.4)Cesoir,ilse lèverapéniblement (raskelt) et rentrera chez lui, toujours sans riendire, son chien sur sestalons (siin: kannul). 5) Pourtant si personne ne lui adresse la parole, on le connaît depuistoujours dans ce quartier où il vit seul depuis lamort de sa femme. 6) A-t-il été heureux, cevieillard?Onn’ensaitrien.7)Qu’a-t-ilmangé,cepauvrehomme,cematin?Onl’ignore.8)Toutcequ’on sait, c’estqu’il reviendra,demain s’asseoir sur lemêmebancau coinde la rue, aussimalheureuxetaussisolitairequ’ilestaujourd’hui.

6.Traduisezetracontez:A. Paremal kaldalmuudab Pariis oma palet. See on parunHaussmanni Valguse linn. Parun

HaussmannoliPariisi linnapea (lemaire)19. sajandi50.–60.aastatel.KeskaegnePariiskadus,laiadbulvaridilmusid,suuredpargidsündisid:Boulogne’imetsläänesjaVincennes’imetsidas.Alustame oma marsruuti (l’itinéraire) Louvre’ist, iidsest kuningalossist. Kuningas Louis XIVhülgasLouvre’i1682.aastal,kuidSuurerevolutsioonipäevilsaisellestüksmaailmasuurimaidmuuseume. Iidne Tuileries’ loss, mis kunagi sulges Louvre’i tiivad, pole enam alles. Ta põlesmaha1871.a.Läbime aia ja siseneme Talveaia muuseumi, et imetleda Claude Monet’ vesiroose (les

nymphéas).Nüüdjõuamemaailmakõigesuuremalejakaunimaleväljakule.EsmaltkutsutisedaLouis XV väljakuks, siis Revolutsiooni väljakuks ja lõpuks anti talle lootustandev nimi –Üksmeeleväljak.21. jaanuaril1793giljotineeriti sellelväljakulkuningasLouisXV jaoktoobriskuningannaMarie-Antoinette.Meie päevil asendab Louxori obelisk Louis XV ratsamonumenti,miskadusSuurerevolutsioonipäevil.MarlyhobusedavavadElüüseumiväljad,misviivadmeidotse Tähe väljaku võidukaare poole. Minge ikka otse ja te jõuate Suure Kaare alla. See ongiärikvartal–LaDéfense.B. Vanasti oliLes *Halles Pariisi kõht, see tähendab keskturg. President Georges Pompidou

tegi sellele elevusele lõpu peale. Praegu kannab linnaosa ikka sama nime. Kuid ta on täiestimuutunud.Seeonavalikpark,maaallpaiknebkaubanduskeskus.Pompidoukultuurikeskus,misasub siit paarisaja sammu kaugusel (à 200 pas d’ici) õhutab ikka veel vastakaid arvamusi.Ühtedeleonseetehas,teistelekaasaegsearhitektuurimeistriteos.Üksonkindel–siinpaiknebmaailmaparimkaasaegsekunstimuuseum.Pariisis on kaks kohta, mis üllatavad välismaalasi. Need on: Vendôme’i väljak kogu oma

luksuseganingselleümbrusomakõrgmoepoodidegajaMontmartre’iküngas,kuspoleluksustollagi.SajandivahetuseloliMontmartrekunstiboheemlusekeskus.Künkajalamilsümboliseeribkabaree Punane Veski Pariisi ööelu. Nüüd sobiks jätkata marsruuti Père-Lachaise’i kalmistusuunas,etasetadalilledmeiekunstnikuEduardViiraldihauale.MaailmasräägitakseVeneetsiailust,PeterburipoeesiastjaMadridisoojusest.Mispuutub(quantà)Pariisi,tulekskõneldatemavõlust. Pariisi võlu, ta on kõikjal (partout): lapse mängus, naise naeratuses, üksildase uitajapilgus.Kuikahju,etPariisonmeessoostnimisõna.Pigemsarnanebtailusanaisega,kestahabigahinnaeestomavanustvarjata(cacher).

MONTMARTRE’IBULVAREIASUGIMONTMARTRE’IL–Vabandage,härra.Maolenäraeksinud.–Midateotsite,preili?–HotelliMercureSuurtelbulvaritel.–AgateoletegiSuurtelbulvaritel.Egateeiteatäpsetaadressi?–Ükshetk…koheotsin…käes!(Loeb.)Montmartre'ibulvar10.–Teoletegikohal!Nüüdtulebvaidületadatänav.–SeeeipaiknegiMontmartre’il?

Page 96: XI klassi õpik 2019

96

–Ei,Montmartre’ibulvareiasuMontmartre’il.–Millinekentsakaslinn!UussildeiolegiuusjaMontmartre’ibulvareiasuMontmartre’il.– Kohe selgitan: kunagi moodustas kogu see pikk liin linnamüüri, tehes linnale ringi peale.Kaitsevallilpaiknevatjalutusradanimetatibulvariks.–Siislinnkasvasjamüürlammutatimaha.–Täpseltnii.Linnamüürjavallidkadusid,agajalutusrajanimijäialles:bulvar.–KuidmidaonühistsellelbulvariljaMontmartre’ikünkal?–Linnamüürisolidväravad.ÜheväravakaudusuundutiMontmarte’ile.–Manäensedateedkaardil:larueduFaubourgMontmartre.–Kuilähetemöödasedatänavat,jõuateMontmartre’ikünkale.–Aga,kuimalähenotse?–JõuateVabariigiväljakule.–Jakuimalähentagasi?–KuitelähetetagasimöödaItaallastebulvarit,jõuatePalaisGarnier’ette.–Misseeon?–SeeonSuurOoperihoone,midakutsutaksePalaisGarnier’ksarhitektinimejärgi.–Mikstesiiseiütlelihtsaltooperihoone?–PariisiOoperilonkakssaali:lePalaisGarnierjal’Opéra-Bastille.–Matänanteid,härra,koguselleinformatsioonieest.–Võtkeheaks,preili.Tühiasi.

Page 97: XI klassi õpik 2019

97

LEÇON13

POURFAIRELEPORTRAITD’UNOISEAUPeindred’abordunecageavecuneporteouvertepeindreensuitequelquechosedejoliquelquechosedesimplequelquechosedebeauquelquechosed’utilepourl’oiseauPlacerensuitelatoilecontreunarbredansunjardindansunboisoudansuneforêtsecacherderrièrel’arbresansriendiresansbouger…Parfoisl’oiseauarrivevitemaisilpeutaussibienmettredelonguesannéesavantdesedéciderNepassedécourager1attendreattendres’illefautpendantdesannéeslavitesseoulalenteurdel’arrivéedel’oiseaun’ayantaucunrapportaveclaréussitedutableauQuandl’oiseauarrives’ilarriveobserverleplusprofondsilenceattendrequel’oiseauentredanslacageetquandilestentréfermerdoucementlaporteaveclepinceaupuiseffacerunàuntouslesbarreaux2enayantsoindenetoucheraucunedesplumesdel’oiseauFaireensuiteleportraitdel’arbreenchoisissantlaplusbelledesesbranchespourl’oiseaupeindreaussilevertfeuillageetlafraîcheurduventlapoussièredusoleiletlebruitdesbêtesdel’herbedanslachaleurdel’étéetpuisattendrequel’oiseausedécideàchanterSil’oiseaunechantepasc’estmauvaissignesignequeletableauestmauvaisMaiss’ilchantec’estbonsignesignequevouspouvezsignerAlorsvousarracheztoutdoucementunedesplumesdel’oiseauetvousécrivezvotrenomdansuncoindutableau.

JacquesPrévert«Paroles»_______ 1Ne pas se décourager ! – Mitte kaotada julgust! 2Effacer un à un tous les barreaux ! – Kustutada üksteise järel kõik varvad (trellid)!

Page 98: XI klassi õpik 2019

98

L’INFINITIFPRÉSENTETL’INFINITIFPASSÉ–INFINITIIVIOLEVIKJAMINEVIK1)L’infinitifprésent:travailler,finir,lire,s’enaller

J’aime lire. Jeneveuxpas travailler. Il fautmangerpour vivreetnonpas vivrepourmanger.jeveuxm’enaller nousvoulonsnousenallertuveuxt’enaller vousvoulezvousenallerilveuts’enaller ilsveulents’enaller2) L’infinitifpassé:avoirmangé,êtrevenu,s’êtrecouchéL’infinitif passé exprime l’action achevée, antérieure à une autre action présente, passée oufuture.L’infinitifpasséestleplussouventprécédédesprépositionsde,après,sans,avantde:Mercid’êtrevenu.–Tänantulemast.Aprèsavoirmangé,jemesuisreposé.=Ayantmangé,jemesuisreposé.Jesuisalléàl’écolesansavoirmangé.Avantdem’êtrecouché,j’aiprisunbain.aprèsm’êtrecouché(e) aprèsnousêtrecouché(e)saprèst’êtrecouché(e) aprèsvousêtrecouché(e)(s)aprèss’êtrecouché(e) aprèss’êtrecouché(e)(s)

L’INFINITIFDANSLAPROPOSITIONIMPÉRATIVE–INFINITIIVKÄSKIVASLAUSESDanslapropositionimpérativel’infinitifexprimeunordregénéraletimpersonnel.Cetinfinitif

se rencontre surtout dans les proverbes, les formules d’écriteaux (sildid), les avis (teated)adressésaupublic,lesrecettes,etc.Peindred’abordunecageavecuneporteouverte!(J.Prévert)Prendretroiscomprimés(tablett)parjour!Battrelesœufsenneige(vahule)!S’adresseràM.Dupont!Voirlanoteàlapage58!Êtreounepasêtre,voilàlaquestion!(Shakespeare)

FAITESATTENTION!Nepassedécourager!Nepassepencher(kummarduma)endehors!Nepasfairedebruit!Vousêtespriésdenepasfumerpendantledécollageetl’atterrissage(maandumine)!

LAFRANCOPHONIEETLAFRANCOPHILIE–Lafrancophonie,est-celafrancophilie?– Non, ce n’est pas la même chose. Un (ou une) francophile, c’est une personne qui aime laFranceet lesFrançais.C’estunami(uneamie)de laFrancequimet toujourssurunpiédestall’espritfrançais.–Donclafrancophilie,c’estunedispositionfavorableàl’égarddelaFrance?–C’estjuste.Unvraifrancophilesoutienttoujourstoutcequiestfrançais.Ilpréfèrel’artfrançais,lalittérature,lamusique,lamode,lacuisinefrançaises,etc.–Ya-t-ildesgensquin’aimentpastoutcela?–Biensur.Cesontdesfrancophobes.IlssonthostilesauxFrançais.IlscritiquenttoujourstoutcequiconcernelaFranceoulaculturefrançaise.–Untelphénomèneexiste-t-ilvraiment?

Page 99: XI klassi õpik 2019

99

–Maisoui.La francophobiea toujoursexisté. Jevais teciter l’opinionduphilosopheallemandSchopenhauer:«Silesautrespartiesdumondeontdessinges,l’EuropeadesFrançais.Celasecompense.»–Maisc’estuneblague(uneplaisanterie).Jen’yvoisaucunehostilitéàl’égarddesFrançais.Leroi de Prusse Frédéric le Grand était un grand admirateur de l’art français, de même quel’impératricedeRussieCatherinelaGrandequiétaitaussiallemande,d’ailleurs.– Il est vrai qu’ils parlaient couramment français, mais à cette époque-là tous les Européenscultivéscommuniquaientenfrançais.–Peut-onaffirmerquelesEuropéensétaientau18ème–19èmesiècletousdesfrancophiles?–C’est faux. Ils étaient francophones.Prenons, par exemple, l’époquenapoléonienne.Tous lesadversaires de Napoléon, les monarques européens, parlaient français, mais ils étaient toushostilesàl’égarddelaFrance.Ilsétaientfrancophonesetfrancophobesàlafois.–J’aitoutcompris.Un(ouune)francophonec’estunepersonnequiparlefrançais.–Oui,c’estceluioucellequiparlefrançaissoitcommelanguematernelle,soitcommelanguedecommunication. Par exemple: les Africains francophones, les Canadiens, les Suisses, Belgesfrancophonesetainsidesuite.–Parconséquentlafrancophoniereprésentel’ensembledespeuplesparlantfrançais.–C’estexact.–Combienya-t-ildefrancophonesdanslemonde?– À peu près trois centsmillions. Prenons tout d’abord l’Europe: la Francemétropolitaine, laSuisse romande, la Belgique méridionale qui s’appelle la Wallonie et dont les habitants, lesWallons,sontfrancophones.–N’oublionspaslegrand-duchéduLuxembourgentrelaFrance,laBelgiqueetl’Allemagne.PuislaprincipautédeMonaco–unpaysminusculesurlaCôted’Azur.–Ajoutons leCanada,unpaysbilingueenAmériqueduNord,où la communauté francophoneprédomineauQuébec[kebek].–EnsuitelesanciennescoloniesfrançaisesoubelgesenAfriqueduNordetenAfriquenoireoùlefrançaisesttoujourslalangued’enseignementetdecommunication.–Àmonavis,envoyageant, ilest impossibledesepasserdufrançais.Lesplusbellesvillesdumondesontfrancophones.– Il y a unbrinde vérité là-dedans: Paris est incontestablementunedesplus belles villes dumonde,Bruxelles est la capitalede l’Unioneuropéenneetde l’OTAN, Strasbourg– le siègeduConseildel’Europe.EtpuisGenèveetLausanneenSuisse,MontréalenAmérique.Quedebellesvillesfrancophones!–N’oubliepasSaint-Tropez,Nice,Cannes,Monte-Carlo,Biarritz– célèbres stationsbalnéaires.Vichy–unestationthermale,Chamonix[i]aupiedduMont-Blanc–unestationdesportsd’hiver(stationdeski).– Un fait [t] très important: le monde francophone a adopté un grand nombre d’écrivains,peintres et artistes comme Vincent van Gogh,Modigliani, Chagall, Picasso, Ed. Viiralt, SamuelBeckett,EugèneIonesco…–N’oublionspasleVertGalantquiétaitbéarnaisetN.Bonapartequiétaitd’originecorse.–Arrête!Tunevaspasajouterà ta listed’émigrés lebonroiDagobertquiamis sa culotteàl’envers?–Etpourquoipas?– En ce cas il faudra ajouter à cette liste ton propre nom. Toi, tu parles français, donc tu esfrancophone.D’autantplusquetuesunfrancophileenragé(e).–Certainementpas,etcelapourdeuxraisons.Premièrement–jenesuispasfrancophile,jesuisgallomane.Retiens!Lagallomanie,c’estunemaladieincurable.Etpuis,jeparlefrançaiscommeunevacheespagnole.

Page 100: XI klassi õpik 2019

100

LEPETITPRINCEAPPRIVOISELERENARDMaisilarrivaquelepetitprince,ayantlongtempsmarchéàtraverslessables,lesrocsetles

neiges,découvritenfinuneroute.Etlesroutesvonttouteschezleshommes.–Bonjour,dit-il.C’étaitunjardinfleurideroses.

–Bonjour,direntlesroses.Lepetitprincelesregarda.Ellesressemblaienttoutesàsafleur.

–Quiêtes-vous?leurdemanda-t-il,stupéfait.–Noussommesdesroses,direntlesroses.–Ah!fitlepetitprince…Etilsesentittrèsmalheureux.Safleurluiavaitracontéqu’elleétaitseuledesonespèce1dans

l’univers.Etvoiciqu’ilyenavaitcinqmille,toutessemblables,dansunseuljardin!…Et,couchédansl’herbe,ilpleura.C’estalorsqu’apparutlerenard.

–Bonjour,ditlerenard.–Bonjour,réponditpolimentlepetitprince,quiseretournamaisnevitrien.–Jesuislà,ditlavoix,souslepommier…–Quies-tu?ditlepetitprince.Tuesbienjoli…–Jesuisunrenard,ditlerenard.–Viensjoueravecmoi,luiproposalepetitprince.Jesuistellementtriste…–Jenepeuxpasjoueravectoi,ditlerenard.Jenesuispasapprivoisé.–Ah!pardon,fitlepetitprince.Maisaprèsréflexion,ilajouta:

–Qu’est-cequesignifie«apprivoiser»?–Tun’espasd’ici,ditlerenard,quecherches-tu?–Jechercheleshommes,ditlepetitprince.Qu’est-cequesignifie«apprivoiser»?–C’estunechosetropoubliée,ditlerenard.Çasignifie«créerdesliens».–Créerdesliens?–Biensûr,ditlerenard.Tun’esencorepourmoiqu’unpetitgarçontoutsemblableàcentmillepetitsgarçons.Etjen’aipasbesoindetoi.Tun’aspasbesoindemoinonplus.Jenesuispourtoiqu’unrenardsemblableàcentmillerenards.Mais,situm’apprivoises,nousauronsbesoinl’undel’autre.Toi,tuseraspourmoiuniqueaumonde.Etmoi,jeseraipourtoiuniqueaumonde…–Jecommenceàcomprendre,ditlepetitprince.Ilyaunefleur…jecroisqu’ellem’aapprivoisé.–C’estpossible,ditlerenard.OnvoitsurlaTerretoutessortesdechoses…–Oh!cen’estpassurlaTerre,ditlepetitprince.–Suruneautreplanète?–Oui.–Ilyadeschasseurs,surcetteplanète-là?–Non.–Ça,c’estbienintéressant!Etdespoules?–Non.–Rienn’estparfait,soupiralerenard…Maisilrevintàsonidée:– Ma vie est monotone. Je chasse les poules, les hommes me chassent. Toutes les poules seressemblent, et tous les hommes se ressemblent. Je m’ennuie donc un peu. Mais si tum’apprivoises,mavieseracommeensoleillée.Jeconnaîtraiunbruitdepasquiseradifférentdetouslesautres…Etpuisregarde!Tuvois,là-bas,leschampsdeblé?Jenemangepasdepain.Leblépourmoiestinutile.Maistuasdescheveuxcouleurd’or.Alorsceseramerveilleuxquandtum’aurasapprivoisé!Leblé,quiestdoré,meferasouvenirdetoi.…Lerenardsetutetregardalongtempslepetitprince:

–S’ilteplaît…apprivoise-moi!dit-il.

Page 101: XI klassi õpik 2019

101

– Je veux bien, répondit le petit prince, mais je n’ai pas beaucoup de temps. J’ai des amis àdécouvriretbeaucoupdechosesàconnaître.–Onneconnaîtqueleschosesquel’onapprivoise,ditlerenard.Leshommesn’ontplusletempsde rien connaître. Ils achètent des choses toutes faites chez les marchands. Mais comme iln’existepointdemarchandsd’amis,leshommesn’ontplusd’amis.Situveuxunami,apprivoise-moi![---]Ainsilepetitprinceapprivoisalerenard.Etquandl’heuredudépartfutproche:

–Ah!ditlerenard…Jepleurerai.– C’est ta faute, dit le petit prince, je ne te souhaitais point de mal, mais tu as voulu que jet’apprivoise…–Biensûr,ditlerenard.–Alorstun’ygagnesrien!–J’ygagne,ditlerenard,àcausedelacouleurdublé.Puisilajouta:

–Varevoirlesroses.Tucomprendrasquelatienneestuniqueaumonde.Tureviendrasmedireadieu,etjeteferaicadeaud’unsecret.Lepetitprinces’enallarevoirlesroses.

–Vousn’êtespasdutoutsemblablesàmarose,vousn’êtesrienencore,leurdit-il.Personnenevousaapprivoiséesetvousn’avezapprivoisépersonne.Vousêtescommeétaitmonrenard.Cen’étaitqu’unrenardsemblableàcentmilleautres.Maisj’enaifaitmonami,etilestmaintenantuniqueaumonde.Etlesrosesétaientbiengênées2.

–Vousêtesbelles,maisvousêtesvides,leurdit-ilencore.Onnepeutpasmourirpourvous.Biensûr,unpassantordinairecroiraitquemarosevousressemble.Maiselleestplusimportantequevoustoutes,puisquec’estellequej’aiarrosée.Puisquec’estellequej’aimisesousglobe.Puisquec’est elleque j’ai abritéed’unparavent3. Puisque c’est elledont j’ai tué les chenilles4 (sauf lesdeuxoutroispourlespapillons).Puisquec’estellequej’aiécoutéeseplaindre,ouseventer,oumêmequelquefoissetaire.Etilrevintverslerenard.

– Adieu, dit le renard. Voici mon secret. Il est très simple: on ne voit bien qu’avec le cœur.L’essentielestinvisiblepourlesyeux.–L’essentielestinvisiblepourlesyeux,répétalepetitprince,afindesesouvenir.–C’estletempsquetuasperdupourtarosequifaittarosesiimportante.–C’estletempsquej’aiperdupourmarose…fitlepetitprince,afindesesouvenir.– Les hommes ont oublié cette vérité, dit le renard.Mais tu ne dois pas l’oublier. Tu deviensresponsablepourtoujoursdecequetuasapprivoisé.Tuesresponsabledetarose…–Jesuisresponsabledemarose…répétalepetitprince,afindesesouvenir.

AntoinedeSaint-Exupéry«Lepetitprince»_____ 1de son espèce – oma liigist

2les roses étaient bien gênées = les roses avaient honte 3j’ai abritée d’un paravent – ma varjasin tuulevarjuga 4la chenille – tõuk, röövik

EXERCICES

1.Traduisez:1)Maalidaesmaltlahtiseuksegapuur.2)Mittekaotadajulgust!Oodata,kuivaja,aastaid!3)Mepalume teid (teid palutakse) lennuki tõusu ja maandumise ajal mitte suitsetada. 4) Mittekiirustada! 5) Küsida kojamehelt (le concierge)! 6) Olla võimitte olla, selles ongi küsimus! 7)Mitte kallutuda väljapoole! 8) Vaadata leheküljel kuuskümmend! 9)Võtta neli tabletti päevas!10)ÕppidapähePrévert’iluuletus„Kuidasportreteeridalindu”!11)Tehaharjutus1kirjalikult

Page 102: XI klassi õpik 2019

102

jaharjutus3suuliselt!12)Lüüamunadvahule!13)Kustutadatuli!Süüdatalamp!14)Sulgedauks!Jättavõtivalvelauda!15)Mepalumeteid(teidpalutakse)trepilmittesuudelda(omavahel).16)Mepalumeteid(teidpalutakse)liftismittekakelda(omavahel).2.Refaiteslesphrasesenyintroduisantl’infinitifpassé.Modèle:Ilafinisontravail.Ilestretournéchezlui.–Aprèsavoirfinisontravail,ilestretournéchezlui.1)Jemesuisréveillé(e).Jemesuislevé(e).2)Jemesuislevé(e).J’aifaitdelagymnastique.3)J’aifaitdelagymnastique.J’aiprismonpetitdéjeuner.4)J’aibuunetassedecaféetj’aimangéunetartineaujamboncuit,etjesuissorti(e).5)Jesuissorti(e).Jemesuisdirigé(e)verslabouchedemétro.6)Jesuisarrivé(e)aubureau,j’aibavardéavecmescollègues.7)J’aibavardéàmonaise.Je suis allé au bistro. 8) Je suis entré au bistro. J’ai vu mon ancien ami Dédé. 9) Nous noussommesserréslamain.Nousnoussommesassisàunetable.10)Nousnoussommesséparésàune heure. Je suis rentré(e) dans mon bureau. 11) Je suis revenu(e) dans mon bureau. J’aipartagé mes impressions avec mes collègues. 12) J’ai partagé mes impressions avec mescollègues. J’airemarquéqu’ilétaitgrandtempsdes’enaller.13)Jemesuispromenéau jardindesTuileries,j’aiprislemétro.14)Jesuisrentréchezmoi.Jemesuiscouché(e)mesentantplusabattu(e)quejamais.15)Jemesuisréveillé.Il fallaitentreprendrequelquechosed’utilecarjemesentaisfrais(fraîche)etvigoureux(vigoureuse).

3. Transformez les phrases suivantes enmettant lesmots soulignés au pluriel. Faites égalementtouslesautreschangementsnécessaires:1)Depuisqu’il a étééluauconseilmunicipal, iln’estplus lemême.2)Monvoisinestparti lasemainedernièreetilm’aconfiésaclé.3)Cegarçonnemeplaîtpas;saconduiteestmauvaise,son langage est vulgaire; il dit toujours n’importe quoi. 4) J’aime celui quim’aime; est-cemafaute àmoi si ce n’est pas lemême que j’aime chaque fois. 5) C’est un garçon travailleur quiprépare toujours ses devoirs et c’est son camarade de classe qui ne fait rien – il vit toutsimplement.6)Connaissez-vouscettepersonnequise tientdeboutàgauche?Non!?Pourtantc’estunevedetteducinémabienconnue.

4.Mettezlesverbesaupassécomposé.Faitesattentionàcesverbesquiseconjuguenttantôtavec«être»outantôtavec«avoir»!Pierre sort de sonbureau. Il se dirige vers l’arrêt d’autobus. Il attend. Lebus arrive. Ilmontedans le bus. Vingt minutes plus tard, il descend du bus. Il traverse la rue. Il passe chez leboulanger. Il sort avec une baguette. Il s’approchede samaison. Il compose le code. La portes’ouvre. Il monte l’escalier et entre chez lui. Il passe un survêtement. Il descend la poubelle(prügikast).Ilsortsonchienquidescendencourant.Ilpromènesonchien,puisilrevientchezlui. Il se reposeunbonmoment. Il prend sondîner. Le soir il redescend l’escalier. Il rentre lavoiture au garage. Il retourne chez le boulanger pour acheter des gâteaux. Il passe un bonmomentaveclui.Enrevenant,ilmontelapoubelle.Ilpasselepainaufouretleretournepourlefairegriller.Puisilpasseunmomentdevantlatéléenattendantsonamie.Ilselève.Ils’approchedu buffet. Il sort une bouteille de vin et deux verres. Il lesmet sur la table. Il sort encore lesgâteaux. Enfin son amie arrive. Ils passent une soirée agréable. À 22 heures ils sortent. Ilspassentchezlemarchandduvin.IlsachètentunebouteilledecognacetretournentchezPierre.

5.Mettezletextesuivantaupassé(aupassécomposéoubienàl’imparfait):Ilfaitbeautemps.Lesoleilbrille.Lesoiseauxchantent.Heureuse,Claudine,quivientd’avoir19ans,sepromènedanslarue.Elleregardelesvitrines.Jacqueslasuitcarillatrouvejolie,maisiln’osepas luiparler.Soudain,Claudineestheurtéeparunvélomoteurquiprend la fuiteetelletombe.Ellesecognelatêtecontreletrottoiretelles’évanouit.AussitôtJacquesseprécipiteetlaprenddanssesbras.Ilesttrèsinquiet.Ill’emportedansunepharmacievoisine.Lepharmacien

Page 103: XI klassi õpik 2019

103

faitvenirl’ambulance.Maislajeunefilleseréveille,carellen’estpasgravementblessée.Jacquesla regarde tendrement. Elle lui sourit. Il lui demande son nom. Elle répond qu’elle s’appelleClaudineetqu’ellehabitelamêmerue.L’ambulance(kiirabiauto)arrive,maislamaladen’aplusbesoindesoinsmédicaux. JacquesetClaudinesortentensemble. Ilssemarientdeuxmoisplustard.

6.Traduisezetracontez:A.Aga juhtusnii,etväikeprintsavastas lõpuks tee.Kõik teedviivad inimeste juurde.VP

läksmöödasedateed(prendrelaroute)jatajõudisühteõitsvasseroosiaeda.Temaroosolitalleöelnud,ettaonainukeomaliigist.Sellesaiasoliagaviistuhatroosi,miskõiksarnanesidtemaroosiga.VPsaiaru,et temaroosoli tallevaletanud, ta tundisend(sesentir)vägaõnnetuna, taheitis rohule pikali ja hakkas nutma. Siis ilmuski rebane. Rebane tervitas VP-i ja poiss vastastalle.VPtahtisteada,kestaon,jarebanevastas,ettaonrebane.SiistahtisVPrebasegamängida,kuid see polnud võimalik, sest rebane polnud veel taltsutatud. VP ei teadnud, mida see sõnatähendab,jarebaneselgitastalle,etseetähendabsuheteloomist.NüüdsaiVPkõigestarujatataltsutaskirebase.

B.Kui lahkumisehetk oli lähedal ütles rebane, et ta hakkabnutma.VP vastas, et see ontema enda süü, sest rebane tahtis ise, et VP teda taltsutaks. Selle peale soovitas rebane VP-lerooseuuestivaatamaminna,etmõista,ettemaroosonainulaadnesiinilmas.JaVPläkskitagasiõitsvasseroosiaeda.Taütlesroosidele,etnadonküll ilusad,kuidtühised,sestkeegipoleneidtaltsutanud.Jaroosidelolihäbi.LõpuksläksVPrebasejuurde,ethüvastijätta(fairesesadieux).Ennelahkuminemist(avantdeseséparer)tegirebaneVP-lekingituse.Seekingitusolivaidükslause:hästinäebvaidsüdamega,tähtsaimonsilmadelenähtamatu.VPkordassedalausetmitukorda,etseemeeldejääks.Rebaneütlesveel,etseeonaeg,midakulutatakseomaroosile,misteebomaroosinii tähtsaks.VPkordaskaseda lausetmitukorda,etseemeelde jääks.Saanudaru,ettavastutabomaroosieest,otsustasVPmeieplaneedimahajätta.

FRANKOFOONIAJAFRANKOFIILIA–Kasfrankofooniaonsama,misfrankofiilia?–Ei,seeeioleüksjasama.Frankofiiloninimene,kesarmastabPrantsusmaadjaprantslasi.SeeonPrantsusmaasõber,kesasetabpjedestaalileprantsusevaimu.–NiisiisonfrankofiilialihtsaltsõbraliksuhtuminePrantsusmaasse?– Just nimelt. Tõeline frankofiil toetab kõike, mis on prantsuspärane. Ta eelistab prantsusekunsti,kirjandust,muusikat,moodi,köökijne.–Kassiisleidubinimesi,keskõikesedaeiarmasta?–Muidugi.Needonfrankofoobid.Nadsuhtumineprantslastesseonvaenulik.Nadkritiseerivadalatikõike,mispuudutabPrantsusmaadjaprantsusekultuuri.–Kassiissellinenähtusontõestiolemas?–Onküll.Frankofoobiaonalatiolnud.MatsiteerinsullesaksafilosoofiSchopenhaueriarvamust:„Kui teistes maailmajagudes on ahvid, siis Euroopas on prantslased. See kompenseerib sellepuuduse.”–Agaseeonjunali.Maeinäesiinmingitvaenulikkusuhtumistprantslastesse.PreisikuningasFriedrichSuurolisuurprantsusekunsti imetleja,samutikaVenekeisrinnaKatariinaSuur,kesoli,muide,sakslanna.– See on tõsi, et nad kõnelesid soravalt prantsuse keelt, kuid tol ajal suhtlesid kõik haritudeurooplasedprantsusekeeles.–Kasvõibsiiskinnitada,et18.–19.sajandilolidkõikeurooplasedfrankofiilid?– See pole nii. Nad olid prantsuse keele kõnelejad. Näiteks Napoleoni vastased, Euroopaisevalitsejad,kõnelesidprantsusekeelt,kuidnadsuhtusidPrantsusmaassevaenulikult.Nadolidsamasfrankofoonidjafrankofoobid.–Masainkõigestaru.Frankofoononinimene,keskõnelebprantsusekeelt.

Page 104: XI klassi õpik 2019

104

– Jah. See on too, kes kasutab prantsuse keelt kas ema- või suhtluskeelena. Näiteks: Aafrikafrankfoonid,Kanada,Šveitsi,Belgiafrankofoonidjne.–Järelikultonfrankofooniaprantsusekeeltkõnelevaterahvasteühendus.–Seeonnii.–Kuipaljuonprantsusekeelekõnelejaidmaailmas?– Umbes kolmsada miljonit. Võtame esmalt Euroopa: Mandri-Prantsusmaa, prantsuskeelneŠveits,Lõuna-Belgia,midakutsutakseVallooniaksjamilleelanikud,valloonid,onfrankofoonid.– Ärme unustame Luksemburgi suurhertsogkonda, mis paikneb Prantsusmaa, Belgia jaSaksamaavahel.SiisveelMonacovürstiriik–tillukemaaTaevasinarannikul.– Lisame Kanada,mis on kakskeelnemaa Põhja-Ameerikas, kus prantsuskeelne kogukond onülekaalusQuébecis.–SiisveelendisedPrantsusejaBelgiakolooniadPõhja-Kesk- jaLääne-Aafrikas,kusprantsusekeelonõppe-jasuhtluskeel.– Mulle tundub, et reisidel on raske ilma prantsuse keeleta hakkama saada. Maailma kõigeilusamadlinnadonprantsuskeelsed.– Siin on oma terake tõtt. Pariis on vaieldamatultmaailma üks kauneimaid linnu, Brüssel onEuroopaLiidujaNATOpealinn,Strasbourg’isasubEuroopaNõukogu.JaveelGenf jaLausanneŠveitsis,MontréalAmeerikas.Kuipaljukauneidprantsuskeelseidlinnu!– Ära unusta Saint-Tropez’d, Nice’i, Cannes’i,Monte-Carlot, Biarritzi – kuulsaidmerekuurorte.Vichyonravikuurort,ChamonixMont-Blanc'ijalamilagasuurtalispordikeskus.– Üks väga tähtis fakt: prantsuskeelsest maadest on saanud kodu paljudele kirjanikele,kunstnikele,näitlejailenaguVincentvanGogh,Modiglani,Chagall, Picasso,Ed.Viiralt,Beckett,Ionesco,…– Ärme unustame ka Henri IV, kes oli navarralane (bearnlane) ja N. Bonaparte, kes pärinesKorsikalt.– Aitab! Sa ehk lisad oma emigrantide nimistusse hea kuninga Dagobert’i, kes pani püksidtagurpidijalga?–Jamikskamitte?–Siispeadsasamassenimistussekaomanimelisama.Sakõneledprantsusekeelt.Järeldus:saoledfankofoon.Sedaenam,etsaoledüdinifrankofiil.–Ühelgi juhulmitte. Ja sedakahelpõhjusel.Esiteks–maeiole frankofiil, vaidgallomaan.Peameeles,etgallomaaniaonravilemittealluvhaigus.Jateiseks–marääginprantsusekeeltvägavaevaliselt.

Page 105: XI klassi õpik 2019

105

LEÇON14

HYMNEÀL’AMOURLecielbleusurnouspeuts’effondrer1etlaterrepeutbiens’écrouler2;peum’importe3situm’aimes,jemefousdumondeentier.Tantquel’amourinonderamesmatins4,tantquemoncorpsfrémirasoustesmains,peum’importentlesproblèmes,monamour,puisquetum’aimes…J’iraisjusqu’auboutdumonde,jemeferaisteindreenblonde5,situmeledemandais…J’iraisdécrocherlalune,j’iraisvolerlafortune6,situmeledemandais…Jerenieraismapatrie7,jerenieraismesamis,situmeledemandais…Onpeutbienriredemoi,jeferaisn’importequoisitumeledemandais…Siunjourlaviet’arracheàmoi,situmeurs,quetusoisloindemoi,peum’importe,situm’aimes,carmoi,jemourraiaussi…Nousauronspournousl’éternitédanslebleudetoutel’immensité8…Dansleciel,plusdeproblèmes…Monamour,crois-tuqu’ons’aime?Dieuréunitceuxquis’aiment!

paroles:É.Piaf/musique:M.Monnot__________ 1s’effondrer – kokku varisema, murduma; siin: kaela sadama

2la terre peut bien s’écrouler – maa võib jalge alt kaduda; s’écrouler – kokku varisema 3peu m’importe – mul on ükskõik, pole tähtis; importer – korda minema; tähtis olema 4tant que l’amour inondera mes matins – seni, kui amastus täidab meie hommikutunde; inonder – üle ujutama 5je me ferais teindre en blonde – ma laseksin oma juuksed valgeks värvida 6voler la fortune – siin: raha varastama; la fortune – saatus; siin: varandus, raha 7je renierais ma patrie – ütleksin lahti oma isamaast; nier – eitama; renier – maha salgama, loobuma 8 dans le bleu de toute l’immensité – mõõtmatuse sinas; immense – hiiglasuur, mõõtmatu, tohutu

LECONDITIONNEL–TINGIVKÕNEVIISNB! si+l’imparfaitdel’indicatif+leconditionnelprésent

si+leplus-que-parfaitdel’indicatif+leconditionnelpassé

Sij’avaisbeaucoupd’argent,jepasseraismesvacancesàSaint-Tropez.Kuimulolekspaljuraha,maveedaksinpuhkuseSaint-Tropez’s.

Page 106: XI klassi õpik 2019

106

Sij’avaiseubeaucoupd’argent,j’auraispassémesvacancesàSaint-Tropez.Kuimuloleksolnudpaljuraha,oleksinveetnudpuhkuseSaint-Tropez’s.Enfrançaislemodeconditionneladeuxtemps:leconditionnelprésentetleconditionnel

passé jeparlerais j’auraisparlé jeseraisvenu(e) jemeseraiscouché(e) tuparlerais tuauraisparlé tuseraisvenu(e) tuteseraiscouché(e) ilparlerait ilauraitparlé ilseraitvenu ilseseraitcouché n.parlerions n.aurionsparlé n.serionsvenus n.n.serionscouchés v.parleriez v.auriezparlé v.seriezvenu(s) v.v.seriezcouché(s) ilsparleraient ilsauraientparlé ilsseraientvenus ilsseseraientcouchésa) En français le conditionnel présent ne s’emploie jamais après la conjonction «si» («si»potentiel–enanglaisif,enestonien–juhulkui,kui).Ilesttoujoursremplacéparl’imparfait.Labelle,situvoulais,nousdormirionsensemble.(«Auxmarchesdupalais»)Sij’avaisdel’argent,j’achèteraisune«Peugeot»,une«Renault»ouune«Citroën».

b)Lamêmechoseseproduitavec leconditionnelpasséquiest toujoursremplacépar leplus-que-parfait.Labelle,situavaisvoulu,nousaurionsdormiensemble.Sij’avaiseudel’argent,j’auraisachetéunenouvellevoiture.

Lesexceptions:être–jeserais/sij’étaisavoir–j’aurais/sij’avaisaller–j’irais/sij’allaiss’enaller–jem’enirais/sijem’enallaisfaire–jeferais/sijefaisaisdevoir–jedevrais/sijedevaisrecevoir–jerecevrais/sijerecevaisapercevoir–j’apercevrais/sij’apercevaiss’asseoir–jem’assiérais/jem’asseyaisvaloir–jevaudrais/sijevalaisvouloir–jevoudrais/sijevoulaisvoir–jeverrais/sijevoyais

savoir–jesaurais/sijesavaispouvoir–jepourrais/sijepouvaismourir–jemourrais/sijemouraiscourir–jecourrais/sijecouraisenvoyer–j’enverrais/sij’envoyaisvenir–jeviendrais/sijevenaistenir–jetiendrais/sijetenaisconquérir–jeconquerrais/sijeconquéraiscueillir–jecueillerais/sijecueillaisfalloir–ilfaudrait/s’ilfallaitpleuvoir–ilpleuvrait/s’ilpleuvait

LAPROSEDEMONSIEURJOURDAIN(ledialogueentremonsieurJourdainetlemaîtredephilosophie)–Jevoudraisvousfaireuneconfidence,monsieurlephilosophe.–Jevousenprie,monsieurJourdain.–Jesuistombéamoureuxd’unepersonnedequalité,etjesouhaiteraisluiécrireunbilletdouxquejelaisseraitomberàsespieds.–Fortbien!–Est-cequeceseraitgalant?–Sansdoute.Voudriez-vousluiécriredesvers?–Non,non;pointdevers.–Vousnevoulezquedelaprose?–Non,jeneveuxniprosenivers.–Ilfautbienquecesoitl’unoul’autre.

Page 107: XI klassi õpik 2019

107

–Pourquoi?–Parlaraison,monsieur,qu’iln’ya,pours’exprimer,quelaproseoulesvers.–Iln’yaquelaproseoulesvers?–Non,monsieur.Toutcequin’estpointproseestvers,ettoutcequin’estpointversestprose.–Etquandnousparlons,qu’est-cequec’estqueça?–Delaprose.– Quoi! Quand je dis à ma servante: Nicole, apporte-moi mes pantoufles et donne-moi monbonnetdenuit,c’estdelaprose?–Oui,monsieur.–Parmafoi,ilyaplusdequaranteansquejedisdelaprosesansenavoirlamoindreidée!Jevoussuisbienreconnaissant,monsieurlemaître.–C’estlamoindredeschoses.–Jevoudraisdoncluiécrire:Bellemarquise,vosbeauxyeuxmefontmourird’amour.Maisjesouhaiteraisquecelasoitécritd’unemanièregalante.–Mettezquelefeudesesyeuxréduitvotrecœurencendre,quevoussouffrezjouretnuit…–Non, non, non! Je ne veux que ces seules paroles-là,mais tournées à lamode et arrangéescommeilfaut.–Vouspourriezlesmettrecommevousvenezdedire:Bellemarquise,vosbeauxyeuxmefontmourird’amour.Oubien:D’amourmourirme font, bellemarquise, vosbeauxyeux.Oubien:Vosyeuxbeauxd’amourmefont,bellemarquise,mourir.Oubien:Mourirvosbeauxyeux,bellemarquise,d’amourmefont.Oubien:Mefontvosyeuxbeauxmourir,bellemarquise,d’amour.–Maisdetoutescesfaçons-là,laquelleestlameilleure?–Cellequevousavezdite:Bellemarquise,vosbeauxyeuxmefontmourird’amour.–Cependantjen’aipointétudié,etj’aifaitceladupremiercoup!Jevousremerciedetoutmoncœur,etjevouspriedevenirdemaindebonneheure.–Jen’ymanqueraipas,monsieurJourdain.

d’aprèsMolière(1622–1673)«LeBourgeoisGentilhomme»

LEVAMPIREToiqui,commeuncoupdecouteau,Dansmoncœurplaintifesentré!Toiqui,fortecommeuntroupeauDedémons,vins,folleetparée,DemonesprithumiliéFairetonlitettondomaine;–InfâmeàquijesuisliéCommeleforçatàlachaîne,Commeaujeulejoueurtêtu1,Commeàlabouteillel’ivrogne,Commeauxvermineslacharogne,–Maudite,mauditesois-tu!2

J’aipriéleglaiverapideDeconquérirmaliberté,Etj’aiditaupoisonperfideDesecourirmalâcheté.Hélas!LepoisonetleglaiveM’ontprisendédain3etm’ontdit:«Tun’espasdignequ’ont’enlèveÀtonesclavagemaudit,Imbécile!–desonempireSinoseffortstedélivraient,TesbaisersressusciteraientLecadavredetonvampire4. CharlesBaudelaire

__________ 1comme au jeu le joueur têtu – kuis kaardimängu külge kangekaelne mängur

2Maudite, maudite sois-tu! – peaks olema: Sois maudite! – Ole sa neetud! 3le poison et le glaive m’ont pris en dédain – mõõk ja mürk hakkasid mind põlgama 4tes baisers ressusciteraient le cadavre de ton vampire – sinu suudlused ärataksid ellu sinu vampiiri laiba

Page 108: XI klassi õpik 2019

108

LAFRANCELaFranceestsituéeenEuropeoccidentale.Parsasuperficie(551000km2)elleestleplusvaste

Étatde l’Europede l’ouest.Actuellement ilyenFranceenviron67millionsd’habitants.Ellevoisineavec laBelgique, leLuxembourgaunord-est, l’Allemagne, laSuisseà l’est, l’Italieausud-estetavecl’Espagneausud-ouest.LaMancheséparelaFranceduRoyaumeUni(del’Angleterre)etdel’Irlandeetla Méditerranée de l’Afrique du nord. La principauté deMonaco (1,5 km2) sur la Côte d’Azur estenclavée1dansledépartementfrançaisdesAlpes-Maritimes.LaFranceestunpaysmaritime.ElleestbaignéeaunordparlamerduNordetlaManche,àl’ouest

parlegolfedeGascogne2,ausudparlaMéditerranée.LeclimatdelaFranceesttempéré3,maisvariebeaucoupd’une région à l’autre. Il estmaritimeaunord et à l’ouest (enNormandie, enBretagne),continentalàl’estetaucentre,subtropicalauborddelaMéditerranée,surtoutsurlaCôted’Azur.

La France est un pays de plaines et de montagnes. Les plus vastes plaines se trouvent dans le Nord où elles forment le bassin Parisien (entre la Manche et la Loire), et dans le Sud-Ouest – le bassin Aquitain (entre le golfe de Gascogne et le Massif Central). Le reste du territoire français est plus ou moins montagneux.

Le centre du pays est occupé par un vaste plateau qui s’appelle le Massif Central. Au sud-ouest, les Pyrénées forment les frontières naturelles avec l’Espagne. À l’est les Ardennes séparent la France de la Belgique et du grand-duché du Luxembourg, les Vosges de l’Allemagne, le Jura de la Suisse et les Alpes de l’Italie. La plus haute montagne – le Mont-Blanc (4 807 m) se trouve en Savoie, tout près de la frontière italienne. La France a beaucoup de petites rivières, mais seulement quatre grands fleuves: la Loire, la

Garonne,laSeineetleRhône.Cesfleuvesetleursnombreuxaffluents4sontnavigables.Lesréservesdusous-solfrançaissontconsidérables.Lepaysestricheen feretenbauxite,mais

pauvreen*houilleetenpétrole5.Le paysage français est très varié et offre aux flâneurs du monde des surprises inoubliables.

L’historienMicheletnes’estpastrompéenaffirmantque laFranceestunepersonneauxmultiplesvisages. ***D’aprèslaconstitutionde1958lerégimepolitiqueactuel,ditdela5eRépublique,estl’œuvrede

CharlesdeGaulle.C’estunerépubliqueprésidentielle,c’est-à-direquelepouvoirexécutifappartientauprésident de la République élu pour cinq ans au suffrage universel direct6. Il nomme le Premierministre, et sur proposition du Premierministre, les autresmembres du gouvernement. À l’heureactuelle leprésidentde laRépubliqueFrançaise estEmmanuelMacron, sonPremierministre est……………………………etsonministredesAffairesétrangèresest……………………………………La5eRépubliqueaeucommeprésidentsCharles de Gaulle (1959–1969),Georges Pompidou

(1969–1974),ValéryGiscardd’Estaing(1974–1981),FrançoisMitterrand(1981–1995),JacquesChirac(1995–2007),NicolasSarkozy(2007–2012),FrançoisHollande(2012–2017)etEmmanuelMacron.En2017ilyavaitdeuxcandidatssérieuxauxélectionsprésidentielles:lecentriste(dumouvement

politiquenomméEnmarche)EmmanuelMacron etMarine Le Pen [pɛn] duFrontNational. LesFrançaisontpréféré le jeuneÉmmanuelMacron(39ans).Bonnechance!D’ailleurssonépouseestbeaucoupplusâgéequelui.Bonnechanceàelleaussi!Le pouvoir législatif appartient au parlement qui a deux chambres: l’Assemblée Nationale (la

Chambrebasse)dontlesiègeestauPalais-BourbonetleSénat(laChambrehaute)quisiègeaupalaisduLuxembourg.Cedernierapprouveourejettelesloisélaboréesparl’AssembléeNationale.Chaqueparti politique présente ses candidats aux élections. Le plus grand parti de la droite est LesRépublicains7etleplusgrandpartiducentreestleMoDem8.Lagaucheestforméeparlessocialistes,les communisteset lesverts. Lespartispolitiquesextrémistes sont leRassemblementNational (LePen)àdroiteet,lescommunistesetlesanarchistesàgauche.LeterritoiredelaRépubliqueFrançaiseactuelleestdiviséen96départementsmétropolitains.La

Francepossèdeégalement5départementsd’outre-mer (Réunion,Guadeloupe,Martinique,Guyane,Mayotte)etdiversterritoiresd’outre-merenPolynésie.Chaquedépartement,quiaàsatêteunpréfet,

Page 109: XI klassi õpik 2019

109

estdiviséenarrondissements(ousous-préfectures)quisontsubdivisésencantonsetlescantons–encommunes.Lacommuneestlapluspetitesubdivisionduterritoire,administréeparunmaireetunconseilmunicipal.AvantlaGrandeRévolutionFrançaiseleterritoireduRoyaumedeFranceétaitdiviséenprovinces

(l’Ile-de-France, laNormandie, laBretagne, laProvence,etc.).Lesnomsdecesanciennesprovincesn’ontpasdisparudelabouchedesFrançais.Danslalanguequotidienneonlespréfèremêmeauxnomsdes départements qui sont trop nombreux pour les retenir. D’autant plus que les régions sont denouveauenvogue–la5-èmeRépubliqueactuellereconnaît13régionsmétropolitaines+laCorseet5régions(départements)d’outremer.Parexemple:L’Ile-de-Franceregroupeoutre(lisaks)Paris7départements,l’Alsace2,laLorraine4,

laBourgogne4,etc.Onamêmeinventéunverberégionaliserdontlecontraireestcentraliseretunnomlarégionalisationcontrelacentralisation.Quantàl’Estonie,noussommesentraindecentralisernotreterritoire,lesFrançaisrégionalisentleurterritoire.Àchaquefousamarotte9.__________ 1est enclavée – on sisse kiilutud

2le golfe de Gascogne – Biskaia laht

3le climat est tempéré – kliima on mõõdukas

4leurs nombreux affluents – nende rohked lisajõed

5pauvre en *houille et en pétrole – vaene kivisöe ja nafta poolest

6au suffrage universel direct – üldistel ja otsestel valimistel

7lLes républicains sont des gaullistes rénovés 8MoDem = Mouvement démocrate (François Bayrou) est un parti du centre 9À chaque fou sa marotte. – Igal lollil oma lõbu; la marotte – narrikõristi

RÉPONDEZAUXQUESTIONS!1)LaFrance,oùest-ellesituée?Combienya-t-ild’habitantsàl’heureactuelleenFrance?2)Avecquelspaysvoisine-t-elle?3)LaprincipautédeMonaco,forme-t-elleunepartiedelaFrance?Oùsetrouve-t-elle?4)LaFrance,parquellesmersest-ellebaignée?5)LeclimatdeLaFrance,commentest-il?6)Est-ceunpaysplatoumontagneux?Lesplaines,oùsetrouvent-elles?Etlesmontagnes,oùsont-ellessituées?7)Quelleestlaplushautemontagneetoùsetrouve-t-elle?Comments’appellecettestationdesportsd’hiverquisetrouveaupieddecettemontagne?8)Quelssontlesplusgrandsfleuves?Sont-ilsnavigables?9)Lesous-solfrançais,commentest-il?Pourriez-vousdécrirelepaysagefrançais?10)QuiestlefondateurdurégimepolitiqueactuelenFrance?Cerégime,comments’appelle-t-il?11)QuiestleprésidentdelaRépubliqueFrançaiseàl’heureactuelle?QuiestsonPremierministre?QuiestsonministredesAffairesétrangères?Quiestsonépouse?12)LeterritoiredelaRépubliqueFrançaise,commentest-ildivisé?

LAFOULEJerevoislavilleenfêteetendélire1Suffoquant2souslesoleiletsouslajoie;etj’entendsdanslamusiquelescris,lesriresquiéclatentetrebondissent3autourdemoi.Etperdueparmicesgensquimebousculent4,Etourdie,désemparée,jerestelà5,quandsoudain,jemeretourne,ilsereculeetlafoulevientmejeterentresesbras…

Emportésparlafoulequinoustraîne,nousentraîne6écrasésl’uncontrel’autre

Page 110: XI klassi õpik 2019

110

nousneformonsqu’unseulcorps.Etleflotsanseffortnouspousse,enchaînésl’unetl’autreetnouslaissetousdeuxépanouis,enivrésetheureux.Entraînésparlafoulequis’élanceetquidanseunefollefarandole7,nosdeuxmainsrestentsoudées8.parfoissoulevésnosdeuxcorpsenlacéss’envolentetretombenttousdeuxépanouis,enivrésetheureux…

Etlajoieéclaboussée9parsonsouriremetransperceetrejaillitaufonddemoi10.Maissoudainjepousseuncriparmilesrires,quandlafoulevientl’arracherd’entremesbras.

Emportésparlafoulequinoustraîne,nousentraîne,nouséloignel’undel’autre;jelutteetjemedébats11.Maislesondemavoixs’étouffedansleriredesautresetjecriededouleur,defureuretderageetjepleure…Entraînéeparlafoulequis’élanceetquidanseunefollefarandole,jesuisemportéeauloin.Etjecrispemespoingsenmaudissantlafoule12quimevolel’hommequ’ellem’avaitdonnéetquejen’aijamaisretrouvé.

paroles:M.Rivegauche/musique:d’A.Cabral__________ 1en délire – joovastuses, joobes 2suffoquer – lämbuma 3rebondir II – taas sööstma, kargama; bondir II – sööstma, kargama

4bousculer – tõukama, toksima, riivama 5étourdie, désemparée je reste là – jahmunult ja oimetult seisatan 6qui nous traîne, nous entraîne – mis meid tõmbab, viib meid kaasa; traîner – vedama, lohistama 71la farandole – Provence’i rahvatants, esitatakse ringis 8souder – kokku keevitama, kokku jootma 9éclabousser – poriga üle pritsima; siin: üle valama, täitma (la boue – pori) 10me transperce et rejaillit au fond de moi – läbistab mu keha ja purskub mu hinges 11je lutte et je me débats – ma võitlen ja rabelen 12je crispe mes poings en maudissant la foule – ma pigistab rusikaid ja nean rahvahulka

EXERCICES

1.Mettezlesverbesentreparenthèsesauconditionnelprésentoubienàl’imparfait:1)Sije(être)unpeuplusjeune,je(pouvoir)vousaimeràlafolie.2)Situ(savoir)commejeveuxvoir lesmots de ta bouche adorée! (chansondePiaf). 3)Ma belle, si tu (vouloir), nous (dormir)ensemble.(chansonpop.)4)Tousleschevauxduroi(pouvoir)yboireensemble.(chansonpop.)5)Si

Page 111: XI klassi õpik 2019

111

nousn’(être)passioccupés,nous(faire)volontierscevoyage.6)Ne(pouvoir)-vouspasmediresonadresseetnumérodetéléphone?7)Carsitu(partir),simonamour(sebriser),c’estmoiqui(pleurer).(Aznavour)8)Je(aller)jusqu’auboutdumonde,jeme(faire)teindreenblonde,situmele(demander).(Piaf)8)Ah,sivous(connaître)mapoule,vousen(perdre)touslaboule.(chansondeM.Chevalier)9)Si jamais tume(quitter), c’est sûrque j’en (mourir).10) Il (falloir)entreprendrequelquechose.11)Que(faire)-vous,s’il(faire)beautemps?12)Sivous(venir)unpeuplustôt,vous(voir)notreprésidentenpersonne.13)Ne(pouvoir)-vouspasm’aideruntoutpetitpeu?14)Nous(être)trèscontents,sinous(aller)voircespectacle.15)Situne(boire)pastant,tune(avoir)paslagueuledebois(pohmell).16)Vousmedemandezpourquoijebois.Sijele(savoir)moi-même.17)Ah,sipapay(savoir)ça,tra-la-la,il(dire)ohé,il(chanter)ohé!

2.Mettezlesverbesentrelesparenthèsesauconditionnelpasséoubienauplus-que-parfait:1)Situ(être)icilemoispassé,tu(venir)avecmoiàl’anniversairedeM.Dupont.2)SiM.Dupontte(voir)chezlui,il(être)trèscontent.3)Nous(boire)àlasantédetousnosamis.4)On(danser),on(chanter),on(s’amuser)jusqu’àtroisheuresdumatin.5)Sivous(voir)toutescesbonneschosesàmanger,vousen(avoir)l’eauàlabouche.6)SiMichel(pouvoir)assisteràcettesoirée,il(perdre)latête – que de saucissons, fromages, vins exquis! 7) S’il (savoir) ça, il (venir) absolument, je n’endoutepas.8)Nous(manger)ducaviarrougeetnoir,desescargotsdeBourgogne,deshuîtres,destruffes,etc.9)Qui(pouvoir)savoiràl’avancequeM.Dupontnousoffretantdebonneschosesàlafois.10)Toute laville(accourir)chez lui, sion(savoir)ça.11)Qui(croire)queM.Dupontsoitsigentil,lui,quiengénéralestplusavarequ’HarpagondeMolière.

3.jeparlerais–sijeparlaisnousserions,tumangerais,vousauriez,ilsiraient,nousnouslaverions,jem’enirais,ellesferaient,ilpleuvrait,ilfaudrait,ilyaurait,jecueillerais,ilfinirait,ontiendrait,nousverrions,voussauriez,tupourrais, ilmourrait,nouscourrions,vousviendriez, j’enverrais,nousvoudrions, jem’assiérais,tuchoisirais,elleapercevrait,ilsrecevraient,vousdevriez

4.moi,toi,luielle,soi,nous,vouseux,elles:1)Chacunvachez…2)AnneetLouiseretournentchez…3)JacquesetPierrevontchez…4)JeanetCécilevontchez…5)Personnenevachez…6)Ilfautaussipenserà…7)Est-cequetuvaschez…?8)Nousallonschez…etvousallezchez…9)Toutlemondeva…10)Chacunpour…etDieupourtous.11)Dansuneheurelejeunehommeestrevenuchez…12)Jevoistroisgarçons.Deuxd’entre…causenttranquillement.13)Etretropmécontentde…estunefaiblesse.(MmedeSévigné)14)Moncher Vincent! Tu peux toujours compter sur… 15) Nous sommes tes amis, Jacques. Tu pourrastoujourscomptersur…16)Louiset’atrompé.Ilnefautpasquetupensesà…17)Henrinenousaimeplus.Ilnefautpasquenouspensionsà…18)Iln’avaitpasd’argentsur…19)Jeveuxrestertoujours…-même.20)Icionfaittout…-même.

5.Traduisezetracontez:A.Pindalalt(551000km2)onPrantsusmaasuurimriikLääne-Euroopas.Elanikkeonpraegu

Prantsusmaalligikaudu67miljonit.KirdesontemanaabriteksBelgiajaLuksemburg,idasSaksamaaja Šveits, kagus Itaalia ja edelasHispaania. VäikeMonaco vürstiriik Côte d’Azuril on kiilutud ühePrantsusedepartemangusisse.PõhjamerijaLaMancheuhavadPrantsusmaadpõhjas,BiskaialahtläänesjaVahemerilõunas.Kliimaonmõõdukas,Bretagne’isjaNormandiasonkliimamereline,idasjakeskelonkliimamandriline,lõunas,eritiCôted’Azuril,subtroopiline.Prantsusmaaonmägedejatasandike maa. On kaks suurt tasandikku: Pariisi madalik põhjas ja Akvitaania madalik läänes.Ülejäänudterritooriumonsuuremaltjaoltmägine.Maakeskelpaiknebavarkõrgendik,miskannabnimeKeskmassiiv. Püreneed lahutavadmaadHispaaniast ja Alpid Itaaliast. Ardennid ja VogeesidpaiknevadBelgia,Luksemburgivahel. Juramäed lahutavadPrantsusmaadŠveitsist.KõrgeimmägionMont-Blanc(ligi5000m)jaseepaiknebAlpidesItaaliapiirilähedal.Prantsusmaalonnelisuurtjõge,misonlaevatatavad.NeedonLoire,Garonne,SeinejaRhône.Maapõuerikkusekson(maapõu

Page 112: XI klassi õpik 2019

112

onrikas…)raudjaboksiit,vaesuseksagakivisüsijanafta.Prantsusemaastikonvägamitmekesinejapakubmaailmarändureileunustamatuidmälestusi.

B. Praegust Prantsuse poliitilist režiimi kutsutakse 5. Vabariigiks. Ch. de Gaulle asutas(fonder) selle režiimi1958.Teguon (ils’agitde)presidentaalsevabariigiga, kus täidesaatevvõimkuulub presidendile, mitte peaministrile nagu Eestis. Praegune president Emmanuel Macron onkaheksas5.Vabariigi president. Seadusandlik võimkuulubkahekojaliseleparlamendile: alamkojanimionRahvusassambleejaülemkojanimionSenat.Esimeneloob(élaborer,créer)seadused,teinekinnitabvõisaadabnadtagasi(renvoyer,rejeter).Prantsusmaal,naguEestiski,onparempoolseidjavasakpoolseiderakondi,kuidonkaäärmuslasinaguMarineLePenijuhitav(dirigépar)Rahvusrinneparemaljakommunistidjaanarhistidvasakul.EnneSuurtPrantsuserevolutsioonioliterritooriumjaotatud provintsidesse, praegu aga departemangudesse. Neid on 101, millest (dont) viis asuvadmerede taga. Praegusel hetkel on regioonid taasmoes. Regioon on peaaegu sama,mis ajaloolineprovints. Nii näiteks hõlmab Alsace kahte departemangu, Burgundia nelja, Ile-de-France lisaksPariisi linnalekuutdepartemangu.Eestismeparajastikoondameomaterritooriumi,Prantsusmaaonsuundumasregioonidesse(régionaliser).Kõigilomaveidrused.

HÄRRAJOURDAINIPROOSA–Tahaksinteilesüdantpuistata,härrafilosoof.–Palunväga,härraJourdain.–Maarmusinühtesuursugusessedaamijamasooviksintallekirjutadaarmastuskirja,millemapillantemajalgeette.–Vägahea.–Kasniiolekspeen?–Kahtlemata.Kastesooviksitetallekirjutadavärssides?–Ei,ei;värssepolevaja.–Tesiissoovitekirjutadaproosas?–Maeisoovieiproosategavärsse.–Üheneistpeaksikkavalima.–Miksnii?–Sellihtsalpõhjusel,härra,etmõtteidsaabväljendadaüksnesproosasvõivärssides.–Japealeproosajavärssidemuudpolegi?–Eiole,härra.Kõiksee,mispoleproosa,onvärsidjakõiksee,mispolevärsid,onproosa.–Jakuimeomavahelkõneleme,misseesiison?–Seeonproosa.–Tohoh!Niiet,kuimaoma teenijatüdrukuleütlen: “Nicole, toomulle toasussid jaulatamulleöötanu,”siisonseeproosa?–Jah,härra.–Ausõna! Jubaüleneljakümneaastaväljendunmaproosas seda ise teadmata!Olen teile selleeestääretulttänulik.–Tühiasi.–Niisiis ma sooviksin talle kirjutada: Bellemarquise, vos beaux yeuxme fontmourir d’amour.Kuidmatahan,etseeolekspeeneltsõnastatud.–Kirjutage,ettemasilmadetulisütitabteiesüdameningettekannatatepäevaljaööl…–Ei,ei,ei!Matahanneidsamusõnu,kuidmoodsaslihvitusesjapeenesvormistuses.–Tevõitenadkirjapannanii,naguteäsjaütlesite:Bellemarquise,vosbeauxyeuxmefontmourird’amour.Võisiis:D’amourmourirmefont,bellemarquise,vosbeauxyeux…etc.–Jamillineneistvariantideskõigeparemon?–Too,milletekoostasite:Bellemarquise,vosbeauxyeuxmefontmourird’amour.–Ometipolemasedaüldseõppinud, ja see tulimulesimese ropsuga!Tänan teid südamest japalunteidhommevarakultkohalolla.–Ilmtingimata.

Page 113: XI klassi õpik 2019

113

LEÇON15

TOUTVATRÈSBIEN,MADAMELAMARQUISEAllô,allô,James!Quellesnouvelles?Absentedepuisquinzejours,auboutdufil1jevousappelle:quetrouverai-jeàmonretour?Toutvatrèsbien,MmelaMarquise,toutvatrèsbien,toutvatrèsbien.Pourtantilfaut,ilfautquel’onvousdise,ondéplore2untoutpetitrien:unincident,unebêtise:lamortdevotrejument3grise.Maisàpartça4,MmelaMarquisetoutvatrèsbien,toutvatrèsbien.Allô,allô,Martin!Quellesnouvelles?Majumentgrisemorteaujourd’hui!Expliquez-moi,cocherfidèle5,commentcelas’est-ilproduit?Celan’estrien,MmelaMarquise,celan’estrien,toutvatrèsbien.Pourtantilfaut,ilfautquel’onvousdise,ondéploreuntoutpetitrien:Elleapéridansl’incendie6quidétruisitvosécuries7.Mais,àpartça,MmelaMarquise,Toutvatrèsbien,toutvatrèsbien.Allô,allô,Pascal!Quellesnouvelles?Mesécuriesontdoncbrûlé?Expliquez-moi,monchefmodèle8,commentcelas’est-ilpassé?Celan’estrien,MmelaMarquise,celan’estrien,toutvatrèsbien.Pourtantilfaut,ilfautquel’onvousdise,ondéploreuntoutpetitrien:sil’écuriebrûla,Madame,c’estqu’lechâteauétaitenflammes9.Mais,àpartça,MmelaMarquise,toutvatrèsbien,toutvatrèsbien.Allô,allô,Lucas!Quellesnouvelles?Notrechâteauestdoncdétruit!Expliquez-moicarjechancelle10,Commentcelas’est-ilproduit?Ehbien,voilà,MmelaMarquise,apprenantqu’ilétaitruiné11,àpeinefut-ilrevenudesasurprisequemonsieurl’Marquiss’estsuicidé12.Etc’estenramassantlapelle13

Page 114: XI klassi õpik 2019

114

qu’ilrenversatouteschandelles,mettantlefeuàtoutl’châteauquis’consuma14debasenhaut;leventsoufflasurl’incendie,lepropagea15surl’écurie,etc’estainsiqu’enunmomentonvitpérirvotrejument!Maisàpartça,MadamelaMarquisetoutvatrèsbien,toutvatrèsbien.

PaulMistraki/RayVenturaen1935__________ 1au bout de fil [fil] – traadi (telefoni) otsas; le fil – traat, niit, lõng 2déplorer = regretter 3la jument – mära 4mais à part ça (cela) – peale selle, lisaks sellele 5le cocher fidèle – ustav kutsar 6elle a péri dans l’incendie – ta hukkus tulekahjus 7qui détruisit vos écuries – mis hävitas teie hobusetallid 8mon chef modèle = le chef cuisinier – peakokk 9la flamme – leek 10chanceler – vaaruma, kõikuma 11apprenant qu’il était ruiné – kuuldes, et ta on laostunud; apprendre – siin: teada saama 12se suicider – enesetappu sooritama 13en ramassant la pelle – tuhakühvlit maast võttes; la pelle – labidas 14se consumer – hävima 15propager – levitama

LESFORMESDUPRONOMPERSONNELCOMPLÉMENTD’OBJETDIRECTETINDIRECT–ISIKULISEASESÕNASIHITISEJASIHITISMÄÄRUSEVORMID1)objetdirect(keda?)me nouste vousle,la les

2)objetindirect(kellele?)me nouste vouslui leur

Soyezprudents!Tumeregardes.–Regarde-moi!Tule(la,les)regardes.–Regarde-le(la,les)!Tunousregardes.–Regarde-nous!

Vousmepassezcelivre.–Passez-moicelivre.Vouslui(leur)passez-celivre.–Passez-lui(leur)celivre!Tunouspassescelivre.–Passe-nouscelivre!

LEPRONOMNEUTRE«LE»

1)Lepronomneutre«le»peutremplacerunadjectif:Es-tufolle?–Oui,jelesuis.Non,jenelesuispas.Êtes-vousfatigués?–Oui,nouslesommes.Non,nousnelesommespas.Veux-tuêtreheureuse,mapetite?–Oui,jeleveux.

2)Lepronomneutre«le»peutreprésenterunepropositionentière:Sais-tuquePierres’estmariéavecLucie?–Oui,jelesais.Non,jenelesaispas.Croyez-vousqueMarieestcapabledementiràsesparents?–Non,nousnelecroyonspas.Veux-tupartirpourlaCôted’AzuravecmoietLucie?–Jeleveuxbien.

3)Lepronomneutre«le»peutremplacerunnomsicenomn’estpasprécédédel’article:Es-tujournaliste?–Oui,jelesuis.Non,jenelesuispas.Êtes-voussoldats?–Oui,nouslesommes.Non,nousnelesommespas.

Page 115: XI klassi õpik 2019

115

Sont-ilspatriotes?–Oui,ilslesont.Non,ilsnelesontpas.Mais:Êtes-vouslapersonnequenousattendons?–Oui,jelasuis.Êtes-vouslessoldatsquiontgagnélabataille?–Oui,nouslessommes.

LESESTONIENS–J’aientendudire,Catherine,quelesEstonienssontapparentésauxFinlandaisetaux*Hongrois.–AveclesFinlandaislaparentéestvraimentproche.Nosdeuxlanguesseressemblentàtelpointqu’ilestpossibledesecomprendre.–Maisavecle*hongroiscen’estpaspareil?–Aveclalanguehongroiselaparentéestbeaucouppluséloignée.D’aprèslesapparencesiln’yapresqueriendecommun.–Etpourtantc’estaussiunelanguefinno-ougrienne!–C’estça.Maisvousautres,Français,vousneprétendezpasquevotrelangueestapparentéeàl’ukrainien,bienquetouteslesdeuxsoientdeslanguesindo-européennes.–C’estvrai.Maiscommentest-ceaveclesLettonsetlesLithuaniens?– Le letton et le lithuanien sont des langues indo-européennes, totalement différentes de lalangueestonienne.–Ilyaquandmêmedessimilitudes(desressemblances)danslesmœurs[s], lamentalitéetlaculturedestroispaysbaltes.– Pour cela, oui. Tout d’abord notre situation géographique nous rapproche beaucoup. Etensuite, les événements historiques ont mis leur empreinte sur les traditions de ces troispeuples.–Etmalgrétoutcelavotrerépubliqueasonvisageàelle.–Peut-être.MaisengénérallesEstonienssontconsidéréscommebeaucoupplusindividualistesqueleursvoisinslesplusproches.Onprétendmêmequenoussommesunpeuexcentriques.–Même s’il en est ainsi, on ne peut pasvous en vouloir. Dire, combien votre petit peuple asouffertdurantsonhistoire!–Oui,jelesais.Peut-êtreest-celàqu’ilfautchercherlescausesdenotrecaractèreréservé,froidetpeuaccueillant.–Quantàmoi,j’aiétépartoutaccueilliavecgentillesseetdeboncœur.–Etes-voussûrquenousnesoyonspashypocrites?–N’exagérezpas.TouslesEstoniensquej’airencontrésontététrèssincèresenversmoi.–Tousleshommesnaissentsincèresetmeurenttrompeurs,n’est-cepasundictonfrançais?–Oui, mais votre civilisation est si jeune encore qu’il est trop tôt pour parler de lamort. Lepeuple qui a réalisé de telles prouesses (de tels exploits) dans les domaines culturels etéconomiques,peutêtreoptimisteenverssonavenir.Proverbe:L’hôteetlapluie,aprèstroisjoursennuient.(unhôte–siin:külaline)

FAITESATTENTION!vouloir–tahtmaenvouloir–pahakspanema,pahandamaNem’enveux(veuille)pas.–Ärapanemullepahaks.Ärapahandaminupeale.Nem’envoulez(veuillez)pas.–Ärgepangemullepahaks.Ärgepahandageminupeale.LesEstonienssontcommeça,maisonnepeutleurenvouloir.LesFrançaissonvaniteux,maisilnefautpasleurenvouloir.sefâcher–pahasekssaama

Page 116: XI klassi õpik 2019

116

êtrefâché(e)–pahaneolemaSitucontinueainsi,Pierre,jevaismefâchercontretoi.J’aiditn’importequoi.Nesoispasfâchécontremoi,Jean!

LESARBRESlepin–mändlesapin–kuusklebouleau–kasklechêne–tammlepeuplier–pappelletremble–haablefrêne–saarunaulne–lepplemerisier(leputier)–toomingaslesorbier–pihlakaslegenévrier–kadakasunéglantier–kibuvits

lenoisetier–sarapuuletilleul–pärnlemarronnier–kastanlechâtaignier–hobukastanunérable–vaherlesaule–pajulepalmier–palmlepommier–õunapuulepoirier–pirnipuulecerisier–kirsipuuleprunier–ploomipuu

L’ESTONIEhumide – niiske; pluvieux, euse – sajune; la flore – taimestik, floora; le genévrier – kadakas, un églantier – kibuvits; le littoral – rannaala, rannik; le pin – mänd; le bouleau – kask; le tremble – haab; le sorbier – pihlakas; la faune – loomastik; un élan – põder; le sanglier – metssiga; le lièvre – jänes; le lynx [-ks] – ilves; le trait [tre] – joon, kriips; plat, e – tasane; pierreux, euse – kivine; le froment – nisu; le seigle – rukis; l’orge (m) – oder; un élevage – loomakasvatus; la tourbe – turvas; soumettre III – alistama; convertir II – usuliselt pöörama; le croisé – ristirüütel; envahir II – anastama, vallutama L’EstonieestsituéeenEuropeorientale.Parsasuperficie(45000km2)elleestlapluspetite

des trois républiques baltes: l’Estonie, la Lettonie, la Lituanie. Actuellement il y a en Estonieenviron1400000habitants.LaplupartdeseshabitantssontdesEstoniens–unpeuplefinno-ougrien,trèsprochedesFinlandais.Lesrussophonesformentàpeuprès30%delapopulationdontlaplusgrandepartiehabiteaunord-estdupays.L’Estonieestunpaysmaritime.ElleestbaignéeaunordparlegolfedeFinlande,àl’ouestpar

la mer Baltique et le golfe de Riga. À l’est, le fleuve Narva, le lac Péipus [ys] et le lac Pskovséparentl’EstoniedelaRussie;ausud,ellevoisineaveclaLettonie.L’EstoniepossèdeégalementdenombreusesîlesenmerBaltiquedontlesplusgrandessontSaaremaaetHiiumaa.Leclimatdel’Estonieestmaritimeetvarietrèspeud’unerégionàl’autre.Aucentreetàl’est,

ilestplusoumoinscontinental.L’hiverestlongethumide;l’étéestcourtetpluvieux.La flore est presque la même qu’en Bretagne et en Normandie. Le genévrier et l’églantier

caractérisent le littoral à l’ouest, surtout sur les îles. Partout ailleurs1 les pins, les sapins, lesbouleaux,leschênes,lespeupliers,lestremblesetlessorbierspoussentenabondance.Quant à la faune, elle ne diffère pas des habitants des forêts finlandaises ou suédoises. Le

promeneurpeutyrencontrerdesélans,dessangliers,deslièvres,desrenards,parfoismêmedeslynx[-ks],desloupsetdesours.L’Estonieestunpaysdeplaines.Lepointleplusélevé–Munamägi(317m)setrouveausud

où les chaînes de collines et les petits lacs forment les traits caractéristiques du paysageestonien.Lapartienordestplatemaispierreuse,cequin’empêchepasd’ycultiverlefroment,leseigle,l’orge,lespommesdeterreetdes’occuperdel’élevage.Le sous-sol estonien est riche en schistes bitumineux2, en tourbe et en phosphorites.

L’exploitationdesschistesconstituelaprincipalesourced’énergie.

Page 117: XI klassi õpik 2019

117

AudébutduXIIIème siècle lesEstoniens furent soumis et convertis au christianismepar lescroisésdanoisetallemands.Troissièclesplus tard l’Estonie fut soumiseauxSuédois.Après laGuerreduNordl’Estonieformapendantdeuxsièclesunepartiedel’empireRusse.À lasuitede laPremièreGuerreMondialeetde laRévolutiond’OctobreenRussie l’Estonie

devintunerépubliqueindépendanteen1918.En1940lepaysfutenvahiparl’UnionSoviétique,puisparl’Allemagnenazie.Àlasuiteduputsch3àMoscouen1991l’Estonieestredevenueunerépubliqueindépendante.L’Estonieestunerépubliqueparlementaire,cequiveutdirequelepersonnagenuméro1du

pays est le Premierministre; le présidentn’a que le droit de suspension. Lepouvoir législatifappartient au parlement nommé Riigikogu (l’Assemblée d’État) élu pour 4 ans au suffrageuniverseldirecttandisqueleprésidentdelarépubliqueestélupour5ansausuffrageindirect(par le parlement). Le pouvoir exécutif appartient au Premier ministre. Sa nomination estdécidée par le président et ratifiée par le parlement de 101 membres. À l’heure actuelle leprésidentdelarépubliqueest…,lePremierministre….,leministredesAffairesétrangères…,leministredelaCulture…etleministredel’Éducation(del’Enseignement)….Lespartispolitiqueslesplusimportantssont:lePartidesRéformes(lesréformistes),leParti

duCentre (lescentristes), l’UnionPatriotique (lespatriotes), lePartipopulaire conservateur, lePartiSocial-démocrate(lessociaux-démocratesoulessocialistes),lePartidesVerts(lesverts),etc.Ledrapeauestonienesttricolore:bleu,noir,blanc(lebleusymboliseleciel,lenoir–laterre,

etleblanc–l’avenir).SurlesarmoiriesdelaRépubliqued’Estonieilyatroislions.LaRépubliqued’Estonie estmembre de l’ONU4, duConseil de l’Europe (dont le siège est à

Strasbourg) et d’autres organisations internationales. Le 1er mai 2004 l’Estonie a adhéré5(liituma,astuma) à l’Unioneuropéenne.Àpartirdu29mars2004 laRépubliqued’Estonieestmembredel’OTAN6.__________ 1partout ailleurs – kõikjal mujal 2les schistes bitumineux – põlevkivi 3le putsch [putš] – saksa k. – kitsa ringkonna riigipöördekatse v. riigipööre 4’ONU = l’Organisation des Nations Unies

5adhérer (à) – liituma, ühinema 6l’OTAN = l’Organisation du Traité (leping) de l’Atlantique Nord

RACONTEZLETEXTEENRÉPONDANTAUXQUESTIONSSUIVANTES!1)L’Estonie,oùest-ellesituée?Avecquelspaysvoisine-t-elle?2)Combienya-t-ild’habitantsàl’heureactuelleenEstonie?3)QuellessontlesminoritésnationalesenEstonie?Combienya-t-ilderussophones?4)Leclimatestonien,commentest-il?5)Pourriez-vousdécrirelafloreetlafauneestoniennes?6)Lepaysage,commentest-ilaunorddupays?Commentest-ilausud?7)Ya-t-ilbeaucoupdefleuvesetderivières,delacsenEstonie?8)Lesous-solestonien,commentest-il?Enquoiest-ilriche,enquoiest-ilpauvre?9)ÀquiappartiennentlepouvoirlégislatifetlepouvoirexécutifenEstonie?11)QuiestlePremierministreàl’heureactuelle?QuiestleministredesAffairesétrangères?12)QuelssontlespartispolitiqueslesplusimportantsenEstonie?13)Ledrapeauetleblasonestoniens,commentson-ils?14)Quellessontlesorganisationsinternationalesauxquellesl’Estonieadéjàadhéré?

UNECHAROGNERappelez-vousl’objetquenousvîmes,monâme,Cebeaumatind’étésidoux:Audétourd’unsentierunecharogneinfâme1Surunlitsemédecailloux2,

Page 118: XI klassi õpik 2019

118

Lesjambesenl’air,commeunefemmelubrique3,Brûlanteetsuantlespoisons,Ouvraitd’unefaçonnonchalanteetcyniqueSonventrepleind’exhalaisons4.Lesoleilrayonnaitsurcettepourriture5Commeafindelacuireàpoint6,Etderendreaucentuple7àlagrandeNatureToutcequ’ensembleelleavaitjoint;EtlecielregardaitlacarcassesuperbeCommeunefleurs’épanouir.Lapuanteur8étaitsifortequesurl’herbeVouscrûtesvousévanouir9.Lesmouchesbourdonnaientsurceventreputride10D’oùsortaientdenoirsbataillonsDelarves11,quicoulaientcommeunépaisliquideLelongdecesvivants*haillons12.Toutceladescendait,montaitcommeunevague,Ous’élançaitenpétillant13;Oneûtditquelecorps,enfléd’unsoufflevague14Vivaitensemultipliant.Etcemonderendaituneétrangemusique,Commel’eaucouranteetlevent,Oulegrainqu’unvanneur15d’unmouvementrythmiqueAgiteettournedanssonvan16.Lesformess’effaçaientetn’étaientplusqu’unrêve,Uneébauchelenteàvenir17Surlatoileoubliéeetquel’artisteachèveSeulementparlesouvenir.DerrièrelesrochersunechienneinquièteNousregardaitd’unœilfâché,Épiant18lemomentdereprendreausqueletteLemorceauqu’elleavaitlâché.–Etpourtantvousserezsemblableàcetteordure19,Àcettehorribleinfection,Étoiledemesyeux,soleildemanature,Vous,monangeetmapassion!Oui,tellevousserez,ôlareinedesgrâces,Aprèslesdernierssacrements,Quandvousirezsousl’herbeetlesfloraisonsgrasses20,Moisirparmilesossements.

Page 119: XI klassi õpik 2019

119

Alors,ômabeauté!ditesàlavermine21Quivousmangeradebaisers,Quej’aigardélaformeetl’essencedivine22Demesamoursdécomposées.

CharlesBaudelaire«LesFleursdumal»__________ 1au détour d’un sentier une charogne infâme – teeraja käänakul üks nurjatu raibe

2sur un lit semé de cailloux – kruusasel asemel; kruusahunnikul 3une femme lubrique – kiimaline naine 4une exhalaison – väljaaure, aur, hingeõhk; siin: haisev aur

5la pourriture – mäda 6comme afin de la cuire à point – kuis soovinuks seda parajaks küpsetada 7rendre au centuple – sajakordselt tagastama 8la puanteur – hais 9vous crûtes vous évanouir – te kartsite, et minestate 10putride – mädanev, rosikuv

11une larve – putuka vastne 12le long de ces vivants *haillons – piki neid elavaid räbalaid

13ou s’élançait en pétillant – või sööstis praksudes v. särtsudes 14enflé d’un souffle vague – paisunud ebamäärasest hingusest 15le vanneur – viljatuulaja 16le van – tuulamissari 17une ébauche lente à venir – visand, mis on aeglane tulema 18épier – luurama, varitsema 19une ordure – prügi, praht; siin: jälkus, rõvedus 20les floraisons grasses – lopsakad taimed 21la vermine – vagel, 22l’essence divine – jumalik olemus

EXERCICES

1.le,la,les(teda,neid)/lui,leur(talle,neile):1)Vois-tusouventMarie?–Oui,je…voissouvent.2)Vois-tusouventJacques?–Non,ne…voispas souvent. 3) Aimez-vous votre directeur? Oui, nous … aimons bien. 4) Aimes- tu tescamaradesdeclasse?–Non,jene…aimepas.5)Aimez-vouslesFrançais?Oui,nous…aimonsbeaucoup.6)Aimes-tuceuxquimententtoujours?Non,jene…aimepas.7)As-tupassécelivreàPierre?–Oui,je…aipassécelivre.8)Qu’avez-vousditàPierre?–Nous…avonsditdevenirànotresoirée.9)As-tuditlavéritéàtesparents?Oui,je…aiditlavérité.10)As-tutéléphonéàLucie?–Oui,je…aitéléphonéplusieursfois.11)IlfautsuivrePierre.Ilesttonaîné.–Maisje…suis toujours! 12)Mes chers enfants, suivez partout vos professeurs! –Mais nous… suivonspartout!

2.le/la/les1)Est-cequevousêtescontentedenotresoirée,Marie?–Oui, je…suis.2)Es-tumalheureux,Pierre? –Non jene…suispas.3)Quantà esclaves, jamaisnousne…serons.4)Etes-vous lapersonne à qui l’on a promis une place? – Oui, je … suis. 5) Etes vous l’infirmière que nousattendons?–Oui,je…suis.6)Etes-vouslesétudiantsquipasserl’examenaujourd’hui?–Non,nousne…sommespas.7)Est-cequevousêtespartisansdelapaix?–Oui,nous…sommes.8)Heureuse comme tout, heureusemalgré tout. Il faut, je… veux,mon amour, pour nous deux.(chansondePiaf).9)Venise,n’était-ellepasautrefoislareinedel’Adriatique?–Oui,elle…était.10)Mesdames,êtes-vousFrançaises?–Oui,nous…sommes.11)Etes-vous lesFrançaisesquiparticipentaucongrèsdelapaix?–Oui,nous…sommes.12)Voulez-vouspartirpourlaFrance?–Oui,nous…voulons.13)Veux-tuqueJeanvienneavecnous?–Oui,je…veuxbien.14)Peux-tuvenircesoiràlaréunion?–Non,jene…peuxpas.15)Jacquesnousatrahis.Qui…auraitcru!16)Sommes-noustoujoursamis?–Oui,nous…sommes.

Page 120: XI klassi õpik 2019

120

3.Traduisez:1) Ütlemulle tõtt! 2) Öelgemulle, kes te olete. 3) Suudlemind! 4) Järgnemulle! 5) Järgnegemulle.6)Ulatamullekahvel,palun.7)Ulatagetallenuga,palun.8)Äraoleminupealepahane!9)Ärge pahandagemeie peale. 10) Prantslased on edevad. Seda ei tohi neile pahaks panna. 11)Eestlasedonkentsakad.Sedaeisaaneilepahakspanna.12)Tulelähemale!13)Tulgelähemale!14)Mineära!15)Äramineära!16)Mingeära!18)Ärgemingeära!19)Tehkemullerõõmujajoogeminuterviseks!20)Tehketallerõõmujaöelgetalletere!

4.L’EstonieestsituéeenEuropeorientale,c’estàdireàl’estdel’Europe.LaFrance…L’Italie…LaCoréeduSudetlaCoréeduNord…LaNorvègeL’Algérie…L’Ukraine…LeJapon…L’Inde…LeCanada….L’ArgentineetleBrésil…LaGrèce…LaSuèdeetlaFinlande…

EESTLASED–Maolenkuulnud,Catherine,eteestlasedonsugulusessoomlastejaungarlastega.–Soomlastega on sugulus tõepoolest väga lähedane.Meie keeled sarnanevad sedavõrd, et onvõimalikisegiüksteisestarusaada.–Kaungarikeelegapolesiisnii?–Ungarikeelegaonsuguluspaljukaugem.Pealtnähanagupolegimidagiühist.–Jaometionungarikeelsamutisoome-ugrikeel!–Seda küll, kui teie, prantslased, ei väida ju, et teie keel on suguluses ukraina keelega, kuigimõlemadonindo-euroopakeeled.–Tõepoolest.Agakuidasonlätlastejaleedulastega?–Lätijaleedukeeledindoeuroopakeeledjaerinevadtäiestieestikeelest.–SiiskiolenmärganudsarnasusikolmeBaltiriigikommetes,vaimulaadisjakultuuris.–Sedamuidugi.Esitekslähendabmeidgeograafilineasend.Jaajaloolisedsündmusedonjätnudühiseidjälgimeiekolmerahvatraditsioonidesse.–Jasellesthoolimataonteievabariigilomanägu.–Vägavõimalik.Kuidüldiseltpeetakseeestlasirohkemendassetõmbunuikskuinendelähimaidnaabreid.Väidetakseisegi,etmeolevatveidiekstsentrilised(veidrikud).–Kuiseeniiongi,eitohikssedateilepahakspanna.Mõeldavaid,kuipaljuteieväikerahvasonomaajaloovältelpidanudkannatama!– Jah, seda ma tean. Siit ehk tulebki meie iseloomu reserveeritus, jahedus ning vähenekülalislahkus.–Mindvõetiküllkõikjalvastulahkeltjaheasüdamlikult.–Oletekindel,etseepolesilmakirjalikkus?–Ärgeliialdage.Kõikeestlased,kedamakohtasin,olidminugavägasiirad.– Kõik inimesed sünnivad siirastena ja surevad petistena. Kas see pole mitte prantsusekõnekäänd?–Onküll.Kuidteiekultuuronveelsedavõrdnoor,etkõikonallesees.Rahvas,kesonkultuurijamajandusevaldkonnasjubaniipaljukordasaatnud,võiboptimistlikulttulevikkuvaadata.

Page 121: XI klassi õpik 2019

121

LEÇON16

COINDERUEJemesouviensd’uncoinderueaujourd’huidisparu;monenfancejouaitparlà,jemesouviensdecela.Ilyavaitunepalissade,untaillisd’embuscade1;lesvoyousdemonquartiervenaients’ybatailler3.Àprésentilyauncafé,uncomptoirtoutneufquifaitdel’effet3;unefleuristequivendsesfleursauxamantsetmêmeauxenterrements.Jemesouviensd’uncoinderueaujourd’huidisparu;jemesouviensd’untristesoiroù,lecœursansespoir,jepleuraisenattendant

unamourde15ans;unamourquifutperdujusteàcecoinderue.Etdepuisj’aibeaucoupvoyagé,tropsouventauxpaysétrangers:mondesneufs,constructionsetdémolitions,vousmedonnezdesvisions4.Jecroisvoirmoncoinderueetsoudainapparus:jeretrouvemapalissade,mescopains,mesglissades,mesdeuxsousdemuguetdeprintemps,mes15ans,mes20ans,toutcequifutetquin’estplus,toutmonvieuxcoinderue.

ParolesetmusiquedeCharlesTrenet

_________1il y avait une palissade, un taillis d’embuscade – seal oli varbaed ja peitepadrik 2les voyous de mon quartier venaient s’y batailler – minu kvartali pätid käisid siin kaklemas 3un comptoir tout neuf qui fait de l’effet – uhiuus lett, mis torkab silma toredusega 4vous me donnez des visions – te äratate minus mälestusi

LACONJUGAISONDESVERBESAVECL’AUXILIAIRE«ÊTRE»-ABITEGUSÕNAGA«ÊTRE»PÖÖRDUVADTEGUSÕNADOutrelesverbespronominaux(jemesuislavé)avecl’auxiliaire«être»seconjuguent:aller–venir arriver–partirnaître–mourir entrer–sortirmonter–descendre tomber–resterAvecl’auxiliaire«être»seconjuguentencore: revenir,devenir,parvenir,provenir,intervenir,etc. rentrer,retourner,décéder(mourir),demeurer(rester)Uncertainnombredeverbesseconjuguenttantôtavec«être»,tantôtavec«avoir»: paraître,apparaître,disparaître, changer,vieillir,rajeunir,passer,etc.NB!

Ilestmontédanssachambre.Jesuisrentréchezmoi.Ilestretournéchezlui.Jesuissortidelamaison.L’hiverestpassé.Louiseestdemeuréechezelle.

Ilamontésavalisedanssachambre.Onarentrélarécolte.Onaretournélemanuscrit(käsikiri).J’aisortimonmouchoirdemapoche.Pierrem’apasséunelettre.ElleademeurétroisansàLyon.

Page 122: XI klassi õpik 2019

122

LAMÉTROPOLEDESESTONIENS–Nousvoici,Catherine,surlacollineToompea,leberceaudeTallinn.– Quelle belle vue sur la ville basse! Comme c’est joli! Mais d’où vient le nom de Tallinn,Jacques?– Cemot est d’origine estonienne et veut dire «la ville danoise». En 1219 les croisés danois,ayantconquislebourgfortifiédesEstoniens,yérigèrentleurcitadelle.–Maisavantvotrevilles’appelaitReval.–Cenomest aussi estonien.Avant l’arrivéedes croisés, cette région s’appelaitRävala. Petit àpetit ce nom est devenu dans la bouche des barons allemandsReval. Mais les «aborigènes»l’appelaientLyndanisä,cequisignifie«leseindeLinda».–Nedites pas «les aborigènes». En français cemot a unenuancepéjorative.Dites plutôt lesindigènesoulesnatifsdupays.–Maisjel’aiditexprès.C’estuneblague.–Revenonsànosmoutons. S’agit-il de lamêmeLindaqui est l’épousedeKalevet lamèredeKalevipoeg?–Vousyêtes.Ce sont lespersonnagesdenotreépopéenationale.D’après la légende, labutteToompeaestletombeauduroiKalev.C’esticiqueLindaaenterrésonmari,transportantsursatombeuneénormequantitédepierres.–Etc’estainsiques’estforméetouteunemontagne–leberceaudeTallinn,n’est-cepas?–Exact.Enfin,àboutdeforces,Lindaalaissétomberunelourdepierresursesorteils.Fondantenpleurs,elles’estassisesurlamêmepierre,etseslarmesontforméunlac.–Est-celemêmelacquej’aivuaumomentdel’atterrissagedel’avion?–Oui, c’est le lacÜlemiste qui nous fournit en eau potable.Mais qu’est-ce que vous préférez,Catherine,lavillehauteoulavillebasse?–Çadépend.Ilestdifficilededonnerlapréférenceàl’uneouàl’autre.Àmonavislavillebasseamieuxconservésonvisagemédiéval.Ma foi, lepanoramavud’enhautestvraiment trèsbeau.Quelleestcetteéglisegothiquedontlaflèchesedresseplushautquelesautres?

–C’estl’égliseSaint-Olaf.CetteégliseestconsacréeauroideNorvègeOlaf.Maissivousregardeztoutdroit,vousverrezunetourgothiqueavecsonclocherrenaissance.C’estl’HôteldeVilleavecsagirouettenomméleVieuxThomas.C’estnotreprotecteurvigilant.Ilveillesurnousdesortequenouspuissionsdormirsurnosdeuxoreilles.– Une petite remarque. S’il s’agit de la tour d’un bâtiment municipal, en français on dit «lebeffroi».Maisd’oùvientuntelmélangedestyles?L’HôteldeVilledeTallinnestunbelexempledestylegothique,tandisquesonbeffroinel’estpas?–Laraisonenestsimple.Frappésparlafoudre,plusieursclochersontétéreconstruitsdanslestyledel’époque.Ilestvraiquenoséglisesontbiensouventdefauxclochers.–Toutà l’heureonaétédans lacathédrale. J’aibeaucoupapprécié l’intérieurde l’église,maissonclocherbaroquem’aunpeu…,commentvousdirais-je…–Leclocherbaroquevousachoquée,n’est-cepas?–Cen’estpaslemot,maisj’auraispréféréunstylepur.Enrevanche,j’aibeaucoupaimélestylebyzantindelacathédraleorthodoxevis-à-visduchâteauToompea,lesiègedevotreparlement.–Ilnefautjamaissefierauxapparences.Cettebelleéglise,lacathédraleAl.Nevski,n’estqu’unplagiat.Elleaétéérigéesurlabutteiln’yapaslongtemps,àlafindu19èmesiècle.EnrevanchelestyledudonjonGrandHermann,ausommetduquelflotteledrapeautricolore,correspondàsonépoque.–Vousêtestropprétentieux, Jacques.D’aprèscequevousdites, il faudraitdétruiretoutParis,l’œuvredubaronHaussmann.

Page 123: XI klassi õpik 2019

123

–Cen’estpasça.LeséglisesdeTallinn(Saint-Olaf,Saint-Esprit,Saint-Nicolas),mêmecellesquin’ont pas de valeur artistique (Saint-Charles, Saint-Jean) forment la silhouette de Tallinn. Etajoutonsencore l’enceintede lavilleavecsesbeffroiset tourelles, lestoitspointusdesvieillesdemeures,lesgirouettesetlesréverbères,lesruesétroitesettortueusesdelavieillecité.ToutcelaformeunensemblearchitecturaluniqueenEurope.–Oui,votremétropoleasonvisageàelle.PrenonslaruePikkoùnousnoussommespromenéshier. Tous les styles y sont représentés: le style gothique de la maison de la Grande Guildes’harmonisebienavec l’artnouveau (lemodern style)de la galerieDragonqui est en face.LestyleRenaissancedelamaisondelaGuildedesTêtesNoiressemarieaveclestylenéoclassiquedel’ambassadedeSuède.Uneépoquesuccèdeàl’autre.– Quant à moi, je n’approuve pas un tel mélange de différents styles, mais je reconnais queTallinnestunebelleville.–Ah,oui!C’estunevraieville-muséequiesttoujourscapabledefrapper,charmer,étonnerunflâneurdumonde.

TALLINN,MAVILLENATALEla conquête – vallutus; le croisé – ristirüütel; la citadelle – linnus, kindlus; le château fort – kindlus; les ancêtres – esivanemad; la falaise – pank, pankrannik; le calcaire – paekivi; surgir II – kerkima; un artisan – käsitööline; fortifier – kindlustama; une enceinte – linnamüür; les remparts (m) – kaitsevallid; le réseau – võrgustik, võrk; tortueux, -euse – käänuline, kõver; pointu, e – terava otsaga, terav; la girouette – tuulelipp; le réverbère – tänavalatern Tallinnveutdireenfrançais«lavilledanoise».Ildoitcenomàlaconquêtedescroisésdanois

en1219quiyfondèrentleurcitadelleavecunchâteaufortetunecathédrale.Maistoutporteàcroire que la colline Toompea fut habitée bien avant par nos ancêtres. Ainsi par exemple ungéographe arabe porta sur sa mappemonde en 1154 l’emplacement d’une cité qu’il nommaKoluvan.Les Allemands appelaient notre ville Reval, les Russes Revel. Ce nom est aussi d’origine

Estonienne:ilestdérivédunomdel’anciennerégionRävalaaunorddel’Estonie.LabutteToompea(desmots‘toom’–l’égliseduDômeet‘pea’–latête,c’est-à-dire‘labutte’)est

levéritableberceaudelacapitaleestonienne.C’esticiqueTallinnestnésuruneimmensefalaisede calcaire.Mais il est évidentque lapetite collinenepouvaitpas satisfaire lesbesoinsd’unevilledevenueun centre administratif et commercial important.Bientôt lespremièresmaisonssurgirentaupieddelacollineToompea.DéjàauXIVesièclelavilleétaitdiviséeendeuxpartiesbiensdistinctes:laHauteVilleetlaVilleBasse.LaHauteVilleétaitlarésidencedugouverneur,delanoblesseetduclergé,tandisquelaVilleBasseétaithabitéeparlesartisans,lesmarchandsetlessimplesbourgeois.Ellefutégalementfortifiée,entouréed’enceintesetderempartsavecdenombreusestoursetdestourelles.LavieillecitédeTallinnapleinementconservésonvisagemédiéval.C’esttoutunréseaude

petites ruelles tortueuses dont les constructions datent duMoyen-Âge. Lesmaisons aux toitspointussontbiensouventornéesdegirouettesetderéverbères.Quantàl’architecture,c’estlestylegothiquequiprédomineàTallinn.LestyleRenaissancey

manquepresquetotalementàl’exceptiondelafaçadedelamaisondelaGuildedesTêtesNoireset le beffroi1 de l’Hôtel de Ville. Le style baroque est représenté par le palais de Kadriorg(actuellementmuséedel’artoccidental)etleclocher2delaCathédrale(l’égliseduDôme),érigéeelle-même dans le style gothique, brûlée et reconstruite dans son état primitif3. Il existeégalementdesimmeublesnéo-classiques(larésidencedupremierministreàToompeanomméelamaisondeStenbock),mais ilparaîtquec’est l’artnouveau4(lemodernstyle)quisemarie lemieuxaveclesmaisonsmédiévalesdelavieillecitédeTallinn(leThéâtreDramatiqueEstonien,l’ambassadedeRussiedanslaruePikk).LefonctionnalismeapénétréàTallinndanslesannées30duXXesiècle.LeLycéeFrançaisde

TallinnetleLycéeWestholmreprésententbienlestylefonctionnelaucentredelaville.Lemêmestyleconnutungrandessor5danslesbanlieuesdeTallinn,surtoutàNõmme.

Page 124: XI klassi õpik 2019

124

LeséglisesdeTallinncommelacathédrale,l’égliseduSaint-Esprit,l’égliseSaint-Olaf,l’égliseSaint-Nicolas et même celles qui n’ont pas de valeur artistique (la cathédrale orthodoxeAlexandre Nevsky, l’église Saint-Jean, l’église Saint-Charles) avec leurs clochers et flèchesformentlasilhouettedeTallinn.Lebeffroidel’HôteldeVilleavecsagirouetteappeléeleVieuxThomasetledonjon6duchâteaufortToompeanomméleGrandHermannsontdevenuslesvraissymbolesdelacapitaledesEstoniens.ParmilesmonumentslesplusprécieuxcitonsencorelamaisondelaGrandeGuilde(musée

historiqueactuel), lapharmaciede l’HôteldeVille, les ruinesdumonastèredeSainte-Brigitte,etc.Lemuséeethnographiqueenpleinair7àRoccaalMare(labanlieueouestdeTallinn)attireégalement beaucoup de touristes. On y a reconstitué (reconstruit) tout un village pour nousrappelercommentvivaientlesEstoniensauxsièclespassés.BienquelevieuxTallinnrappellelesvillesmédiévalesallemandesouflamandes,l’originalité

delacapitaledesEstoniensestindiscutable.ToutcommelesvillesfrançaisesAigues-MortesetCarcassonne, Tallinn figure parmi ces villes musées qui sont toujours capables de frapper,charmer,étonnerunflâneurdumonde8.En1997lecentrehistoriquedeTallinnfutinclusdanslalistedupatrimoinedel’Unesco9.

__________ 1le beffroi – ilmaliku ehitise kellatorn; Le beffroi d’un hôtel de ville ou d’une autre construction laïque ou profane. 2le clocher – kiriku v muu sakraalehitise kellatorn; Le clocher d’une église, d’une chapelle, c’est-à-dire d’une construction sacrale. 3dans son état primitif – oma esialgsel kujul 4l’art nouveau – juugendstiil 5un essor – tõus, õitseng 6le donjon – kindlustatud lossi peatorn 7en plein air – vabas õhus, lageda taeva all 8un flâneur du monde – maailmarändur 9fut inclus dans la liste du patrimoine de l’Unesco – kanti Unesco muinsuste nimekirja; inclure III – kaasa arvama, lisama; le patrimoine – pärand, pärus; siin: muinsus, maailmapärand; l’Unesco = inglise. k.: United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization

RÉPONDEZAUXQUESTIONS!1)D’oùvientlenomdeTallinn?Dequelleorigineestl’autrenomdeTallinnReval?2)LavilledeTallinn,commentétait-ellediviséeauMoyen-Âge?3)Quelleestladifférenceentrelesmotsunclocheretunbeffroi?4)PourquoiplusieurséglisesdeTallinn,ont-ellesunfauxclocher?5)Quelstylearchitecturalprédomine-t-ilàTallinn?6)Lestylefonctionnel,est-ilbienreprésentéàTallinn?7)LeparlementdelaRépubliqued’Estonie,oùsiège-t-il?8)LePrésidentdelaRépubliqued’Estonie,oùréside-t-il?9)LacathédraleorthodoxeAlexandreNevskisurlabutteToompea,est-ceunevéritableéglisebyzantineouest-ceunplagiat(uneimitation)?10)QuelssontlessymbolesdelacapitaledesEstoniens?11)Quelssontlesattraits(võlu,külgetõmme)delavieillecitédeTallinn?12)QuellessontlescuriositéslesplusprécieusesdeTallinnetdesesenvirons?

LESSTYLESD’ARCHITECTURElestyleégyptienlestylecrétoislestylegreclestyleromainlestylepaléochrétien–varakristlikstiillestylebyzantinlestyleroman

lestylegothiquelestyleRenaissancelestylebaroquelestylejésuitelestyleclassique(lestyleLouisXIV)lestylerocaille(lestylePompadour)lestylenéoclassique

Page 125: XI klassi õpik 2019

125

lestyleEmpirelestylenéogothiquelestyleSecondEmpirel’artnouveau(lemodernstyle)

lestylefonctionnel(lefonctionalisme)lestyleinternationallestylenéofonctionnellestylecontemporain–kaasaegnestiil

PAGED’ÉCRITURE1

Deuxetdeuxquatrequatreetquatrehuithuitethuitfontseize...Répétez!ditlemaîtreDeuxetdeuxquatrequatreetquatrehuithuitethuitfontseize.Maisvoilàl'oiseau-lyre2quipassedansleciell'enfantlevoitl'enfantl'entendl'enfantl'appelle:Sauve-moijoueavecmoioiseau!Alorsl'oiseaudescendetjoueavecl'enfantDeuxetdeuxquatre...Répétez!ditlemaîtreetl'enfantjouel'oiseaujoueaveclui...Quatreetquatrehuithuitethuitfontseizeetseizeetseizequ'est-cequ'ilsfont?Ilsnefontrienseizeetseizeetsurtoutpastrente-deuxdetoutefaçonetilss'envont.Etl'enfantacachél'oiseaudanssonpupitre3ettouslesenfantsentendentsachansonettouslesenfantsentendentlamusiqueethuitethuitàleurtours'envontetquatreetquatreetdeuxetdeuxàleurtourfichentlecamp4etunetunnefontniunenideuxunàuns'envontégalement.Etl'oiseau-lyrejoueetl'enfantchanteetleprofesseurcrie:Quandvousaurezfinidefairelepitre5!Maistouslesautresenfantsécoutentlamusiqueetlesmursdelaclasses'écroulent6tranquillementEtlesvitresredeviennentsable7l'encreredevienteau8lespupitresredeviennentarbreslacraieredevientfalaiseleporte-plumeredevientoiseau.

JacquesPrévert«Paroles»

Page 126: XI klassi õpik 2019

126

__________ 1Page d’écriture – täis kirjutatud v soditud paberileht 2l'oiseau-lyre – lüürasabalind 3le pupitre – koolipink 4ficher le camp – jalga laskma 5Quand vous aurez fini de faire le pitre! – Millal te küll lõpetate tola tegemise (lollitamise)! 6s’écrouler – kokku varisema 7les vitres redeviennent sable – aknaklaasid muutuvad taas liivaks 8l'encre redevient eau – tint muutub taas veeks

EXERCICES

1.Complétezlesphrasesavecl’auxiliairequiconvient(êtreouavoir):1)V.Hugo…néen1803;il…morten1885.2)L’avion…décollé(tõusisõhku)à11heures50;il…atterrià15heures30àMoscou.3)Cematinje…arrivéenretard;jen’…pasentendusonnermon réveil. 4) Pourmieux entendre le cours (loeng), nous nous … assis au premier rang. 5)L’hiver…passé;leprintemps…commencé.6)Nous…revenuspourtoutvousexpliquer.7)Notredirecteur…beaucoupchangécesdernierstemps;il…devenutrèssérieux.8)Oùest-cequevous…né?–Je…néenBourgogne,maisj’…grandiàParis.9)Lasecrétairen’…passumerépondre.10)Où…-tupassétesvacances?…-tualléauMontSaint-Michel?11)Pourquoinevous…-vouspasrasé?12)Lasecrétairem’…apporté les lettresque j’…écritesetque j’…oubliéessurmonbureau.13)Il…sortidesonbureauetil…prislebus.14)Oui,j’…aiméquelqu’un;oui,quelqu’unm’…aimée;nousnous…aiméscomme lesenfantsqui s’aiment.15)Pierre…sorti la cléde sapocheet…miscetteclédanslaserrureet…ouvertlaporte.16)Puisil…entrédanslachambreets’…couchédanslelitets’…misàattendrelemédecin.

2.Mettezaupassécomposé: 1)Quand le réveille-matin sonne jeme réveille, je sautedu lit et je faisde la gymnastique.2)Ensuitejecoursdanslasalledebain,jeprendslesavon,jemelaveàl’eaufroide,jemebrosselesdentsetpuisjemepeigne.3)Puisjem’habille:jemetsmesbas,marobe,meschaussuresetjememaquille.4)Alorsjeprendsmonpetitdéjeuner:jeboisdeuxtassesdecaféetjemangeunebrioche et une tartine avec du jambon cuit. 5)À7 heures et quart jemetsmon imperméable(vihmamantel) et je sors de lamaison. 6) Je prends le bus pour aller au lycée. 7) Les leçonscommencentà9heuresmoinslequartetfinissentàtroisheuresmoinsdix.8)Jesorsdulycéeetjemepromèneunpeu.9)À4heuresjerentrechezmoi,jeprendsmondéjeuneretjemerepose.10)Puis je faismesdevoirs. 11)Mesparents rentrent à18heures àpeuprès etnousdînonsensemble.12)Puisjefaismesdevoirs.13)Àminuitetquartj’éteinslalampeetjem’endors.

3.Mettezlesverbesaupassécomposé.Faitesattentionàcesverbesquiseconjuguenttantôtavec«être»outantôtavec«avoir»!Pierresortdesonbureau.Ilsedirigeversl’arrêtd’autobus.Ilattend.Lebusarrive.Ilmontedanslebus.Vingtminutesplustard,ildescenddubus.Iltraverselarue.Ilpassechezleboulanger.Ilsortavecunebaguette.Ils’approchedesamaison.Ilcomposelecode.Laportes’ouvre.Ilmontel’escalieretentrechezlui.Ilpasseunsurvêtement.Ildescendlapoubelle(prügikast).Ilsortsonchienquidescendencourant.Ilpromènesonchien,puisilrevientchezlui.Ilsereposeunbonmoment.Ilprendsondîner.Lesoirilredescendl’escalier.Ilrentrelavoiture au garage. Il retourne chez le boulanger pour acheter des gâteaux. Il passe un bonmomentaveclui.Enrevenant,ilmontelapoubelle.Ilpasselepainaufouretleretournepourlefairegriller.Puisilpasseunmomentdevantlatéléenattendantsonamie.Ilselève.Ils’approchedu buffet. Il sort une bouteille de vin et deux verres. Il lesmet sur la table. Il sort encore lesgâteaux. Enfin son amie arrive. Ils passent une soirée agréable. À 22 heures ils sortent. Ilspassentchezlemarchandduvin.IlsachètentunebouteilledecognacetretournentchezPierre.

Page 127: XI klassi õpik 2019

127

4.les/leur1) Les enfants, il faut ...... aimer, il faut ...... surveiller, ...... parler, ...... raconter des histoires, ......conduireàl’école.2)Etencore:ilfaut......nourrir,......vêtir,......acheterdeschaussures.3)Ilfaut......emmeneraucinéma,authéâtre,......donnerdel’argentdepoche.4)Quandilsseconduisentmal,ilfaut......punir,......interdiredesortirou......refuserdel’argentdepoche.5)Quandilsfonttrop de bruit en jouant, il ne faut ...... en vouloir, il faut ...... respecter, il faut beaucoup ......pardonner.6)Ilnefautpas......battre,......décourager.7)Justeaucontraire:ilfaut......encourageren......montrantlebonexemple.8)Enmêmetempsilfaut ...... faireapprendreleursleçons, ......fairetravailler.9)Faut-il......enleverleursjouetsquandilsnesecouchentpasàl’heure?10)Non,mais il faut ...... rappeler tout simplement qu’il est tard, ...... souhaiter une bonne nuit ......embrasser ou ...... ... donner un gros bisou sur la joue. 11) Faut-il ...... suivre quand ils veulentsortiravecunouunecamarade?–Non,ilnefautpas......poursuivre,ilfaut......donnerunpeudeliberté.12)Prenonsmespropresfilles.......avez-vousvuesseconduiremal?Jamais.13)Etsavez-vouspourquoi?–Parcequej’aisu......éleveret......donnerunebonneinstruction.Voilàcommejesuis!

5.Traduisezetracontez:A. Tallinn tähendab prantsuse keeles taani linna. Ta võlgneb sellise nime Taani

ristirüütlitele,kesrajasidsiia13.saj.algul(audébutde)omalinnusejapiiskopikiriku.Sakslasedkutsusid meie linna Revaliks ja venelased Reveliks. Ka see nimi on eesti päritoluga. Meieesivanemadkutsusidnii (ainsi)üht regiooniPõhja-Eestis.Toompeaküngasvõlgnebomanimetoomkirikuleehkkatedraalile,mispõlesmaha,kuidehitatiülesomaesialgselkujul.Üksnestemabarokne torn ei vasta (correspondre) gooti stiilile. Siin, hiiglaslikul paekivist rahnul, sündiskiminukodulinn. Juba14. sajandil oli linn jaotatudkahtehästi eristatavasseossa: ülalinn ja all-linn.Ülalinnaselasidkuberner,aadeljavaimulikud.All-linnaselasidkäsitöölised,kaupmehedjalihtsad linlased. Ka see osa linnast ümbritseti linnamüüri ja kaitsevalliga. Tallinnal on kakssümbolit: esiteks – tuulelipp Vana Toomas raekoja torni tipus (au sommet de) ja teiseks –Toompea lossi peatorn Pikk Hermann, kus lehvib (flotter) meie kolmevärviline lipp:sinimustvalge.

B.Tallinnavanalinnontäielmääralsäilitanudkeskaegseilme.Tänavadonkitsad(étroit,-e)jakäänulised,majadekatusedonteravad,tihtikaunistatudtuulelipuga.Tallinnasdomineeribgootika, renessanss puudub peaaegu täielikult, barokki esindab Kadrioru loss. On kaneoklassitsistlikke hooneid (näiteks peaministri residents Toompeal). Tundub, et juugendstiilsobibenimvanalinnakeskaegsetemajadega.Onka funktsionalistlikkehooneid.Seestiil tungismeile 20. saj. 30. aastatel. Prantsuse Lütseum ja Westholmi gümnaasium on parimad näitedsellest funktsionaalsest stiilist, mille (dont) aluspanijaks on Le Corbusier, šveitsi päritolugaprantsuse arhitekt. Kõige kaunimad kirikud on Toomkirik, Pühavaimu kirik ja Niguliste kirik.Jaani kirikul, Kaarli kirikul ja õigeusu peakirikul puudub kunstiväärtus, kuid nende tornid jateravikudmoodustavadTallinnasilueti.Meielinnaoriginaalsusonvastuvaidlematu.Tallinnonvõimeline võluma ja üllatama maailmarändurit. 1997. a. kanti Tallinna vanalinn UNESCOmaailmapärandinimekirja.

EESTLASTEMETROPOL–MeolemeToompeal,Catherine,Tallinnasünnipaigas.–Kuikaunisvaadeall-linnale!Vägailus!AgakusttulebTallinnanimi,Jacques?–Seeoneestipäritolugasõnajatähendabtaanilinna.Vallutanudvanadeeestlastelinnuse1219.aastal,ehitasidtaaniristirüütlidsiiaomakindluse.–VaremnimetatiteielinnaRevaliks.– Ka see on eesti päritoluga sõna. Enne ristirüütlite tulekut kutsuti seda piirkonda Rävalaks.Aegamisi muutus see sõna saksa parunite suus Revaliks. Kuid “aborigeenid“ kutsusid linnaLyndanisäks,misonprantsusekeeles“leseindeLinda“.

Page 128: XI klassi õpik 2019

128

–Ärgeöelge aborigeenid.Prantsusekeeleson sellel sõnalhalvustavkõrvalmaik.Öelgepigem:kohalikudelanikudvõisünnijärgsedasukad.–Teginsedameelega.Seeonnali.– Tulemeomapõhiteema juurde tagasi. Kas jutt on Lindast, kes onKalevi naine jaKalevipojaema?–Teeieksi.Nadonmeierahvuseeposekangelased.MuistendijärgionToompeaküngasKalevihaud.SiiamattisLindaomamehejakandistemahaualetohutuhulgakive.–Niikerkiskimägi,Tallinnahäll,kaspolenii?–Täpseltnii. Lõpuks, kui taoli jubaülimalt väsinud, lasiLinda raskekivi varvastelekukkuda.Pisaraidvaladesistustakivileningtemapisaraistsaijärv.–Onseesamajärv,midamanägin,kuilennukmaandus?– Jah, see on sama järv. See on Ülemiste järv, mis varustabmeid joogiveega. Aga kumb teilerohkemmeeldib,Catherine,Toompeavõiall-linn?–Raskeöelda.Raskeonühtteiseleeelistada.All-linnonminuarvatespareminisäilitanudomakeskaegseilme.Vaade,siitülevalt,ontõestivägailus.Misgootistiiliskirikseeon,milletornitipponteistesttornitippudestkõrgem?– See on Oleviste kirik. See kirik on pühendatud Norra kuningale Olafile. Kui te vaatate otse,näetegooti stiilis torni renessanss-stiilis tornikiivriga. Seeon raekodaoma tuulelipuga–VanaToomaga.Taonmeievalvaskaitsja.VanaToomasvalvabmeid,etvõiksimerahuselada.–Väikemärkus.Kuimeräägimelinnahoonetornist,tulebprantsusekeelesöeldalebeffroi.Agakust pärineb seesugune stiilide segu?Tallinna raekodaon ilus näide gooti stiilist, aga torn onhoopisrenessanss-stiilis.–Põhjusonlihtne.Piknelõitornijaniisaidmitmedkirikuduueajastutornikiivrid.Seeontõsi,etmeiekirikutelontihtivaledtornikiivrid.– Äsja olime Toomkirikus. Mulle väga meeldis kirik seest, kuid tema barokkstiilis tornikiivertundusmulleveidi…,kuidasteilenüüdöelda…–Tornikiiveršokeeristeid,kaspolenii?–Seepoleõigesõna,kuidoleksineelistanudpuhaststiili.Seevastumeeldismullebütsantsstiilisõigeusukirik,misasubToompealossi–parlamendiasupaigavastas.– Ei tohi usaldada välimust. See ilus kirik, Al. Nevski katedraal, on plagiaat. Ta püstitati siiasuhteliselthiljuti,XIXs.lõpul.SeevastuPikaHermannitornistiilvastabomaajastule.–Teoleteliialtnõudlik,Jacques.TeiearvatestulekskoguPariis,seeparunHaussmannilooming,mahalammutada.–Sedaküllmitte.Tallinnakirikud(Olevistekirik,Pühavaimukirik,Nigulistekirik), isegineed,millelpuudubkunstiväärtus(Kaarlikirik,Jaanikirik)moodustavadTallinnasilueti.Lisameneileveelrohketetornidegalinnamüüri,iidsetemajadeteravadkatused,tuulelipudjatänavalaternad,vanalinnakitsad jakõverad tänavad.Kõikkokkumoodustabarhitektuurilise ansambli,misonEuroopastäiestiainulaadne.–Jah,teiemetropolilonomanägu.VõtamenäiteksPikatänava,kusmeeile jalutasime.Siinonesindatud kõik stiilid: Suurgildi hoone gooti stiil harmoneerub vastas asuva juugendstiilisDraakoni galerii hoonega. Mustpeade gildi hoone sobib kõrvalasuva neoklassitsistliku Rootsisaatkonnahoonega.Üksajastujärgnebteisele.–Misminussepuutub,eikiidamasääraststiilidesulamitheaks,kuidmanõustun,etTallinnoniluslinn.– Seda muidugi! Ehtne linn-muuseum, mis suudab alati rabada, võluda ning üllatadamaailmarändurit.

Page 129: XI klassi õpik 2019

129

TABLESDESMATIÈRES

LEÇON1Luuletused:Sanguine(J.Prévert);Demain,dèsl’aube(V.Hugo).Laul:Quereste-t-ildenosamours(Ch. Trenet). Tekst: Lesmisérables (V.Hugo). Dialoog:Quelle heure est-il? Grammatika: verbesenvoyeretrecevoir.Leparticipeprésent,l’adjectifverbal,legérondif.Leparticipepassécomposé……….1

LEÇON2Luuletus:Lorsque l’enfantparaît (V.Hugo). Laul:MademoiselledeParis. Tekst:Gavrocheet lesrats(V.Hugo).Dialoog:Zazieaimelemétro(R.Queneau).Grammatika:Lestempsimmédiats (lefuturprocheetlepasséimmédiat)……….9

LEÇON3Luuletus:Ilpleuredansmoncœur(P.Verlaine).Laulud:Chansonpourl’Auvergnat(G.Brassens);La mauvaise réputation (G. Brassens). Tekst: La dernière classe (A. Daudet). Dialoog: Aurestaurant.Grammatika:Lesadjectifsdifficiles (Paris–parisien),questiondirecteet indirecte,verbespleuvoiretfalloir……….17

LEÇON4Luuletused:C’estl’amourquim’afaite(J.Prévert);Barbara(J.Prévert);Ilatournéautourdemoi(J. Prévert). Tekst: Le sous-préfet aux champs (A. Daudet). Dialoog: Le rhinocéros (E. Ionesco).Grammatika:LespronomsLE,LA,LES,EN,Y,verbes’enaller……….25

LEÇON5Luuletus:L’albatros (Ch.Baudelaire).Laul:L’âmedespoètes (Ch.Trenet).Tekst:Lesparisiensetles provinciaux (A. Allais). Dialoog: Aux Grands Magasins. Grammatika: Les pronomsrelatifs……….33

LEÇON6Luuletus: Soyez polis (J. Prévert). Laulud: Il est né le divin enfant, Noël nouvelet. Tekst: Lacouverture coupée en deux. Dialoog: L’accent circonflexe, qu’est-ce que c’est? Grammatika: Legenreetlenombredesadjectifs……….41

LEÇON7Luuletus: La prière deNotre Père (L’Évangile selon Saint-Mathieu), La géante (Ch. Baudelaire).Laulud:Minuit,Chrétiens;Monbeausapin;Lesangesdansnoscampagnes;PetitpapaNoël.Tekst:La vie de Jésus deNazareth. Dialoog: Je vous souhaite un joyeuxNoël. Grammatika: Les quatremodesdelalanguefrançaise.Lesubjonctifdanslapropositionprincipale……….49

LEÇON8Luuletus:Dansmamaison (J.Prévert). Laulud:C’est sibon;Lamer.Tekst:Lepetitprinceet leserpent (A. de Saint-Exupéry). Dialoog: Dialogue entre un P.D.G. et un représentant syndical.Grammatika:Laconcordancedestempsdel’indicatif.Verbes s’asseoir,êtreassis,êtredebout,setaire,résoudre……….57

LEÇON9Luuletus:LeCocheet laMouche (J.deLaFontaine). Laulud:Ça,c’estParis;Oui, jesuisdeParis.Tekst:Lepaysan-médecinoulemédecinmalgrélui.Dialoog:Lajournéedetravail.Grammatika:Lavoixactiveetlavoixpassiveduverbe……….65

Page 130: XI klassi õpik 2019

130

LEÇON10Luuletused: À une passante (Ch. Baudelaire), En sortant de l’école (J.Prévert). Laul: Parlez-moid’amour.Tekst:L’histoireuniverselle.Dialoog:Lesquatretempsdusubjonctif.Grammatika:Les4tempsdusubjonctif.L’emploidusubjonctif.Leconditionnelpassé2èmeforme……….73

LEÇON11Luuletus:Les femmeset le secret (J.deLaFontaine). Laulud: Sous le cieldeParis;UngamindeParis.Tekst:Paris–larivegauche.Dialoog:MontmartreetMontparnasseGrammatika:QuelquesverbesduIergroupe:selever,appeler,jeter,payer……….81

LEÇON12Luuletus:L’invitationauvoyage(Ch.Baudelaire);Laul:Moulin-Rouge.Tekst:Paris–larivedroite.Dialoog: Le boulevard Montmartre ne se trouve pas à Montmartre. Grammatika: La place desadjectifs……….89

LEÇON13Luuletus:Pourfaireleportraitd’unoiseau(J.Prévert).Tekst:Lepetitprinceapprivoiselerenard(A.deSaint-Exupéry).Dialoog:Lafrancophonieetlafrancophilie.Grammatika:L’infinitifprésentetl’infinitifpassé.L’infinitifdanslapropositionimpérative……….97

LEÇON14Luuletus: Le vampire (Ch. Baudelaire). Laulud: L’hymne à l’amour; La Foule. Tekst: La France.Dialoog: La prose de monsieur Jourdain (Molière). Grammatika: Le mode conditionnel (leconditionnelprésentetleconditionnelpassé)……….105

LEÇON15Luuletus: Une charogne (Ch. Baudelaire). Laul: Tout va très bien, madame la Marquise. Tekst:L’Estonie. Dialoog: Les Estoniens. Grammatika: Les pronoms personnels complément d’objetdirectetindirect.Lepronomneutre«le»……….113

LEÇON16Luuletus:Paged’écriture(J.Prévert).Laul:Coinderue.Tekst:Tallinn,mavillenatale.Dialoog:Lamétropoledesestoniens.Grammatika:Laconjugaisondesverbesavecl’auxiliaireêtre……….121GRAMMAIRELeparticipeprésent,l’adjectifverbal,legérondif………………………1Verbesenvoyeretrecevoir……………………2Leparticipepassécomposé…………………3Lestempsimmédiats(lefuturprocheetlepasséimmédiat)………………………9Lesadjectifsdifficiles(Paris–parisien)………………………17Questiondirecteetindirecte………………………19Verbespleuvoir,falloir………………………21Leverbes’enaller………………………25LespronomsLE,LA,LES,EN,Y………………………26LespronomsrelatifsQUI,QUE,QUOI,DONTetc.……………..33Legenreetlenombredesadjectifs………………………44Lesquatremodesdelalanguefrançaise………………………50Lesubjonctifdanslapropositionprincipale………………………50Laconcordancedestempsdel’indicatif………………………57Verbess’asseoir,êtreassis,êtredebout,setaire,résoudre………………………58Lavoixactiveetlavoixpassiveduverbe………………………66

Page 131: XI klassi õpik 2019

131

Les4tempsdusubjonctif………………………73Leconditionnelpassé2èmeforme………………………74L’emploidusubjonctif…………………………74QuelquesverbesduIergroupe:selever,appeler,jeter,payer……………………82Laplacedesadjectifs………………………89L’infinitifprésentetl’infinitifpassé………………………98L’infinitifdanslapropositionimpérative………………………98Leconditionnel………………………105Lespronomspersonnelscomplémentd’objetdirectetindirect…………………114LepronomneutreLE………………………114Laconjugaisondesverbesavecl’auxiliaireêtre…………………………….121

POÉSIESSanguine(J.Prévert)………………………1Demain,dèsl’aube(V.Hugo)………………………4Lorsquel’enfantparaît(V.Hugo)…………………..9Ilpleuredansmoncœur(P.Verlaine)………………………21Ilatournéautourdemoi(J.Prévert)………………………29C’estl’amourquim’afaite(J.Prévert)………………………25Barbara(J.Prévert)………………………27L’albatros(Ch.Baudelaire)………………………33Soyezpolis(J.Prévert)………………………..41LaprièredeNotrePère(L’ÉvangileselonSaint-Mathieu)………………………49Lagéante(Ch.Baudelaire)………………………49Dansmamaison(J.Prévert)………………………61LeCocheetlaMouche(J.deLaFontaine)………………………65Àunepassante(Ch.Baudelaire).………………………73Ensortantdel’école(J.Prévert)………………………77Lesfemmesetlesecret(J.deLaFontaine)………………………81L’invitationauvoyage(Ch.Baudelaire)………………………92Pourfaireleportraitd’unoiseau(J.Prévert)………………………97Levampire(Ch.Baudelaire)………………………107Unecharogne(Ch.Baudelaire)………………………117Paged’écriture(J.Prévert)………………………125

CHANSONSQuereste-t-ildenosamours(Ch.Trenet)………………………5MademoiselledeParis(H.Contet/P.Durand)………………………13Chansonpourl’Auvergnat(G.Brassens)………………………17Lamauvaiseréputation(G.Brassens)………………………21L’âmedespoètes(Ch.Trenet)………………………37Ilestnéledivinenfant(auteurinconnu)………………………43Noëlnouvelet(auteurinconnu)………………………44Minuit,Chrétiens(P.Cappeau/A.Adam)………………………52Monbeausapin(auteurinconnu)………………………52Lesangesdansnoscampagnes(auteurinconnu)………………………53PetitpapaNoël(R.Vincy/H.Martinet)………………………53C’estsibon(A.Hornez/H.Betti)………………………57Lamer(Ch.Trenet)………………………59Ça,c’estParis(L.Boyer/J.Padilla)………………………69

Page 132: XI klassi õpik 2019

132

Oui,jesuisdeParis(C.Oberfeld/Bayle/DeLima)………………………69Parlez-moid’amour(J.Lenoir)………………………76SouslecieldeParis(J.Dréjac/H.Giraud)………………………85UngamindeParis(M.Micheyl/A.Marès)………………………88Moulin-Rouge(J.Larue/G.Auric)………………………89Lafoule(M.Rivegauche/A.Cabral)………………………109Toutvatrèsbien,madamelaMarquise(P.Mistraki/R.Ventura)………………113Coinderue(Ch.Trenet)………………………121